vipu kirjutas:Pakuti? Nii lihtne oligi et kapten trumm teab kõike? ma küll ei usu seda.
millele sa lähtud et üldse pakuti, mingi ajakirjanik kusagil arvas ja kohe oligi sedasi?
Ei ole neid konkreetseid isendeid meile kunagi pakutud.
Ei käi need asjad sugugi niimoodi.
Veiko Palm kirjutas:Paar selgitust on vajalikud. Esiteks, selliseid ühepoolseid deklaratiivselt avalike kingitusepakkumisi (täpsemalt kasutatud sõjatehnika pakkumisi) nagu see 90-date lõpu Poola asi, tehakse normaalses läänemaailmas ikka väga vähe. Ausalt öeldes on see isegi ebaviisakas - käia kõige kõrgemal tasandil välja suurejooneliselt "meie oleme valmis andma, meie taha asi seisma ei jää" teadmata, kas keegi tahab seda kingitust ikka vastu võtta. Teine aspekt on see, et tegelikult seda pakkumist suurt pole, valdav on ikka küsimine. Nii olen mina asjast aru saanud. Viimasel paarikümnel aastal on kõik lääne relvajõud ennast kordades koomale tõmmanud, järelikult midgi ikka üle jääb. Sestap hakkab huvi olemasolul kahepoolne kompimine. Oluline on ka aru saada, et igasugune relvasüsteemide ühest riigist teise andmine (vahet ei ole, kas tasuta või raha eest) on alati vaevarikas protsess. See ei ole mitte mingil juhul, et no-questions-asked (nagu piimapoes - keegi ei küsi, kas oled vääriline piima ostma, raha letti ja pakk on sinu). Eriti keeruline on asi juhul, kui annetaja ei ole selle sõjatehnika tootja. Tavaliselt peab riigi poliitiline juhtkond nõus olema, siis peab nõus olema ka tootjariigi poliitiline juhtkond. Alles käis ajakirjanduses läbi, et kui Hollandi tankide üheks ostusoovijaks oli Indoneesia, siis vetostas selle tehingu hoopis Saksamaa. Samuti kaasnevad reeglina igasuguse relvastuse edasiandmisega ka mingisugused kasutuspiirangud - ühel riigil oli näiteks juhtum, kus ostetud moodsat relvasüsteemi oli lubatud kasutada oma riigis, kuid mitte väljaspool. Kusjuures tegu ei olnud mitte tahtliku piiramisega vaid sellise standardlausega, mis lepingusse pandi. Ootamatule välismissioonile minnes pidi küsima luba tootjariigi parlamendilt, protsess võttis aega kuid ja lõpuks relvasüsteemi kaasa võtta ei saanudki. Siis on tavaliselt piiratud edasine müümine ja relvastuselt mahavõtmine. Seega siin foorumis väljakäidud konstruktsioon, et kasutame ja hiljem anname edasi, tavaliselt praktikas ei toimi.
Kuid tänapäeval on Eesti-suguse riigi puhul on alati suurimaks takistuseks (kui nii võib öelda) annetaja tõsine mure, kas vastuvõtja saab relvasüsteemiga üleüldse hakkama. Kas see mitte ülejõu ei käi? Keegi ei taha oma riigi ajalehtedes (avalik arvamus on kuningas) näha pealkirju - meie omal ajal kalli raha eest ostetud ja Eestile (Lätile, Leedule ...) kingitud tankid roostetavad aia ääres! Järgmiseks - me oleks neid võinud müüa hoopis Lätile (Eestile, Indoneesiale, Brasiiliale ...), kes see idioodist poliitik tegi sellise otsuse, ärgem teda valigem jne. Loodan, et saad aru? Seega tuleb alati tõestada, kas ja kuidas plaanid kingitavat asja kasutuses hoida. NATO riikidel on ühendatud kaitseplaneerimiseprotsessid, mille käigus antakse üksteisele aru oma plaanidest, seal on (väike)riigid suhteliselt läbipaistvad ja rehepapluseks suuri võimalusi pole. Aga se on omaette teema.
Seega tahab annetaja olla veendunud, et teine teab, mis teeb. Tavaliselt tuleb selliseid suhteid rajada aastaid, olla ise läbipaistev, professionaalne ja tõestada tegudega oma hakkamasaamist. Ilma igasuguse pateetikata - enamus meie heade liitlassuhete taga on meie sõdurite hea töö missioonidel. Sellest on palju räägitud. Või ka näiteks see, et merevägi on omas asjas (miinitõrje) maailma tipus. Tean, milline on paljude foorumlaste arvamus meie mereväe kohta (plastkünad on kõige leebem väljendus), kuid kui riik suudab sisuliselt nullist loetud aastatega saavutada sellise taseme, et meie juurde tahetakse õppima tulla ja meiega ollakse huvitatud ühisõppustest, siis loob see väga tugeva fooni ükskõik milliseks edaspidiseks koostööks. Nii lihtne see ongi. Meie ise tihtipeale ei näe, kui võimsalt me edasi läheme, väljast on paremini näha. Loomulikult saab ja tuleb asju kogu aeg paremini teha, ka see on arusaadav.
Tean, et ei vastanud otseselt küsimusele, aga kõik asjad on omavahel seotud. Kinnitan, et näiteks Hollandi CV90 ei jõua Eestisse kogemata.