www.militaar.net

Zoloftz kirjutas:Tekitas imestust vastus, et droonide vastu aitaks ZU-23 või isegi 12.7mm. Kui vaenlase kasutuses oleks Bayraktar TB2 tüüpi droon siis kuidas aitaks?
Tundub isegi väga kaheldav ka suitsiidi droonide osas kuna viimases etapis nad tulevad ju päris kiirest otse sinu peale. Ma arvan, et see ei ole päris mere ääres sihtmärk drooni nottimine lahinglaskmisel.

Sealt tuli välja ka arvatavasti see, et meie Mistral 2 ja 3 tüüpi rakette tegelikult väikese drooni pea olematule soojusjäljele lukustada ei ole võimalik ja see lisasoojusallikatega varustatud Ultima droonide laskmine Rutjal on ikkagi pakasuhha.

Tekitas imestust vastus, et droonide vastu aitaks ZU-23 või isegi 12.7mm.

Xender kirjutas:Rakettidega droonide püüdmine on kaunis kahtlane ettevõtmine. Esiteks hinna poolest (üks mistrali lask maksab mitusada tuhat eurot). Teisalt pole nad nende vastu efektiivsed.

Kuid mis oleks hea, oleks Bofors 40 mm millel juures korralik optika ning tarkvara.

Selles osas on sellised poolkõrgel lendavad droonid muutunud kõigile nuhtluseks, seega millegi sellise väljaarendamisel oleks turgu küllaga.

Martin Herem kirjutas:

Sealt tuli välja ka arvatavasti see, et meie Mistral 2 ja 3 tüüpi rakette tegelikult väikese drooni pea olematule soojusjäljele lukustada ei ole võimalik ja see lisasoojusallikatega varustatud Ultima droonide laskmine Rutjal on ikkagi pakasuhha.

Ei ole mingi pakasuhha - kopteritel ja lennukitel mille vastu Mistral kasutatakse ongi soojusallikas.

Tekitas imestust vastus, et droonide vastu aitaks ZU-23 või isegi 12.7mm.

Kuni tänaseni võis neid relvi kopterite vastu kasutada aga nüüd tuleb relvastatud droon ja muudab relvad kasutuks?

TTA kirjutas:

Xender kirjutas:Rakettidega droonide püüdmine on kaunis kahtlane ettevõtmine. Esiteks hinna poolest (üks mistrali lask maksab mitusada tuhat eurot). Teisalt pole nad nende vastu efektiivsed.
Kuid mis oleks hea, oleks Bofors 40 mm millel juures korralik optika ning tarkvara.
Selles osas on sellised poolkõrgel lendavad droonid muutunud kõigile nuhtluseks, seega millegi sellise väljaarendamisel oleks turgu küllaga.

Kui droon lendab piisavalt kõrgel, et ZU-23 või 12,7mm sinna ei ulatu, siis on ta tõenäoliselt piisavalt suur ja kallis, et Mistral seda leiab ja on ka kuluefektiivne. Kui aga madalamal siis..

Kapten Trumm kirjutas: Kopterite ja lennukite soojusallikas on drooni omast ikka tohutult suurem (eriti kui me räägime mingist paarimeetrise siru-ulatusega masinast).
Selle efektiivsust saab lihtsalt teada, järmine kord võtke mõnelt sihtmärklennukilt see IR majakas ära ja vaadake, kuidas õnnestub.

Kapten Trumm kirjutas:Oskust/teadmist toimetada nii, et droone kasutaval vastasel on raskusi sellega, nimetatakse taktikaks

Tavaline rasketehnika kõigile kaitseväe nõudmistele ei vasta.

"Teatud eripärad komplekteerimises ja lisaseadmetes on meie masinatel küll. Päris kõike, mida meie oma masinatelt loodame, meie lepingupartnerid ilmselt oma objektidel ei kasutaks. Meie tahame saada natuke universaalsemaid tööriistu," märkis pioneeripataljoni ülem Marten Suur.

Kaitsevägi kasutab väljaõppimiseks kokku umbes 33 000 hektarit maad. Tuhat neist on niinimetatud sihtmärkide alad, mis on inimestele ohtlikud, sest sinna võib jääda lõhkemata laskemoon. Selle aasta kolmandas kvartalis saab kaitsevägi distantsilt juhitavad buldooseri ja ekskavaatori, et sihtmärkide alasid hooldada.

"Kaugjuhtimissüsteemiga tuleb kaasa ka niinimetatud soojak-juhtimispunkt, kus meie operaatorid istuvad. Neile on loodud topeltjuhtimissüsteemid, ekraanisüsteemid. Nad põhimõtteliselt istuvad kuni kilomeeter eemal oma tehnikast ja teevad tööd tavapärasel viisil. Ainult et nad ei vaata aknast välja, vaid nad vaatavad oma ekraani," rääkis Kalda.

ruger kirjutas:2. jalaväebrigaad saab raskemat pioneeritehnikat juurde. 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljon artiklis uue ülema saanud

Tavaline rasketehnika kõigile kaitseväe nõudmistele ei vasta.

"Teatud eripärad komplekteerimises ja lisaseadmetes on meie masinatel küll. Päris kõike, mida meie oma masinatelt loodame, meie lepingupartnerid ilmselt oma objektidel ei kasutaks. Meie tahame saada natuke universaalsemaid tööriistu," märkis pioneeripataljoni ülem Marten Suur.

Kaitsevägi kasutab väljaõppimiseks kokku umbes 33 000 hektarit maad. Tuhat neist on niinimetatud sihtmärkide alad, mis on inimestele ohtlikud, sest sinna võib jääda lõhkemata laskemoon. Selle aasta kolmandas kvartalis saab kaitsevägi distantsilt juhitavad buldooseri ja ekskavaatori, et sihtmärkide alasid hooldada.

"Kaugjuhtimissüsteemiga tuleb kaasa ka niinimetatud soojak-juhtimispunkt, kus meie operaatorid istuvad. Neile on loodud topeltjuhtimissüsteemid, ekraanisüsteemid. Nad põhimõtteliselt istuvad kuni kilomeeter eemal oma tehnikast ja teevad tööd tavapärasel viisil. Ainult et nad ei vaata aknast välja, vaid nad vaatavad oma ekraani," rääkis Kalda.

https://www.err.ee/1608125767/teine-jal ... ketehnikat