Salu ja Oidsalu.
Anna nõu, kuidas ajakirjanik saab kirjutada julgeolekuteemadest. Kunagi aastaid tagasi kirjutasin loo, et paraadidel näitab kaitsevägi uhked torusid, aga kui asjaks läheb, siis need torud pauku ei tee, kuna Eesti laod on laskemoonast tühjad. Riho Terras kutsus mind pärast seda artiklit enda juurde ja põhimõtteliselt kärkis pool tundi järjest...Hiljem muidugi tunnistati, et mul oligi õigus.
Aitäh selle loo eest, mina olin selle eest pisarateni tänulik. Terrasest tuleb ka aru saada. Selles olukorras on tal vaja hoida mitu asja korraga. Tal on vaja reservist inimesed välja tuua.
Terrase kontseptsioon kaitseväe juhatamisest oligi teine kui Heremil. Terras ütles, et ärme iseennast üleliia nüpelda, sest olukord pole niikuinii kiita ja Eesti kaitseväge keegi teine ka niikuinii eriti ei kiida – peale välisriikide, kellega koos missioonidel oleme käinud. Saan sellisest valikust aru, aga Terrase suur ja nähtamatu teene on tegelikult see, et ta muutis varasemat veidi deliirset suhtumist plaanidesse ning tõi koos kantsler Vsevioviga kaitseplaneerimisse tingimatu realismi.
Sinu laskemoona-artikkel tõi aga välja ühe olulise valiku: paraadil saad näidata igasuguseid asju, aga tühjasid laskemoonaladusid ei näe keegi, sest see on kõik kaetud saladusega.
Ikkagi on küsimus, kuidas probleemidest rääkida.
Herem muutis seda. Tuli ja otsustas teha teisiti. Ta ütles, et me ei valeta oma olukorra kohta – mitte et Terras oleks valetanud, aga ta lahendas sama dilemma lihtsalt teistmoodi. Peame ütlema ausalt, kuidas meil on, ja teeme, mida suudame, kuid ei saa ennast valetada paremaks.
Herem on praegu aga olukorras, et piltlikult öeldes pool armeest on koos. Kui valitsus ütleb, et me kärbime, siis on sul kaks valikut: küsi välisabi või leia ressursid seest. Kümnendi pärast peame olema märksa lähemal sajale protsendile. Meil oleks vaja selgelt rohkem kaitsesse investeerida, et Eesti territoorium ja valitsus võiks sõjalise probleemi korral ennast suhteliselt hästi tunda. See on ebapopulaarne, aga see on tõde, eriti kui vaadata, mis meie naabruses toimub.
Seda aga pole juletud öelda. Herem läks kõigepealt Balti kolleegide juurde ja ütles, et näitame üksteisele oma operatiivplaane. Isegi Balti riikide vahel oli kõik salastatud. Herem ei ütle, et mul pole täisväge ja järelikult ei saa ma üldse midagi teha. Ikka saab, Süüria paljasjalgsed ka sõdisid. Ka täisrahastuseta saab sõdida, aga tagajärjed on teised ja pärast sõjalist konflikti on valitsus teistsuguses läbirääkimise positsioonis. Ja Herem vaatab julgeolekut laialt. Ega ilmaasjata kaitsevägi Leedu piirivalvele nii vara appi ei jõudnud, varem kui Leedu enda kaitsevägi.
Valisin intervjuust selle jupi eelkõige lõpulõigu pärast, me (EKV) olime Leedus Valgevene hübriidaktsiooni tõttu abis varem kui nende KV. Mõned asjad ütlevad rohkem meie sisust. Aitäh tegijatele!
Kogu intervjuud tasub lugeda.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94520895/intervjuu-meelis-oidsalu-roster-reageeris-ja-minu-kasi-jai-rostri-vahele