Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Vasta
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Eks selline jutt (pole võimalik, sest pole võimalik) natuke mugavusving ole.
Loomulikult on mugavam, riskivabam jne opereerida tehaseuute täisteenushooldusega relvadega ning kuni 3-4 vanuse ajateenistusega isikkoosseisu ja kaadriga.

Õppigem Iisraelilt.
Aga siiski, kas see ei või olla veidi ülemõtlemine, et see suurtükiväe ja muu kaitseväelise kraami arvutamine on selline kosmos, millega hakkama saamiseks igapäevaselt tegelema peab? Eriti, kui näitealgoritmid on ette antud?
Tegelikult ei ole ju. Iga keerukas tegevus vajab enda ladusaks sooritamiseks piisavat arvu kordusi ja piisavalt harjutamise aega.
Jaa, nüüd ära tegele selle teemaga 10 aastat, ja proovi kiirelt JA täpselt teha esimesed kümme sooritust veatult. Ilma täiendava juhendamiseta ja vaid ise asja meelde tuletades. Heal juhul on käsiraamat ka millest näpuga järgi vedada. Pidage meeles, kiirelt JA täpselt, mitte üks või teine. Veatult.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jälle selline õpitud abituse vingumine.
Mina pidin jao 6 kontaktdrilli tõsiselt drillima 12a tagasi.
Täna ei ole mul mingit küsimust seda jaole õpetada või seda jagu ise juhtida sellises olukorras.
Ilmselt esimesed viis korda tuleb konarlikult, aga arvan, et kui olen päevakese saanud rahulikult harjutada, teeksin täitsa rahuldavalt ära.
Ja igasugu kaadri veebelkoosseisu abita.

Sama käib ka iga meeskonna/allüksuse ülema kohta. Või enamiku nende kohta. Pole mõtet hakata jälle hädaldama, kuidas ilma kaadrita kohe midagi tehtud ei saada. Arvan, et kui ma oleks nt D-30 või Sergei meeskonnaülem olnud, siis 10 aastat tagasi õpitu drillimisega meeskonnale saaksin hakkama küll. Alguses tuleb natuke meelde tuletada ja päev-teine harjutada ning siis tuleb juba rahuldavalt.
ja proovi kiirelt JA täpselt teha esimesed kümme sooritust veatult
Täielik jama - ja vastuolus sõjaväepedagoogika reeglitega. Reservist tulnule tuleb anda aega asjad meelde tuletada. Jalaväe inspektuur näiteks on välja selgitanud, et sama 6 konaktdrilli enamvähem ladusaks sooritamiseks on vajalik paarkümmend kordust. See on lõdvalt terve väljaõppepäev. Mitte keegi ei eelda, et reservist väljakutsutav meeskond teeb kohe veatud sooritused.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:
ja proovi kiirelt JA täpselt teha esimesed kümme sooritust veatult
Täielik jama - ja vastuolus sõjaväepedagoogika reeglitega. Reservist tulnule tuleb anda aega asjad meelde tuletada. Jalaväe inspektuur näiteks on välja selgitanud, et sama 6 konaktdrilli enamvähem ladusaks sooritamiseks on vajalik paarkümmend kordust. See on lõdvalt terve väljaõppepäev. Mitte keegi ei eelda, et reservist väljakutsutav meeskond teeb kohe veatud sooritused.
Kui sul on kogu pataljoni peale vaid PÜ ja SÜ (või PV) tegevväelased, siis kes kontrollib, nõustab, juhendab ja kontrollib neid isemeeldetuletavaid suurtükiväelaseid? Kas ikka on kasutatud saadud tulemuste saavutamiseks õiget metoodikat? Muidugi, on väga lihtne viis kuidas süsteemi kontrollida. Tuleb see käima panna ja vaadata mis teisest otsast välja tuleb, ehksiis tuleb korraldada laskmised. Kui me otsustame, et mobilisatsiooni käigus me teemegi nii, et veame vanematest aastakäikudest kokku pandud D-30 pataljoni KVKP'le ja korraldame nendega laskmised ilma rahuaja ohutuseeskirjades sätestatud nõueteta siis see isegi toimiks jah. Kui tuli ei taba, siis on lihtsalt pataljoni ülemal päris palju peamurdmist ja uurimist, et miks täpselt.

Suurtükitule sihtmärki saamine pole päris jao kontaktidrill. See on, piltlikustades, viie erineva ja järgjestikku osaga rahvatants mille jooksul peab iga osa olema 100% korrektne, muidu kogu järgnev kava on sassis.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Loomulikult on kaader vajalik - lihtsalt su näide oli veits jama :)
Lihtsalt see kaader ei pea igal pool olema ja ükskord tuleb seda reservisti (kes sõtta minema peab omapäi) ka usaldama hakata ja tööle panna.

PS - kas sa tead, mis tasemeni koosnevad reservistidest IDF suurtükiväeüksused?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3503
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Chupacabra »

Seda 10 aastat mittemidagi teinud reservisti saab ju kergesti testida. Järgmisel RÕKil ajage kokku üks tuleüksus, mis pole 10 aastat kohal käinud ja vaadake mis nad teevad.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Chupacabra kirjutas:Seda 10 aastat mittemidagi teinud reservisti saab ju kergesti testida. Järgmisel RÕKil ajage kokku üks tuleüksus, mis pole 10 aastat kohal käinud ja vaadake mis nad teevad.
Saab veel lihtsamalt testida. Järgmisel, kasvõi KL õppusel, ajage kokku jalaväe jagu, kus võitlejad pole 10 aastat kohal käinud ja vaadake, mis nad teha suudavad. Mida esimese päeva õhtuks ja mida teise ning kolmanda päeva õhtuks. Arvan, et ühteteist ikka suudavad. Kas neid kohe lahingusse saata maksaks, no seda vast esimese päeva õhtul ei maksaks teha.
Kuid kui kaua läheks selle hetkeni, kui 100 jaost moodustuks jälle terviklik pataljon, see on juba raskem küsimus. Nädala-paariga saaks ehk kiiresti tehes hakkama. Eeldusel, et kompanii tasandi juhtkonda ja sealt ülespoole on treenitud ikka vähe sagedamini kui kord 10 aasta jooksul. Kui kõik on aastaid eemal olnud, siis vist on ilma kõrvalise abita keeruline midagi mõistlikku valmis saada.
Ääremärkusena maini, et üksused mis lähevad tervikuna reservi hakkavad kohe esimesest päevast reservis aegapidi "lagunema". Kümne aastaga on algsest üksusest järgi vaid mingi osa.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga miks on reservis üksused, millel on (peale ajateenistuse lõppu) 10 aastat "laguneda lastud". :dont_know:
Mina nt väga ei usu, et täna välkõppekogunemisel, kuhu ühele kohale kutsutakse 2-3 inimest võib lugeda kohe kokku harjutatuks ja peale formeerimist lahingusse saata. :oops:

Et tulemus on parem kui 10a taguste meestega, on selge ja ühtlustuseks läheb seal vähem aega. Päris nipsti võib lahingukõlbulikuks lugeda vaid selle üksuse, mis on KT positiivse hindega lõpetanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kapten Trumm kirjutas:Aga miks on reservis üksused, millel on (peale ajateenistuse lõppu) 10 aastat "laguneda lastud". :dont_know:
Selliseid üksusi üksuse põhiselt reservis ei olegi ju :dont_know:
Kaitseväe sõjaaja struktuur on RKAK 2030 planeeritud 26 000, sh umbes 4000 tegevväelast ja 9500 kaitseliitlast. Kui need kaks kategooriat maha võtta jääb järgi 12 500. Aastas on planeeritud ajateenistusse 4000 inimest. Seega umbes 5 aastaga on kõik üksused keskmiselt saanud uuenduse. Sealt edasi liiguvad nad juba täiendusreservi.
Mõnda üksust õpetatakse välja igal aastal, kogu aeg viskab värsket peale.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Aga miks on reservis üksused, millel on (peale ajateenistuse lõppu) 10 aastat "laguneda lastud". :dont_know:
Mina nt väga ei usu, et täna välkõppekogunemisel, kuhu ühele kohale kutsutakse 2-3 inimest võib lugeda kohe kokku harjutatuks ja peale formeerimist lahingusse saata. :oops:

Et tulemus on parem kui 10a taguste meestega, on selge ja ühtlustuseks läheb seal vähem aega. Päris nipsti võib lahingukõlbulikuks lugeda vaid selle üksuse, mis on KT positiivse hindega lõpetanud.

Kogu jutt sai ju alguse sellest, et miks meil on vaja ca. 30-40 tegevväelast suurtükiüksuse peale kui me saaks lihtsalt panna relvad ja laskemoona lattu ning vajadusel vanadest aastakäikudest sõja korral kohale kutsuda ning mõne tegevväelasega teha.

2-3 tegevväelasega pataljoni reservis käigus ei hoia ja igaastaselt ei RÕKita.

Kui tahame lisaks olemasolevatele üksustele veel vanast ülejäänud rauast üksuseid reservis hoida siis see ei saa kusagilt otsast tasuta olema. Vaja on inimesi, laopinda ja aegaajalt ka õppuseid et mehi teravana hoida. Ka siis kui ütled, et sõja ajal esimese nädala harjutavad kusagil tagalas, on vaja inimesi kes selle käima tõmbavad. Päris ühest-kahest siis ei piisa. Või noh, võib teha, aga selline mägi-karabahhi värk natuke.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3503
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Chupacabra »

Eks riigiametnik suudab välja mõelda lõpmatu hulga bürokraatlikke argumente miks ei saa.
Aga kui ma vaatan muid maailma konflikte, siis opereerivad kitsekarjused ja Vene väikelinnadest pärit joodikud moodsaid relvi nagu miski ja saavad hakkama. Meie rahvas paistab sedavõrd loll olevat, et 3 aastat hiljem ei mäleta mida õppis/tegi ja veel hullem ei suuda ka midagi meelde tuletada.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas TTA »

Chupacabra kirjutas:Eks riigiametnik suudab välja mõelda lõpmatu hulga bürokraatlikke argumente miks ei saa.
Aga kui ma vaatan muid maailma konflikte, siis opereerivad kitsekarjused ja Vene väikelinnadest pärit joodikud moodsaid relvi nagu miski ja saavad hakkama. Meie rahvas paistab sedavõrd loll olevat, et 3 aastat hiljem ei mäleta mida õppis/tegi ja veel hullem ei suuda ka midagi meelde tuletada.
Eks kui muid argumente pole siis on alati hea öelda, et (oletatavad) riigiametnikud on pahad ja laisad.

Kui sa tahad, et meie kaitsevägi samal tasemel võitlekski kui kitsekarjused ja vene väikelinnadest pärit joodikud siis anna minna. Tuletan lihtsalt meelde, et keerukamate süsteemide (ma ei räägi siin individuaalsetest relvasüsteemidest vaid erinevate süsteemide koostööst) opereerimiseks annab reeglina kitsekarjustele ka mõni sõbralik riik (nt. Iraan) ka põhjaliku väljaõppe. Minimaalse õppega kitsekarjuseid kasutatakse kahurilihana ja nende saatus lahingus ka peegeldab seda.

Vene väikelinnade joodikutest sõitis aga 2014 aastal korruptsioonist, vastase agentidest ja üldisest korralagedusest läbiimbunud Ukraina relvajõud peaaegu üle, kuni lõpuks VF oma regulaarüksustega sekkus. Sh mitte isegi tavaüksustega vaid kraabiti kokku parimad pojad, VDV ja sõjakoolide vanemate kursuste õppurid nt.

Ma arvan, et meil pole piisavalt noori elujõuliseid mehi keda lahingus sarnasel viisil põletada. Aga see on vaid minu kui üksikisiku arvamus.

Jällegi, suurtüki üksused reservis toimivad väga hästi, aga mitte päris tasuta ja olematu kaadriga.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas A4 »

Chupacabra kirjutas:Eks riigiametnik suudab välja mõelda lõpmatu hulga bürokraatlikke argumente miks ei saa.
Aga kui ma vaatan muid maailma konflikte, siis opereerivad kitsekarjused ja Vene väikelinnadest pärit joodikud moodsaid relvi nagu miski ja saavad hakkama. Meie rahvas paistab sedavõrd loll olevat, et 3 aastat hiljem ei mäleta mida õppis/tegi ja veel hullem ei suuda ka midagi meelde tuletada.
See jutt algas ju tegelikult mitte reakoosseisust ja üksikute relvasüsteemide meeskondadest, vaid reservüksusele vajalikest tegevväelastest. Aga kui juba tuli juttu kitsekarjustest ja külajoodikutest kui moodsate relvasüsteemide operaatoritest, siis on ka meil ju asi koguaeg ja ka edaspidi nii, et kui jätta kõrvale (tänaseks samuti juba pool)kutseline Scoutspataljon, siis käsitlevad reservväelased kõiki relvasüsteeme ning juhivad ka kõiki allüksusi kuni rühma tasandini (k.a.) – isegi kompanii- või patareiülema abid on pea kõikjal reservväelastest lipnikud.

Tegevväelasi on enamikes reservkompaniidest ja -patareides ette nähtud vaid kaks tükki – ülem ja allüksuse veebel. Minu subjektiivse ja profaanliku arvamuse kohaselt pole seda eriti palju; ka nende asendamine reservväelastega ei vääri küünlaid. Aga no hea küll – oletame et on vaja iga hinna eest reservüksusi juurde tekitada või üksusi kauem reservis hoidma. Patuga pooleks saab vast teravamatest rühmaülematest ja -vanematest SA-kompanii/patarei ülemad ja -veeblid valmis nikerdada, kui neile piisavalt palju lisaväljaõpet ja -praktikat anda. Või siis värvata Kaitseväe Akadeemiasse rohkem inimesi ning saada endale u aasta pärast juurde tegevväelasest nooremveeblist kompanii/patarei veebleid ning kolme aasta pärast ka nende üksuse nooremleitnantidest ülemaid. Põhimõtteliselt tehtav.

Aga need tegevväelastest nooremleitnantid ja –veeblid moodustavad vaid alla poole sellest u 25-st tegevväelasest, keda nt üks SA-suurtükiväepataljon vajab. Vanemohvitseridest pataljoniülemat, staabiülemat ning olulisemate staabisektsioonide ülemaid sa enam reservväelastest ilmselt valmis ei nikerda ning paar aastaga sõjakoolist juurde ei tooda. Ei meil, ega Iisraelis.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3503
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Chupacabra »

Meil on reservis ka pataljoniülemaid (pensionil, eraettevõtlusesse läinud). Nemad ei kõlba?

Ja 122mm reservi puhul me ei räägi, et nad peaks päeval 1 kohe võitlusvõimelised olema. Tänane plaan on niikuinii võidelda ainult 24 Kõuga ja täiendust pole. Kui T+7 liituks nendega kaks 122mm pataljoni, siis oleks see abiks küll.

PS. Aitäh, et andsite selgelt mõista kui lolliks elukutseline peab keskmist inimest.
mongol
Liige
Postitusi: 1296
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas mongol »

Lolliks ei pea, aga sa ei adu päris paljut, mida tegevväelastest taoline koosseis igapäevaselt kohvitamisele ja suitsunurgas mölaajamisele tegelikult lisaks teeb.
professional retard
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Reservõppused ja lisaõppekogunemised

Postitus Postitas Martin Herem »

Tõstke käsi üles, kes on tegelenud pataljoni formeerimise ja sellele järgnevate manöövritega ...
Mina ei ole olnud RÕKil pataljoni ülem, kuid pataljoni formeerimist ja sellele järgnevat tegutsemist olen siiski planeerinud, korraldanud, hinnanud ... nautinud ja kirunud.

Loomulikult võivad kõik siin sõna võtta, aga lahtisest uksest asjatundmatu jutuga ei maksa sisse murda.

Esiteks Trummile
Ma ei tea, et me oleks LÕKile kutsunud 3x ülekattega. Tegelikult pole kutsutud ka 2x ülekattega. Tunnistan, et ühel korral see ülekate tõesti 100% poole.
Sellel miks on kellegi oskused 10 aastaga raisku lastud minna, vastas strateegilinesõdur juba eespool. Igaks juhuks lisan, et meil pole jõudu värskendada kõigi 10, 15 või 20 aasta jooksul ajateenistuse läbinute teadmisi ja oskusi. Varustust ka pole. Ma 10 aastat tagasi arvasin, et teeme laenatud varustusega ja sõjaks saame ... enam ei usu.
Reservväelased jagunevad meil
a) kiireageerimiseks - reserv-, ja tegevväelased üksuste kaupa,
b) täiendusreserviks - üksikud sõdurid üksuste kaotuste asendamiseks
c) üldreserv - üksikud sõdurid erialade kaupa
Trummi nimetatud 10 aasta tagune ajateenija, kuulub tõenäoliselt viimasesse klassi.

Chupacabra
3 aastat tagasi ajateenistuse lõpetanud sõdurid saavad hakkama. Jao- ja rühmaülemad saavad ka hakkama ... kui neid a)formeeritakse ja b)kästakse.
Keegi peab nende jaoks ju rahuajal tegema plaanid, haldama komplekteeritust, valmistama ette ja läbi viima formeerimise. Viimasega samaaegselt tuleb planeerida/korrldada ka järgnev ülesanne. Ainult reservväelastega seda teha ei saa.
Jagu saab, rühm saab isegi 5 ja enam aastat hiljem, kompanii ... saab ka, aga pataljoniga ei saa hakkama 2 aastat pärast viimast harjutust.

Täpselt sama suurtüki, õhutõrje vms. Relv, jagu, meeskond hakkab muidugi tööle. Kuid kilomeetrite ulatuses koostöös teiste allüksuste ja relvaliikidega, kõrgema kavatsuse täitmiseks, on vaja mõnde tegevväelast ka.

Pensionile läinud pataljoni ülem ... vajab ka päris mitu päeva, et üldse aru saada, mis pataljon talle antud on. Mida suudab isikkoosseis, mis seisus on tranport, relvad, side ... mida ta ise mäletab.
Aga kui see PÜ aastas 2-3 korda kaardil või juhtimispunktis harjutab, paar päeva kulutab üksuse olukorra selgitamisele ja 1x kolme aasta jooksul üksust õppusel ka juhib, siis saab hakkama küll.

Paraku ei suuda me ülal pidada sellise pataljoni jagu reservväelastest juhte (20-30 inimest) ega varustust.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist