Eesti raskem juba olemasolev "raud"
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Minuarust on meil 42 relva. See on 2 divisjoni/pataljoni jagu (2x18) ja 6 relva võib tavotist vabaks jätta, millega õppida. Milles kühvel?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 455
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Meil on USAlt saadud 1998. aastal 40500 M14 automaati. Järelikult on meil vähemalt kaks diviisi olemas. Kas ma saan Sinu mõttekäigust õigesti aru?Kapten Trumm kirjutas:Minuarust on meil 42 relva. See on 2 divisjoni/pataljoni jagu (2x18) ja 6 relva võib tavotist vabaks jätta, millega õppida. Milles kühvel?
Miks kaitsevägi varjab, et meil on tegelikult kaks diviisi? Milles kühvel?
https://www.postimees.ee/2550493/usa-ki ... -automaati
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
.."probleem" on siin hoopis selles, et nii kahele foorumis oma nime all esinevale kindralile kui ka paarile nende koosseisulisele suuvoodrile on kogu selle teema püsimine siin ja selles võtmes ikka väga pinnuks silmas
Totraim näide tahtlikust teemasolkimisest on see:
Totraim näide tahtlikust teemasolkimisest on see:
strateegiline sõdur kirjutas:Meil on USAlt saadud 1998. aastal 40500 M14 automaati. Järelikult on meil vähemalt kaks diviisi olemas. Kas ma saan Sinu mõttekäigust õigesti aru?Kapten Trumm kirjutas:Minuarust on meil 42 relva. See on 2 divisjoni/pataljoni jagu (2x18) ja 6 relva võib tavotist vabaks jätta, millega õppida. Milles kühvel?
Miks kaitsevägi varjab, et meil on tegelikult kaks diviisi? Milles kühvel?
https://www.postimees.ee/2550493/usa-ki ... -automaati
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
"Rahalist rentaablust" analüüsib näiteks ka Riigikontroll, kes on hiljuti teinud täiesti korraliku valimiga auditi, milles juhib oma kriitikajõge kahjuks just K9 hanke näitel.
Riigikontrolli vaade on, et selles hankes puuduvad mitmed hankele iseloomulikud tegevused ning, et tegemist on kehvade otsuste kaskaadiga, mille tulemusel ei ole ole tagatud rahaliste vahendite parim kasutamine. Ministeerium vastab, et see kriitika on põhjendamatu, kuna de jure oli tehing küll Eesti ja Korea vaheline, siis de facto oli see ühishange Soomega ning Riigikontrolli udune pilt muutuks selgemaks, kui selle ostu mõistmisel lähtuda mitte siseriiklikust vaid Soome-Eesti narratiivist. Seega Eesti ainult väntas läbi hanke ja abirattad tulid Soomest ehk "Kaebuste raamat" asub Soomes.
Kui Soome oli oma K9 hanke ära teinud, siis müüsid nad ka oma ladudest Eestile suuremas koguses vanemat Nexteri 155m laskemoona ning ka need õnnetud D30 on ju soomlaste käest emotsiooniostuna saadud ehk siin on Soome jalajälje asemel ikka korralik kraater, meie kaudtuli on omamoodi Eesti-Soome hübriidvõime ja ainuke nn. ajalooline kaliiber, mis 155mm kõrval, Soomes vapralt edasi kestab on ju ikkagi see sama 122mm.
Riigikontrolli vaade on, et selles hankes puuduvad mitmed hankele iseloomulikud tegevused ning, et tegemist on kehvade otsuste kaskaadiga, mille tulemusel ei ole ole tagatud rahaliste vahendite parim kasutamine. Ministeerium vastab, et see kriitika on põhjendamatu, kuna de jure oli tehing küll Eesti ja Korea vaheline, siis de facto oli see ühishange Soomega ning Riigikontrolli udune pilt muutuks selgemaks, kui selle ostu mõistmisel lähtuda mitte siseriiklikust vaid Soome-Eesti narratiivist. Seega Eesti ainult väntas läbi hanke ja abirattad tulid Soomest ehk "Kaebuste raamat" asub Soomes.
Kui Soome oli oma K9 hanke ära teinud, siis müüsid nad ka oma ladudest Eestile suuremas koguses vanemat Nexteri 155m laskemoona ning ka need õnnetud D30 on ju soomlaste käest emotsiooniostuna saadud ehk siin on Soome jalajälje asemel ikka korralik kraater, meie kaudtuli on omamoodi Eesti-Soome hübriidvõime ja ainuke nn. ajalooline kaliiber, mis 155mm kõrval, Soomes vapralt edasi kestab on ju ikkagi see sama 122mm.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Trumm ära tooda ... uskumatut jama
120 MP (on lõhkeaine koguselt võrreldav sellega mis 155mm mürsus) on muuseas jalaväe vastu efektiivsem kui 122 mm mürsk. Kuna tekkinud killud on väiksemad - kergemad on ta samas soomusmasinate vastu jälle vähem võimekam. Samal ajal ega see 122mm pole soomusmasinate vastu ka kuigi võimekas - BTRile umbes nii 15 - 20 meetri pealt ei teinud midagi (seda olen oma silmaga näinud).
Selles osas kui tahta võidelda soomusmasinatega tuleb vaadata siiski erimoona poole ( mis MP-l on ja 122 mm pole).
Kuid 120 MP laskekiirus on poole suurem. Mis annab siiski ühe suure eelise.
Nimelt kaugtule mõju on efektiivne nii max esimene minut. Peale selle on kõik kes ellu jäänud end nii ära peitnud, et ilma otsetabamuseta väga viga ei tee. D30 poolt saad 6 - 8 mürsku esimesel minutiga, MP120 puhul nii 12 - 15.
Mis puutub ohtu, et tagalas hakkab spetsnaz K9-aid ära korjama. Julgestama peab kõike ning sama edukalt võivad nad ka D30ned ära "korjata". Piisab kui tulejuhtimis masin auklikuks teha ...
120 MP (on lõhkeaine koguselt võrreldav sellega mis 155mm mürsus) on muuseas jalaväe vastu efektiivsem kui 122 mm mürsk. Kuna tekkinud killud on väiksemad - kergemad on ta samas soomusmasinate vastu jälle vähem võimekam. Samal ajal ega see 122mm pole soomusmasinate vastu ka kuigi võimekas - BTRile umbes nii 15 - 20 meetri pealt ei teinud midagi (seda olen oma silmaga näinud).
Selles osas kui tahta võidelda soomusmasinatega tuleb vaadata siiski erimoona poole ( mis MP-l on ja 122 mm pole).
Kuid 120 MP laskekiirus on poole suurem. Mis annab siiski ühe suure eelise.
Nimelt kaugtule mõju on efektiivne nii max esimene minut. Peale selle on kõik kes ellu jäänud end nii ära peitnud, et ilma otsetabamuseta väga viga ei tee. D30 poolt saad 6 - 8 mürsku esimesel minutiga, MP120 puhul nii 12 - 15.
Mis puutub ohtu, et tagalas hakkab spetsnaz K9-aid ära korjama. Julgestama peab kõike ning sama edukalt võivad nad ka D30ned ära "korjata". Piisab kui tulejuhtimis masin auklikuks teha ...
-
- Liige
- Postitusi: 455
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Teemas püsimisega on tõesti probleeme. Saab ainult nõus olla. Siin viimastel lehekülgedel on korraga arutelus mitu eraldi küsimust. Neid küsimusi koos arutades kipuvad asjad sassi minema ja enam ei saa aru millest keegi räägib. Proovin arutelu teemad grupeerida küsimuste kaupa. Välja koorus neli eraldi teemat.
1. Kas Eesti kaitseväele on kaudtuleüksusi piisavalt?
Ei, ei ole. Selle küsimusega vist keegi ei vaidlegi. Kas siin on keegi, kes arvab, et kaks liikurite pataljoni on unistuste tipp? Selle mõttesuuna jõuline eestkõneleja on kappava kiisupildiga austatud kaasfoorumlane.
2. Kas olemasolevate piirangute seast on tehtud parim võimalik valik?
Kas parem oleks 2x12 155 mm liikurid või oleks pidanud jätkama 1x18 155 mm liikurid + 1x18 122 mm? Võibolla mingi muu valik (vaata minu ühte eelmistest postitust). Siin saab ja ehk ka on üldse mõtet pidada, erinevalt esimesest küsimusest, mingit arutelu.
3. Kolmas eraldi teema on, et juhul kui kaitse-eelarve peaks suurenema, kas siis võiks esimese valikuna kaaluda uue 12 relvaga 155 mm pataljoni loomist?
Kas see valik võiks olla hoopis senise 122 mm väljaõpetamise jätkamine? Mõni muu valik? Kas kaudtuli oleks esimene võimelünk mida kohe likvideerida? Äkki oleks hoopis raha juurde tulekul terviku vaates parem valik nt MLRS? Äkki hoopis keskmaa õhutõrje? Äkki hoopis midagi muud?
4. Neljas eraldi küsimus on kas tänane võimete ja üksuste valik olemasoleva eelarve piires kogu kaitseväe lõikes on parim võimalikest?
Kas mõne tänase olemasoleva võime/üksuse sulgemine annaks võimalus juurde teha uut kaudtuleüksust? Jah, rahalises vaates on selline võimalus mõne senise asja sulgemisel olemas. Kuid kas kolmas liikurite pataljon oleks sellel juhul esimene kõigist võimalikest valikutest olemasolevat sisemiselt ringi jagades? Ma pole selles sugugi nii kindel? Äkki hoopis nt kaudtule vaates tervikuna oleks nt MLRS kõrgema prioriteediga kui juba otsustatud 155 mm täiendamine? Laiendaks senise tööriistakasti kolmanda haamri ostmise asemel ühe kuvaldaga?
5. Omaette arutelu käib veel miljoni pisidetaili üle.
1. Kas Eesti kaitseväele on kaudtuleüksusi piisavalt?
Ei, ei ole. Selle küsimusega vist keegi ei vaidlegi. Kas siin on keegi, kes arvab, et kaks liikurite pataljoni on unistuste tipp? Selle mõttesuuna jõuline eestkõneleja on kappava kiisupildiga austatud kaasfoorumlane.
2. Kas olemasolevate piirangute seast on tehtud parim võimalik valik?
Kas parem oleks 2x12 155 mm liikurid või oleks pidanud jätkama 1x18 155 mm liikurid + 1x18 122 mm? Võibolla mingi muu valik (vaata minu ühte eelmistest postitust). Siin saab ja ehk ka on üldse mõtet pidada, erinevalt esimesest küsimusest, mingit arutelu.
3. Kolmas eraldi teema on, et juhul kui kaitse-eelarve peaks suurenema, kas siis võiks esimese valikuna kaaluda uue 12 relvaga 155 mm pataljoni loomist?
Kas see valik võiks olla hoopis senise 122 mm väljaõpetamise jätkamine? Mõni muu valik? Kas kaudtuli oleks esimene võimelünk mida kohe likvideerida? Äkki oleks hoopis raha juurde tulekul terviku vaates parem valik nt MLRS? Äkki hoopis keskmaa õhutõrje? Äkki hoopis midagi muud?
4. Neljas eraldi küsimus on kas tänane võimete ja üksuste valik olemasoleva eelarve piires kogu kaitseväe lõikes on parim võimalikest?
Kas mõne tänase olemasoleva võime/üksuse sulgemine annaks võimalus juurde teha uut kaudtuleüksust? Jah, rahalises vaates on selline võimalus mõne senise asja sulgemisel olemas. Kuid kas kolmas liikurite pataljon oleks sellel juhul esimene kõigist võimalikest valikutest olemasolevat sisemiselt ringi jagades? Ma pole selles sugugi nii kindel? Äkki hoopis nt kaudtule vaates tervikuna oleks nt MLRS kõrgema prioriteediga kui juba otsustatud 155 mm täiendamine? Laiendaks senise tööriistakasti kolmanda haamri ostmise asemel ühe kuvaldaga?
5. Omaette arutelu käib veel miljoni pisidetaili üle.
-
- Liige
- Postitusi: 2376
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
No mis on mul viga toimetada!
Teine kindral lahingpaariline, peastaabis on pugejatest eduraportöörid, siin foorumis suuvoodrid.
Kui saaks kuidagi veel "mõistuse viimasest kaitseliinist" Borjast jagu ... !
Teine kindral lahingpaariline, peastaabis on pugejatest eduraportöörid, siin foorumis suuvoodrid.
Kui saaks kuidagi veel "mõistuse viimasest kaitseliinist" Borjast jagu ... !
- samas selle vastu ma ei saa.Vastupidi, arvan, et ma tean, mida räägin. Mul on päris mitu autot. Kõik sõidukorras, kindlustatud, ülevaatustega jne.
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Ajateenijate/reservistide tehnika korrashoidu rakendamise arutelu liikus: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=165
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
suuremjagu antud teemast läks hoogu siis ,kui KVJ andis märku, et 122 mm D30-d lähevad õnnevalamiseks.või siis tamkanuppudeks ehk siis seibideks lõikamisele kuna:
--K9 on õnne tipp
--mehi pole ega tule
--D30 on üleüldse üks paha ja pähh
--raha pole ja ega tule ka
--üleüldse pole eestis meest,kes oskaks D30 pauku teha ,veel vähem millelegi pihta saada
..jne
ma siis arvasin, et tunni-paariga saab D30 kasutamise selgeks iga kaine eesti mees.
strateegiline sõdur tõi välja valupunktid, kirjutan alla ühele--kaartule võimekus on meil lahja, seega pigem panustada olemasolevatele torudele ja väljaõpetatud kaadrile ,enne kui hakkame neid mõlemaid seibideks tegema.
olen nõus, et EDASPIDI rõhume liikursuurtükkidele aga SENIKS peab hoidma käigus ka järelveetavaid, kasvõi KL süsteemis, kui kaadriväelased pelgavad D30 liiga keeruliseks olevat...
--K9 on õnne tipp
--mehi pole ega tule
--D30 on üleüldse üks paha ja pähh
--raha pole ja ega tule ka
--üleüldse pole eestis meest,kes oskaks D30 pauku teha ,veel vähem millelegi pihta saada
..jne
ma siis arvasin, et tunni-paariga saab D30 kasutamise selgeks iga kaine eesti mees.
strateegiline sõdur tõi välja valupunktid, kirjutan alla ühele--kaartule võimekus on meil lahja, seega pigem panustada olemasolevatele torudele ja väljaõpetatud kaadrile ,enne kui hakkame neid mõlemaid seibideks tegema.
olen nõus, et EDASPIDI rõhume liikursuurtükkidele aga SENIKS peab hoidma käigus ka järelveetavaid, kasvõi KL süsteemis, kui kaadriväelased pelgavad D30 liiga keeruliseks olevat...
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Õnneks ju keegi ei plaanigi enne vana mütsi ahju visata kui uus valmis on. Loe ikka ka mida kirjutatakse, mitte ära võta Borja ja KT emotsiooni pealt asju.tuuba kirjutas:suuremjagu antud teemast läks hoogu siis ,kui KVJ andis märku, et 122 mm D30-d lähevad õnnevalamiseks.või siis tamkanuppudeks ehk siis seibideks lõikamisele kuna:
--K9 on õnne tipp
--mehi pole ega tule
--D30 on üleüldse üks paha ja pähh
--raha pole ja ega tule ka
--üleüldse pole eestis meest,kes oskaks D30 pauku teha ,veel vähem millelegi pihta saada
..jne
ma siis arvasin, et tunni-paariga saab D30 kasutamise selgeks iga kaine eesti mees.
strateegiline sõdur tõi välja valupunktid, kirjutan alla ühele--kaartule võimekus on meil lahja, seega pigem panustada olemasolevatele torudele ja väljaõpetatud kaadrile ,enne kui hakkame neid mõlemaid seibideks tegema.
olen nõus, et EDASPIDI rõhume liikursuurtükkidele aga SENIKS peab hoidma käigus ka järelveetavaid, kasvõi KL süsteemis, kui kaadriväelased pelgavad D30 liiga keeruliseks olevat...
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Tegelikult pole mingit otsust veel tehtudki ja D-30 lasevad praeguse seisuga vähemalt 2025. aastani välja. Isegi varuosasid hangitakse hetkel juurde.suuremjagu antud teemast läks hoogu siis ,kui KVJ andis märku, et 122 mm D30-d lähevad õnnevalamiseks.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
See, et akf-d nimetu ja Herem seda ei tea, pole oluline, foorum teab!nimetu kirjutas:Tegelikult pole mingit otsust veel tehtudki ja D-30 lasevad praeguse seisuga vähemalt 2025. aastani välja. Isegi varuosasid hangitakse hetkel juurde.suuremjagu antud teemast läks hoogu siis ,kui KVJ andis märku, et 122 mm D30-d lähevad õnnevalamiseks.
Tegelikult on tuuba tugevasti sõnu väänud ja üritab oma "kirjanduslike liialdustega" asja halvemana näidata. Selliste sõnastustega KVJ väited vähemasti mina ei mäleta.
PS. Mind ei ole mõtet pugejaks nimetada, sest juba mitu aastat pensionil ja viimane kokkupuude mõne juhtiva kaitseväelasega oli toidupoes kol-ltn Kuuliga, kui ta veel ei olnud praeguses ametis ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
digitaalne tuletegevuse juhtimise süsteem TOORUViiskümmend kirjutas:"Digitaliseerimise jutt" on süsteem nimega - AFATDS või mingi selle Euroopa derivaat
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Selle artikli juures on ka plaan, 2021+ on töös kaudtulevõimekuse digitaliseerimine, iseliikuvad miinipildujad ja Rootsi miinipildujate asendamine.
https://www.edrmagazine.eu/estonia-mode ... -inventory
https://www.edrmagazine.eu/estonia-mode ... -inventory
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
üldiselt oleks lahendus ju see, kui iga K-9 haagiks ühe FH-70 sappa, jäävad ära kõik mõõdistamise, transpordi- jne. probleemid, moon kah ühine ja järelveetava meeskond julgestab K9 katusel spetsnazi vastu.
kui seda ideed juba seal eelpoolmainitud bakatöös polnud
kui seda ideed juba seal eelpoolmainitud bakatöös polnud
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 23 külalist