Arvamus ajateenistusest

Vasta
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas soesilm »

Teagi kas peaks selle hoopis teema "raamatud" alla panema aga siia tundub loogilisem. Et kui kodanikud tahavad arvamust ajateenistusest.
Just nii härra seersant - Soovitan soojalt.
http://www.apollo.ee/just-nii-harra-seersant.html

:lol: Tapa või Loobu!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Asjalik artikkel tõesti 8)

Ja kivid hakkavad lendama tibikultuurse püüdlik-kandilise KMINi // KRA pihta :oops:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

2013. aastal väljastas kaitseressursside amet 21 311 kutset arstlikku komisjoni ilmumiseks. Tundub, et pooled neist läksid postis kaduma, sest arstlik komisjon langetas vaid 11 484 otsust. Ja teenistuskõlbulikuks kuulutati vaid 3844 meest ja 34 naist. Kui paljud lõpuks ajateenistuse läbisid, ei ole hetkeseisuga veel täpselt teada, kuid aasta varem oli selleks numbriks 2855
:rip: :rip: :rip: :rip: :rip:

Autor võiks veel uurida, palju kutseid läheb välja reservõppekogunemistele ja palju mehi kohale ilmub....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Jalutu
Liige
Postitusi: 772
Liitunud: 29 Dets, 2012 19:55
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Jalutu »

L.A.Velasco kirjutas:http://www.muurileht.ee/kes-meist-haara ... map=%5B%5D

Hästi kirjutatud artikkel.
Mõne päeva eest kirjutas keegi kultuuritegelastest Postimehes huvitava artikli sellest, et me ei oska elavaid, justnimelt veel elus olevaid inimesi kiita.
Selle artikli kontekstist lähtudes tahaksin omalt poolt kõigepealt tänada L.A.Velasco´t tähelepanu juhtimise ja lingi eest! Paljud meist poleks sellest muidu kuulnudki.
Teisalt tahaksin teda pisut parandada: tegu pole teps mitte hästi kirjutatud artikliga!
Tegu on väga targalt, vaoshoitult, emotsioonideta ja lisaks eeltoodule ka väga hästi kirjutatud artikliga!

Autorid võiks sarnase ka kaaderkoosseisu kohta kirjutada... See oli nüüd naiivne uitmõte. Aga kuna Borja ennustus 99,9% tõeseks osutub, siis kaadri teemal kirjutatud artikkel tõenäoliselt tuleb... Nagu ka kevad pärast pikka talve :write:
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas hummel »

Peaks vist üldse eraldi teema algatama ajateenistusest ja selle seostest riigikaitseõpetusega. Ei leidnud.

Et mis kasu sellest riigkaitseõpetusest siis ikkagi on? Enne sõda oli asja eesmärk lihtsustada ajateenistuses hakkamasaamist ja anda vastavaid eelteadmisi ning isegi konkreetseid oskusi. Kas abiks oli, ei tea, aga ilmselt oli.
Tänapäeval olen aastate jooksul ikka vestelnud ajateenijatega ja ausalt öeldes ei ole meeles, et keegi oleks nagu suutnud tuua välja riigikaitseõpetusest midagi konkreetset, millest tal oli reaalselt kasu hiljem ajateenistuses. Seda olla tõestatud isegi mingi vähepopulaarse uurimusega. Samuti ei ole tegeväelased erilist vahet märganud, kas noorsõdur on riigikaitseõppetunnis käinud või ei. Ehk siis lihtsalt jääb nagu mingi müstiline teadlikkus ja kaitsetahte arendus. Küsiks samahästi, et aga miks mitte jagada see 35 õppetundi näiteks ära hoopis kodanikuõpetuse, ajaloo ja kehalise kasvatuse vahel?

Teisest küljest riigikaitseõpilased ootavad õppeainest pigem praktilisemat väljundit, nagu relvaõpe, meditsiin jms, mitte üldist heietamist. Samal ajal kirjutavad targad peavoolu esindajad ristivastupidi, et neid praktilisi asju pole vaja koolis õpetada, vaid keskenduda tuleb laiemale üldpidlile. Fakt on, et rämedalt kasulikult peavad ära kuluma 2 asja - õpilase aeg (kooliprogramm ja vaba aeg niigi tihe) ja riigikaitse ressursid (riigikaitselaagrid jms toetus on kaitse-eelarvest).

Kindlasti on kasu ajateenistusse minnes KL baaskursusest ja KL liikmeks olekust. Kohati ehk isegi NK liikmesusest, kui kohalikus malevas pole noortejuhid sattunud lihtsalt nö patsifistid või tilulilutajad. Kaitseliitlus igatahes juba hakkab teenistuses silma.
A4
Liige
Postitusi: 1833
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas A4 »

Tänase riigikaitseõpetuse peamiseid eesmärke polegi olnud (ega ilmselt hakka seda olema ka tulevikus) kitsalt noorte ettevalmistamine ajateenistuseks – sellest ilmselt ka tunne, et praktilisi oskusi ajateenistusse tulevad noormehed sellest tunnist eriti pole saanud. Ja minu arvates on see ka mõistlik, sest esiteks on riigikaitseõpetuse eesmärk hoopis teine; ja isegi kui ei oleks, siis ajateenistuseks ettevalmistuse andjana oleks see riigikaitseõpetus praeguse mahu juures (kui ka tegelikult siis, kui mahtu tunduvalt suurendada) suhteliselt ebaefektiivne.

Esiteks riigikaitseõpetuse eesmärkidest. Tänase riigikaitseõpetuse peamiseks eesmärgiks on algusest peale olnud (loe nt riigikaitseõpetuse õpikut, siis näed, kuhu ja milleks aeg kulub) olnud noortele laiema pildi andmine sellest, misasi see riigikaitse üldse tervikuna on, millistest erinevatest valdkondadest see koosneb, millised on nende valdkondade omavahelised seosed, miks meil üldse riigikaitset vaja on, milline on noore kodaniku roll selles kõiges. Ehk neid aspekte, millest noortele rääkida, on rohkem kui küll, ning kui keskenduda vaid „sõjalisele algõppele“, siis nendeks muudeks asjadeks ruumi ei jäägi eriti. Ehk minu arvates ei peakski riigikaitseõpetus eelkõige „praktiline“ õpetus riviõppe alustest, automaadi kokku-lahti-võtmisest, vormikandmise heast tavast, liikumisviisidest jne, vaid riigikaitseõpetus peaks õpilastele anda eelkõige teadmise sellest, et miks üldse on meil vaja oma riiki kaitsta ja milleks üldse on meil oma kaitsevägi ja ajateenistust. St. noorele inimesele peaks esmalt üldse selgeks tegema, miks ta aega peaks minema teenima, mitte aga tappa tema motivatsiooni ja arusaama riigikaitsest sellega, kuidas saapapaelu tuleb siduda, st. asjaga, mida ta saab reaalselt väeossa saabudes niikuinii söögi alla ja peale.

Teiseks on täna niimoodi, et riigikaitseõpetuse klassitunde on kokku 35 ja teist samapalju on veel ettenähtud praktilisteks tegevusteks ehk sisuliselt üheks 2-3 päevaseks välilaagriks, mis iseenesest pidigi noorte hulgas väga populaarne olema ning mida peamiselt viidadki läbi KV ja KL-i tegevväelastest instruktorid. Laagri peamine eesmärk on üleüldse noortele selgeks teha, mida kaitsevägi praktikas endast kujutab ning mingi ettekujutuse ta sellisena ta ilmselt ka annad. Aga kui sina ütled, et noored selle 35 tunni jooksul praktilisi oskusi ikkagi ei omanda, siis ei aita ilmselt ka see, kui panna ka see teine 35 tundi laiema riigikaitsepildi tekkimise asemel „praktika“ alla.

Siit tekibki mul küsimus sellest, et kui otstarbekas, vajalik ja efektiivne see „ajateenistuseks ettevalmistus“ riigikaitseõpetuse raames üldse tegelikult on? On selge, et teoreetilistest teadmistest saavad praktilised oskused ja rutiinid mitte siis, kui neid vaid ühe korra kiiruga läbi harjutada, vaid siis, kui inimene on neid harjutanud kümneid, kui mitte sadu tunde, nii et teadmistest ongi saanud oskused ja rutiin. Selleks meil ju KV-s ongi SBK oma drillide, ülekordamisega „seni, kuni viimasele kui ühele on see automatismini pähe kulunud!“. Ehk teisisõnu, kui suur peaks olema riigikaitseõpetuses praktiliste tundide arv, instruktorite ressurss jne selleks, et ajateenistusse tulles oleksid kodanikul mingid baasteadmised automaatsuseni selged? Siis võiks küsida, et kas sellel on üldse mõte olukorras, kus pooled õpilastest (naisterahvad) ajateenistusse niikuinii ei tule, ülejäänud pooltest aga tuleb ajateenistusse omakorda samuti vaid umbes pooled? Kas üldse on mõtet suurel hulgal aega ja ressursse niimoodi sihitult tühja kulutada. Arvestades seda, et SBK ajal käiakse need asjad niikuinii üle, siis minu arvates sel suurt mõtet ei ole. Või kui palju aega mingiks muuks väljaõppeks me selle arvelt suudaksime selle 8-11 kuu seest siis täiendavalt leida? Saame ehk 1-2 nädala võrra lühema SBK, aga kas see väärib küünlaid?

Sellega, et NK võiks praeguse kohatise skautide kloonina olla pigem selgelt eristuv ja militaarse suunitlusega asi, olen ma küll.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15563
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Fucs »

Riigikaitseõpetus peaks kasvatama noortes isamaalisust ja tekitama neil huvi riigikaitse vastu.
Miks on just välilaagrid kõige populaarsemad?
Aga seepärast, et noored, kui neile on tekitatud juba huvi riigikaitse vastu või on see n.ö. "kaasasündinud" elik lastetoast saadud, tahavad oma silmaga näha, ise kogeda ja oma käega katsuda + saada välja klassiruumist ja teadmiste omandamise teoreetilise osa asemel omandada neid praktikas. Kõik ei ole ju noorkotkad ja kodutütred. Osad (enamuse?) tuleb ninapidi asja juurde vedada.

Miks siis neile seda mitte pakkuda? Ja rohkem.
S.t. võimalikult palju.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Lemet »

Isand Herem, kena, et olukord pisitasa nullist edasi on jõudnud, aga mul oleks ammusest ajast lugupeetavale üks küsimus. Nagu ma aru olen saanud, peab lugupeetav ainuõigeks meetodiks ajateenistujate nädalavahel kojulaskmist. Endalgi jõlgub seltsimees igal nädalavahetusel kodus (nende väljaõpe ja selle tase on hoopis omaette teema, militaarse poole pealt poleks neist võrreldavalt samamoodi neli kuud utsebkat läbinud SA motojalaväe nooremkoosseisule vastast, aga see selleks). Aga küsmus selline- millisena defineerib lugupeetav EKV otstarvet kui sellist. Kas on see mõeldud selleks, et igal hetkel oleks olemas teatud hulk sõjväge, kes pooletunnise etteteatamisega oleks 24/7/365 olemas ja võitlusvalmis(sellisel juhul jääb pisut mõistmatuks see laiguline batka Mahno bande nädalavahetuse teedel ja kolmandik aastat tuhjad kasarmud). Või on meil tegu viiepäevase kaheksatunnise töökohaga, millisel juhul tekib taas küsimus, et mlleks seda pisikest ressurssi raisata veel olmele ja kasarmutele?Odavam oleks ilmselt ajateenistujatele kella kaheksast viieni kohal olla ja ümbruskonnast korter rentida.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
HotelVictor
Liige
Postitusi: 208
Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas HotelVictor »

Lemet kirjutas:(nende väljaõpe ja selle tase on hoopis omaette teema, militaarse poole pealt poleks neist võrreldavalt samamoodi neli kuud utsebkat läbinud SA motojalaväe nooremkoosseisule vastast, aga see selleks). Aga küsmus selline- millisena defineerib lugupeetav EKV otstarvet kui sellist.
Nõustun õpitu taseme kohta käivaga oma 11-kuulisele kogemusele tuginedes täielikult. Vaatamata asjaolule, et mind teema huvitas ja üritasin sealt väljaõppest saada/välja võtta niipalju kui võimalik siis käsi südamel võin öelda, et saadud väljaõppele tuginedes väga reaalsesse lahingusse ei tahaks sattuda.. seda eriti arvestades, et põhilise reakoosseisu moodustava "8-kuuliste" väljaõpe on omakorda veel lahjem supp ning üldmuljena jättis soovida ka nende pühendumus ja huvi õpitut omandada. Ei hakka siia uuesti lisama, aga mu postitus selle teema esimesel lehel ütleb nii mõndagi.
Täpsustuseks pean oluliseks mainida, et ma (kahjuks) ei teeninud puhtaverelise jalaväelasena, kuid vähemasti minu pataljoni kõige lähema vastena sellele (staabikaitse). Arvatavasti on nn puhtaverelistel olukord vähe parem.

EKV otstarve on justkui lõhestunud kaheks:
1.) Noortest meestest enam-vähem normaalsete ja kohusetundlike kodanike kasvatamine
2.) Kutsealustest lahingvalmidusega sõdurite treimine

Täiesti arusaadav, et mõlemat on tarvis, aga kumb see KV reservarmee loomise seisukohast olulisem on? Jällegi oma kogemusele tuginedes võin väita, et jobu mees on jobu mees ka pärast 8 või 11-kuulist teenistust, aga oleks siis vähemalt jobu, kellel sõduri baasoskused lihasmällu treenitud vähemalt järgnevaks 5 aastaks. Seda viimast minu hinnangul praegu ei saavutata.

Julgen väita, et 75% sõduritest reaalselt sihtis oma relvaga sihtmärki ainult lasketiirus olles. Õppustel paukmoonaga pandi ikka tuimalt "puusalt" või imiteeriti sihtimist (võeti relv vähemalt palgesse). Lahinglaskmistel tuli see muidugi lõpuks välja, et tuli&liikumise drill ei ole kuigi efektiivne, kui kuivtreeningut lastakse üle. See on ainult üks näide mitmetest ja mitmetest samalaadsetest.

Ma oleks nõus olnud poole oma söduripalgast ära andma, et lahingväljaöpe oleks max reaalne ja põnev olnud = MILES süsteem koguaeg, piisavalt imitatsioonivahendeid, sealhulgas tossud ja sinised pulgad, relvaliikide koostöö, öövaatlus ja muud tänapäevased lahingtuge pakkuvad seadmed, korralik force on force tegevus, korralikult läbimõeldud stsenaariumiga miniõppused jne jne.
Pole raha? Kutsugu siis vähem mehi teenistusse! Pigem natukene vähem, aga väga hea väljaõppega kui palju ja kasina väljaõppega - olen täiesti veendunud, et sedasi jääks pa*a ventikasse lendamisel ära hunnikutes omade "kaup 200" laadungeid. Ei pea silmas profiarmeed, ajateenistus peaks 100% jääma, tuleks teda lihtsalt asjalikumaks teha.
888
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 12 Juul, 2014 21:00
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas 888 »

Ajateenistus Logistikapataljonis aastail 2013-2014
http://ajateenistus.blogspot.com/
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2373
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Kui küsitakse tuleb vastata. Enamus minu jutust ei ole midagi uut. Siin foormis on need asjad ammu ära räägitud. Aga olgu siis Martin Heremi seiskoht.
Minu seisukoht linnalubade osas - võimalikult palju. Sellel on peamiselt kaks põhjust. Esiteks langeb õppimisvõime (ka töö võime) märgatavalt pärast 40h töönädalaid. Võid küll tegutseda, kuid tulemus on madal. Teiseks ei suuda KV ajateenijatega suurt midagi nädalavahetustel peale hakata. Jah, on küll eeskujulikke ohvitsere ja allohvitsere, kes korraldavad külastusi muuseumidesse, vaatavad ajaloolisi filme, jne. Kui selliseid asju on võimalik teha, siis tulebki. Paraku eriti palju ei ole. Tegevväelastel on ka ju puhkeaeg. Kui ajateenijat linnaloale ei lasta, siis ta jääb üsna tihti lihtsalt passima. Muuseas, ka NA läbinud räägivad nädalavahetuse istumisest, kui kõige nüridamast asjast. Riviõpet, ebaselgete eesmärkidega kordamist jms, mida viivad läbi teised ajateenijad, ma õigeks ei pea. Selle tulemused on viletsad. Samas toetan ma pea igasugust ajateenijatest jao- ja rühmaülematele antavat juhtimis- või õpetamistegevust. Nädalavahetusel kukub see aga üsna vähetõhusealt välja.
Nii et kui on midagi mõistlikku nädalavahetusega teha, siis tulebki teha. Aga kui ei ole, siis tuleb puhata.
Üldiselt läheb see linnalubadega mängimine tihti täiesti napakaks, isegi ohtlikuks. 2011 tuli Tapal KRK võistkonna kossutrenni ajateenija. Ei jaksanud eriti midagi teha. Küsisin. Ta ütles, et on haige ja isegi väike palavik. Ma muidugi soovitasin tal med punkti pöörduda ja vihjasin isalikult rumalale käitumisele ... ja siis hakkas tulema. Vend rääkis, et nende rühmas on mitu meest, kellel on juba mitu päeva palavik aga arsti juurde nad ei lähe. Sest need kes lähevad on slangid ja linnaloale ei saa. Pole vahet millise pataljoni tegemist oli. Hilisemate vestlustega ilmnes, et see on nii igal pool ... üle Eesti. Vaata Lemet, selle asja nimi on debiilsus (mida mina juhtisin).
Tihti väidetakse, ja siin foorumiski on väitjaid, et SBK jooksul "sees hoidmine" aitab noormeestel saavutada iseseisvust, eraldab neid ema rinnast ... Ma tahtsin kunagi vastupidist tõestada ja loodetavasti tõestangi. Täna julgen ma arvata, et see on üsna väär seisukoht.
Sellel väitel pole mitte mingit tõestust (nagu ka minul). Mis mind aga eriliselt käima tõmbab, on see, et teaduslikult tõestatud väiteid peetakse selliste rahvapärimuste kõrval hoopis tühisteks. Eks ma võtan need siin varsti ette.
Alles nüüd jõuan ma Lemeti põhiküsimuseni. Valukohani.
Aga küsmus selline- millisena defineerib lugupeetav EKV otstarvet kui sellist. Kas on see mõeldud selleks, et igal hetkel oleks olemas teatud hulk sõjväge, kes pooletunnise etteteatamisega oleks 24/7/365 olemas ja võitlusvalmis(sellisel juhul jääb pisut mõistmatuks see laiguline batka Mahno bande nädalavahetuse teedel ja kolmandik aastat tuhjad kasarmud). Või on meil tegu viiepäevase kaheksatunnise töökohaga, millisel juhul tekib taas küsimus, et mlleks seda pisikest ressurssi raisata veel olmele ja kasarmutele?Odavam oleks ilmselt ajateenistujatele kella kaheksast viieni kohal olla ja ümbruskonnast korter rentida.

Kui sa oleksid siin foorumist teiste poolt postitatud selgitusi lugenud, siis sa nii ei küsiks. Pealegi ma loen siit välja teatud kategoorilisust, mis paneb mind kahtlema oma vastuse mõjukuses vastusena.
Ajateenistus on internaadi tüüpi kutsekool. Ajateenistus ja ajateenijad ei ole 24/7/366 alalise valmiduse üksus. Näiteks täna 12.oktoober on õppekavadest tulenevalt ajateenijate väljaõppe tase selline, et neid võiks kasutada vaid valveteenistuses või väga lahja kahurilihana. See hetk, kui ajateenistuses õppivaid allüksuseid (rõhutan: üksus) saab kasutada sõjalises riigikaitses, on kuskil märtsis-aprillis. Seda kõike peaksid sa Lemet ju teadma.
Rääkida mingitest 8 tunnistest tööpäevadest, isegi kui see paljuski on õige, näitab juba rünnakut ebameeldiva süsteemi vastu. Ma ei tea kas ma peaksin siit edasi vastama. Sa tead isegi, et korterite üürimine näiteks Tapal umbes 1000 ajateenija jaoks, ei ole võimalik, ega otstarbekas. Nii et sellega suunaga ma siit maalt edasi ei tegele.
Samuti ei ole midagi uut minu järgmistes seisukohtades.
Julgeoleku eest vastutavad ja poliitika kujundajad on otsustanud, et meil on alalise valmiduse üksused (N: Scouts), mis on võimelised reageerima täna prognoositavatele ohtudele, võttes arvesse nii nende kaalu kui arengu kiirust. Juhul kui oht on suurem, siis kasutame me kiirreageerimisüksuseid, ehk tegevväelaste poolt juhitavaid ja puuseppadest, elektrikutest koosnevaid SA üksuseid. Osa tuleb puhtalt reservist ja osa KL-ist. Ajateenistuse ülesanne ongi toota järjest uusi ja uusi kiirreageerimisüksuseid. Järgmisel aastal kavatsetakse neid kutsuda üle 13000 inimese. RKAKi järgi tahetaks 2022 aastaks varustada selliseid üksuseid üle 20000 inimese jagu. Nende üksuste ehk reservväelaste kasutatavus peaks olema mõõdetav pigem tundide kui päevadega. Kui varustus on olemas ja kodanikud kohale tulevad, siis mina seda plaani toetan. Iga üks kes väidab vastupidist ja toob näiteid pikemast aja vajadusest, peab olema valmis oma süsteemi kaitsma (teavitus, kogunemine, formeerimine). Ma rõhutan, et minu arvates teeme me täna õigeid asju. Probleemid tekivad sellest, et me ei tee alati õigesti.
Lõpetuseks Lemetile ja HotelVictorile. NA utsebkat või üldse kogu teenistus ja meie ajateenistust ei maksa küll võrrelda. Tähendab mul pole kahtluski, et meie 11 kuud annab parema tulemuse.

Üks artikkel kah: http://riigikaitse.postimees.ee/2833429 ... ateenistus
Viimati muutis Martin Herem, 12 Okt, 2014 13:22, muudetud 1 kord kokku.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas tommy »

Kas on see mõeldud selleks, et igal hetkel oleks olemas teatud hulk sõjväge, kes pooletunnise etteteatamisega oleks 24/7/365 olemas ja võitlusvalmis(sellisel juhul jääb pisut mõistmatuks see laiguline batka Mahno bande nädalavahetuse teedel ja kolmandik aastat tuhjad kasarmud).
Ajateenistus ja ajateenijad ei ole 24/7/366 alalise valmiduse üksus. Näiteks täna 12.oktoober on õppekavadest tulenevalt ajateenijate väljaõppe tase selline, et neid võiks kasutada vaid valveteenistuses või väga lahja kahurilihana
Igal kaitseväel eksisteerivad lisaks veel erinevad valmisoleku astmed....
On need siis erinevad värvid või numbriskaala, on ebaoluline.
Kui olukord nõuab näiteks tavapärasest tõsisemat valmisolekut, siis avaldub see ka näiteks väljastatavate linnalubade arvus.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2373
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Ajateenistuse järjekorrad on ka üks tore teema. Lupus ühes teises teemas (http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 39#p388939)
Vaat üks tuttav ootab juba teist aastat ,et sinna kuperjanovisse teenima saada . Ja ootab veel 8 kuud . Aga selle ootamisega on isu ära kadunud . Sest vahepeal on tekkinud teised huvid . Hea töökoht , elukaaslane , oma elamine, auto. Miks ta peaks sellest loobuma? Teine poiss tundis huvi kaitseväe vastu oli noorkotkas jne. Aga , kui pakkumises on tasuta ülikooli haridus euroopas või aastake AK-4ga siis ?? Aasta AK-4ga kaotas. Ma edasi ei viitsi siia kirjutada .
Statistika näitab? Tõsiselt? Statistika näitab veel igasuguseid ilusaid numbreid mis päris elus paraku kuskilt ei paista.
Esiteks - loomulikult võib tekkida järjekord, kui tahad minna "sinna" ja sinult "sinna". Kupi tahetaksegi rohkem kui mujale. Selle pärast ei ole meil veel ajateenimiseks järjekord.
Teiseks - isu kaob ära, paremad pakkumised, aeg läheb raisku ... no mis ma oskan sellise nutu peale öelda. Kui kuskil on parem, siis tuleb sinna minna. Ausalt. Kuni Eestis meeldib ja kodakondsust omatakse, siis tuleb seda riiki ka teenida. Olgu see tegevus hea või halb. Lihtsalt nii me oleme kokku leppinud. Mina näiteks tean ka paremaid kohti kuhu paigutada oma tulumaksu ja sotsmaksu. Ma arvan, et ma tean. Paraku tuleb meil see raha anda riigi (ametnike ja poliitikute) kätte, kes näevad veel suuremat pilti ja panevad minu papi sinna kus vaja. Sest nii on kokku lepitud. Kui see mulle ei meeldi siis a) kasutan oma kodaniku võimalusi (osalen poliitikas, valin vastavaid esindajaid) b) valin elamiseks teise koha. Aga hakata siin halisema ma ka ei kavatse ... isegi kui viitsiks kirjutada.
Lõpetuseks ajateenistuse statistikast. Ütle Lupus, mille poolest sinu esitatud väited tõesemad on, kui ametlik statistika? Sa räägid kahest tuttavast. Statistika 10000st kodanikust.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Lemet »

Ehk siis- tegelikuses on meil operatiivse kaitsevõimekusega (ehk siis seda, mida tavainimene on harjunud sõjaväeks pidama) tegelikuses vaid mingi osa scoutsi (sest ilmselgelt on ka sealt märkimisväärne osa väljaspool kasarmut), ülejäänud ajateenistujaid võiks siis pidada pigem kutsekooli õpilasteks. Mis puudutab väidet suhte kohta tänaste nooremkomandöride väljaõppe ja omaenda poolt läbitu kohta, siis omades võimalust võrdluseks julgen väita, et meie väljaõpe vrs praegusele ei anna kindlasti EKV vähimatki sanssi. Juba ainuüksi praktiline väljaõpe erineb kordades. Just täna sai küsitud näiteks laskeväljaõppe kohta. 150 padrunit hinnati ja vaid Galil. Võrdluseks- meie väljaõpe oli stabiilselt kaks nädalat kasarmus ja nädal polügooni. Polügoonil igapäevaselt teravaga laskmised nii öösel kui päeval, neljanda kuu lõpuks oli "läbi lastud" AK-47, AKM, RPK, PK, SVD, RPG, AGS-17, PKT ja KPVT, kahel korral granaate heidetud ja korra tanki alt läbi käidud. BTR juhtimine kuulus samuti väljaõppe hulka. Kasarmunädalatel olid igapäevased taktikalised õppused ümberkaudsel maastikul. Nädalavahetused sisustati samuti kas taktikaga või siis erinevate spordiüritustega (linnaloale sai 6 kuu jooksul vaid korra). Väljaõppe intensiivsuse erinevusest kõneleb seegi, et kui meil piisas algul vaid hetkeks mahaistumisest, et silm kinni vajuks ja nädalavahe puhkus oleks ilmselt sirge seljaga külge keeramata maha magatud, siis tänasel päeval minnakse peale nädalavahetust tagasi puhkama(vähemalt on mulle selline mulje jäänud). Loomulikult on tänane ajateenistus " inimlikum", aga kui vastamisi satuvad "inimlikest" tingimustest tulnud eelpool kirjeldatud ebainimliku ettevalmistuse läbinutega, siis saab neil selle võrra vaevasem olema. Näis, mis saab ajateenistuse lõpuks, aga hetkel on küll SA EKV nooremkomandörkoosseisule pika puuga ära tegemas nii mitmegi punkti pealt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 41 külalist