Kaadrimuudatused

[alari]

Eesti ekspress kirjutab:
Kui Reformierakonnale jäi kaitseministri post, oli jutt lühike. Nende fraktsiooni kaks kindralit, endised kaitseväe juhatajad Ants Laaneots ja Johannes Kert toetasid sellele kohale Kalle Laanetit. Laanet oli riigikaitsekomisjoni aseesimehena kindralite arvates asja hästi ajanud ning tema kasuks rääkis ka hea tunnetus siseturvalisuse probleemidest ehk laiapindsest riigikaitsest.

[Kapten Trumm]

Väidetavalt saab siis kaitseministriks Kalle Laanet..

Nii et politseimehed võtavad kogu julgeoleku omale vedada. Pole eriti tugev tunne. Mida Laanet on valdkonnast arvanud? Aga seisukohad ja kogemus välispoliitikast kui julgeolekuga tihedalt seotud alast? Ehk on hea juht?

Oleks siis miskid mannused parem mõte?

..samas huvitav ju, mix rehv oma (eru)kindraleid ei usalda // neisse ei panusta

Vastus küsimusele on väga nähtav. Vanad kindralid ei kuulu noorparteilaste siseringi, kes tuli võimule natuke enne Rõivase valitsust. Nagu sinna ei kuulu Jürgen Ligi, Andrus Ansip, Siim Kallas või Urmas Paet. Seepärast, arvan, ei lubata neil eriti sõna ka võtta.

[Chupacabra]

Lihtsam seletus on see, et vanad kindralid on lihtsalt... vanad. Ei viitsi enam rabeleda.

[Kapten Trumm]

Ma siiski arvan, et taolised liigutused on osa RE uuest, Taavi Rõivasega alanud, popist ja noortepärasest imagoloomest.
Kas sellega ka otsuste kvaliteet kaasneb, on juba raskem küsimus. Ma ise arvan, et mitte eriti.

[A4]

Ma siiski arvan, et taolised liigutused on osa RE uuest, Taavi Rõivasega alanud, popist ja noortepärasest imagoloomest.
Kas sellega ka otsuste kvaliteet kaasneb, on juba raskem küsimus. Ma ise arvan, et mitte eriti.

Nomaeitea kui popp ja noortepärane nüüd 55-aastane Kalle Laanet ikkagi on? 73-aastase Ants Laaneotsaga võrreldes võibolla tõesti….

Mis otsuste kvaliteeti puudutab, siis vähemalt sõjalise riigikaitse planeerimises on meil minu arvates välja kujunenud üsna mõistlik, tasakaalukas ja kvaliteetseid otsuseid tagav süsteem, kus piltlikult öeldes poliitilised otsustajad annavad planeerijatele ette enamvähem kindla ja garanteeritud ressursipiiri (nt 2% SKT-st) ning Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi kollektiivne aju siis nuputab ja arvutab välja parima väe ja struktuuri, mis sinna raami sisse ära mahub. Kaitseministri isik ning pagunite olemasolu või selle puudumine kahjuks ressursiraami mõjutada ei suuda. Küll aga võivad kunagi paguneid kandnud kaitseministril suurema tõenäosusega olla mingid tugevad kinnisideed selles osas, milliseid konkreetseid võimeid peaks eelisjärjekorras arendama (nt Kunnas oma keskmaa-õhutõrjega), või kui suur konkreetselt peaks olema Kaitseväe SA-struktuur (nt Laaneots oma 40 000 mehega). Kui sellised üksiku indiviidi kindlad uskumused ei ühti ametis oleva kaitseväe juhataja ja/või kollektiivse aju prioriteetidega, või mis veel hullem, tegelike ressurssidega, siis ei saa ka parima tahtmise korral tulemuseks olla „kvaliteetsed juhtimisotsused“. Selles mõttes võib tsiviil-taustaga kaitseminister paradoksaalsel kombel olla riigikaitse jaoks mõistlikum ja kvaliteetsemaid otsuseid tagav variant.

[Kapten Trumm]

Praegu USA-s tehakse erandit, et värske endine four-star saaks kaitseministriks
Iisraeli tänane kaitseminister Benny Gantz on ise langevarjurina püssirohtu nuusutanud ja tõusnud peastaabi ülemaks.
Iisraelis näikse need langevarjurid üldse ilma tegevat, sh ka peaminister Netanyahu.
https://en.wikipedia.org/wiki/Benny_Gantz

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..selle A4 jaoks väga tüüpse tiraadi pääle kohe peab tsiteerima nõukogude Eesti filmiklassikat: "sa politruk räägid ilusti aga päikene paistab ja silm vajub kinni"

[Kapten Trumm]

Ma just pidin ütlema, et A4 kirjas nimetatud juhtimismudelit, kus võhikust kaitseminister täitab 2% raames lihtsalt kummitempli rolli ja kamina kõrgemad ametnikud teevad, mis tahavad, nimetati veel mõned nädalad tagasi süvariigiks

[A4]

Olgem nüüd faktide ja minu eelmiste väljaütlemiste osas täpsed.

Esiteks, ei rääkinud mina sellest, ega pole asi nii, et „kamina kõrgemad ametnikud teevad, mis tahavad“. Kõik viimased 10-aastased arengukavad (või õigemini, ettepanekud Vabariigi Valitsusele) on tehtud kamina ametnike ja kaitseväe ohvitseride koostöös, kus sisu osas on jäme roll kaitseväelaste käes. Enamgi veel – see protsess päädib konkreetselt ’kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega võimete arendamiseks’. Võib ju filosoofiliselt arutleda selle üle, kas kaitseväe juhatajale ning apoliitilistele ametnikele ja pagunikandjatele pole antud äkki liiga suur roll ning poliitikutele liiga piiratud võimalused ettepanekute ja otsuste tegemiseks, aga mul isiklikult pole põhjust uskuda, et antud juhul suudaks keegi teine teha „kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid“ kui kaitseväe juhataja ja tema selja taga seisev aparaat.

Teiseks, ei ole mina öelnud, et kaitseminister võib olla võhik, või et ta on sisuliselt kummitempel. Ei ole – kaitseministril näiteks on oma täitsa oluline roll iga arengukava n-ö lähteülesande koostamisel ja kinnitamisel – kui suurt osa sellest 2%-ist planeerida sõjalistele ja kui palju n-ö mittesõjalistele kuluridadele a la kõik Kaitseväe- ja Kaitseliidu välised asutused. Kui suurt osa eelarvest võib planeerida personalikuludeks. Mis suunas ja kui suurelt arendada ajateenistust, jpms. Edasi – kaitseminister saab ja võib – kui tahab – öelda kaitseväe juhatajale, et tema sõjaline nõuanne ei sobi – koosta uus, või leian kellegi teise, kes koostab uue ja sobiva. Õnneks pole asi nii kaugele läinud, ju on seni olnud head nõuanded. Samamoodi võib Vabariigi Valitsus – või põhimõtteliselt ka mõni üksik minister, kuna valitsus langetab otsuseid konsensuslikult – öelda kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühise 10-aastase arengukava ettepaneku peale, et see ei lenda, tehke uus. Valitsus võib – kui tahab – teha ka kogu kaitseplaneerimise süsteemi ümber selliselt, et mitte altpoolt ei tule võimearendusettepanekud, vaid vastupidi – kaitseminister hakkab kohe protsessi alguses ütlema seda, milliseid võimeid eelisjärjekorras arendada või kui suur peab olema SA-struktuur – las ametnikud ja ohvitserid pärast nuputa, kuidas see värk 2% (või misiganes ressursiraami) sisse ära mahutada. Lihtsalt mulle kuskilt otsast ei tundu, et see oleks mõistlik ja parem süsteem. Ju sel põhjusel on väljakujunenud ja püsinud ka senine mudel.

Kolmandaks, täitsa usun, et varem paguneid kandnud inimene võib olla suurepärane ja mõistlik kaitseminister, olemata ei kummitempel ega enda kivistunud visioonides kinni istuv inimene. Kunnas ja Laaneots ei olnud selles mõttes ehk parimad näited, aga pole midagi parata – ei ole mina veel näinud, et pärast kõiki Riigikogu riigikaitsekomisjonis istutud aastaid, lugematuid briife ja selgitusi sooviksid need kaks (muidu tubli inimest) grammivõrdki taganeda oma arusaamadest selle kohta, mida saab ja mida ei saa 2% eest teha. Seetõttu ma puht-subjektiivselt ei usu, et nad oleksid väga head kaitseministrid. Oleks võinud tuua ka teistsuguseid näiteid – näiteks mina arvan, et Johannes Kert või Alar Laneman oleksid paremad kaitseministrid, kuna neil ei tundu olevat fikseerunud ja detailseid arusaamasid sellest, milline parim Eesti Kaitsevägi võiks olla. St nad oleksid avatumad kollektiivse aju poolt koostatud ettepanekutele, mis ka parima tahtmise korral ei saa olla halvemad, kui üksikisiku visioon. Vat selline paradoks, mis teha.

[Kapten Trumm]

Loomulikult sa ei öelnud. Vaid andsid seda mõista - mina sain küll väga selgelt just nii aru.
Minu repliik polnud üldse suunatud Kunnase või Laaneotsa paremusele - mul on sellest teemast oma (mitte väga positiivne) arvamus olemas ja see ei põhine sugugi ainult Delfi artiklitel või raamatute lugemisel.

[aj1972]

Mulle vastused ja retoorika meeldis, eriti meeldis "oluline pole % või raha hulk mida kulutame vaid oluline on,et vajalikud võimekused saaks tehtud".
https://tv.postimees.ee/7166433/kaitsem ... -risttules

[Kriku]

Eesti ekspress kirjutab:
Kui Reformierakonnale jäi kaitseministri post, oli jutt lühike. Nende fraktsiooni kaks kindralit, endised kaitseväe juhatajad Ants Laaneots ja Johannes Kert toetasid sellele kohale Kalle Laanetit. Laanet oli riigikaitsekomisjoni aseesimehena kindralite arvates asja hästi ajanud ning tema kasuks rääkis ka hea tunnetus siseturvalisuse probleemidest ehk laiapindsest riigikaitsest.

Huvitavamaid küsimusi-vastuseid:

Ekspress sahistas eile, et teid panid ametikohale teie fraktsiooni kindralid Ants Laaneots ja Johannes Kert, oli see nii või pakkusite ennast ise välja?

Kas ma olen seda nägu, et käin midagi pakkumas? Ma arvan, et ei ole. See on tegelikult väga suur au, kui see niimoodi oli, et mul on kindralite toetus. Nad on tegelikult selle valdkonna ühed kõige suuremad spetsialistid Eestis. Järelikult see, mida ma olen teinud riigikaitsekomisjonis, oma erakonnas ja loomulikult ka riigikogus, on saanud kõrgete, täna küll erus olevate, kindralite toetuse. Aga ma jään selle vastuse võlgu, kas nad käisid mind toetamas või mitte, seda peab nende käest küsima.

Kuidas teie valitsuse kaitsepoliitika hakkab erinema eelmise valitsuse omast?

Minu arvates on Eesti kõige suurem väärtus, et kaitsepoliitika ei erineks. See on järjepidev tegevus selleks, et Eesti oleks jätkuvalt kaitstud ja saaks olema ka tulevikus kaitstud. Miks? Kui vaatame kaitsepoliitikat, siis kaitsepoliitikas otsuste tegemine ja nende mõju ei ole mitte pooleaastane ega aastane, vaid see on kümneid aastaid ja pikem. Kui vaatame kasvõi kaitseplaneerimist, siis meil on kümneaastane arengukava ja meil on olemas ka nelja-aastane arengutsükkel. Kõik see, mis toimub kaitsepoliitikas, ma julgen öelda, on ääretult pika vinnaga – näiteks mingi võimekuse taastamine või hankimine. Kõik need otsused võtavad üldjuhul aega aastaid.

EKRE surus valitsuses läbi enda väga soovitud rannakaitse rahastuse. Kas see jääb alles?

Me vaatame rahulikult kõik üle, mis on need prioriteedid, millega me edasi läheme. Ma arvan, et see jääb alles.

Keskmaa õhutõrje, mis veel rahastust ei saanud, kuidas te sellesse suhtute?

Peame vaatama tervikut. Kui räägime keskmaa õhutõrjest, siis see ei ole ainult laskesüsteemid. (See on) sidesüsteemid, inimesed, väljaõpe, see kõik on üks tervik. Keskmaa õhutõrje on ainult üks osa sellest, peame vaatama, kuidas me suudame seda kõike saavutada, aga kindlasti on see vajalik.

Kas jätkaksite Mart Helme PPA kriisireservi ideega, kuhu on juba 100 inimest värvatud?

Meil on vabatahtlikkuse printsiibil väga erinevaid valdkondi, kus tegeldakse. Reaalsus on see, et üks inimene kannab ühel päeval abipolitseiniku mütsi ja teisel päeval kannab ta merepäästja mütsi ja kolmandal päeval on ta kaitseliitlane. See tähendab seda, et meil on piiratud ressurss ühiskonnas, kes vabatahtlikul alusel suudab turvalisust tagada. Me peaksime selgelt aru saama, kui meil on vabatahtlikud andmebaasis kõik tervikuna olemas, et millised kompetentsid ehk oskused meil on. Me teame, et iga ametkond raporteerib näiteks, et minul on x arv abipolitseinikke, ja Kaitseliit ütleb, et meil on y arv kaitseliitlasi. Kui meil on vaja korraga neid mõlemaid üksusi kasutada, selgub hoopis, et need kaks numbrit ei lähe kuidagi kokku ehk meil on kõver pilt kogu sellest olukorrast. Minu arvates peaks olema Eestis üks ühtne vabatahtlikkuse printsiibil põhinev arusaam, kes mida teevad, nimetame seda andmebaasiks.

Siis tekib järgmine küsimus, et milliseid funktsioone keegi täidab ja mis on sisekaitse operatiivrügemendi funktsioon. Kas mõistlik oleks hoopis välja käidud 20 miljonit panna politsei ja piirivalve töö parandamisse või tekitame paralleelstruktuuri paralleelinimestega, kellele jagame koolitust, vormiriideid, tehnikat ja nii edasi? Minu arvates Eesti riigi puhul ei ole PPA kriisireserv eesmärgipärane.

https://leht.postimees.ee/7167081/kaits ... -teen-mina

[affa]

...

Huvitavamaid küsimusi-vastuseid:

Ekspress sahistas eile, et teid panid ametikohale teie fraktsiooni kindralid Ants Laaneots ja Johannes Kert, oli see nii või pakkusite ennast ise välja?

Kas ma olen seda nägu, et käin midagi pakkumas? Ma arvan, et ei ole...

https://leht.postimees.ee/7167081/kaits ... -teen-mina

Lugu sellest, kuidas kodusaarel ka praegu kriminaaluurimise all oleva endise praamindusettevõtja truu sõbrana tuntud endine politseinik ennast kusagile ise pakkumas ei ole käinud -

Saaremaa valla kriisikomisjoni liige Kalle Laanet räägib intervjuus Saarte Häälele, et hea on kuulda kuidas siinset tegutsemist kiidetakse. Riigipoolne abi on tema arvates olnud siiski puudustega.

Kellena sa kriisikomisjonis oled : haigla nõukogu esimees, volikogu liige, riigikogu liige, ekspert?
Kriisikomisjoni sattusin ma nii, et helistasin neljapäeval vallavanemale ja küsisin, et kuidas kriisiga hakkama saamine läheb. Tema kutsus mind seepeale komisjoni liikmeks...

Viide: https://saartehaal.postimees.ee/6926144 ... u-abi-vahe

Ajakirjanikuna, eriti majandusajakirjanikuna mina uuriks mis asjaoludel sattus kommivabrikant praamindusettevõtjaga õlleäri ajama, palju seal tegelikult õlut pruuliti ja kuidas selle kõigega on seotud kommivabriku politseimajana rendile võtnud tolleaegse politseiprefekti majanduslikud huvid.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://epl.delfi.ee/artikkel/92518547/ ... ortekogust

..tegelt ehe koomika ju - või peaks vaabse nallanurka panema

Kaitseminister Kalle Laanetit nõustab endine reforminoorte juht 24-aastane Kristo Enn Vaga..
..
Millist nõu on noorel inimesel ministrile anda? „Poliitilise agenda elluviimine,” vastab Laaneti nõunik Vaga. Näiteks toob ta eelmise nädala, mil suhtles Eesti liitlasriikidega ja sai „kinnitada üle, et nüüd on Eestis parem valitsus, kes liitlassuhetesse veel rohkem panustab.”
Et üldse saada nõunikuks, peab Vaga hinnangul minister ja nõunik üksteisega juba varasemast hästi läbi saama. „Veregrupp sobib,” lisab ta. Meeldiv suhe on tal kaitseminister Kalle Laanetiga ajast, mil viimane oli 2018. aastal riigikogu aseesimees ning Vaga tema abiline. Tollest ajast pärineb noormehe sõnul ka kogemus kaitsevaldkonnaga, kui ta puutus Laaneti kabinetis nende teemadega kokku. Ajateenistust on ta õpingute pärast edasi lükanud, kuid lähiajal peaks talle ka arstliku komisjoni kutse tulema. Alternatiivina mainib Vaga ka reservohvitserite kursust.

[Chupacabra]

Kasutatakse valet ametinimetust, õigem oleks assistendid.