Mis see siis nüüd on? Hakkab kellegi s...ga pildumine pihta või?Alandavad karistused ei ole tee selle teadmise juurde.
Kaldun arvama, et meie "ülemused" pole lihtsalt piisavalt kompententsed või missioonitundelised
Ja tüübid kes pole võimelised omandama neid lihtsaid põhimõtteid ei pea teenima sõjaväes. Ega olema hiljem ka täieõiguslikud kodanikud.
Saage ometi aru, kamraadid, et mõiste "alandus" on eelkõige kinni konkreetsetes isikutes ja see pole mitte mingi absoluutne kriteerium. Ühest taolisest ilmekast paradoksist ma oma eelmises postituses ka pajatasin. Mis siis tollel konkreetsel juhul EKV juhtkond oleks tegema pidanud? Konstateerima koristamis-korrastamiskäsu andnud ülemate ebakompetentsust, neile KV-st "saabast andma" ja maani kummardustega väga austatud solvatud-alandatud ajateenija ees vabandust paluma, ja võib-olla ka veel hingelist traumat paarisaja tuhande kroonise kahjutasuga siluma?
Ma arvan, et paljudele teist pole samuti võõras arusaam sõjaväelise tervistuse (just tervituse, mitte AU andmise) just-kui alandavast olemusest. Nii mõnedki on ka siin foorumis just-kui uhkustundest paisuval rinnal kuulutanud kuidas ta ikka seda ja teist ülemat tervitada ei suvatsenud jne. No, krt! Kas elementaarne viisakus on siis kedagi alandav või veel enam - mõnitav? Suhtumise küsimus. Ja just sama lugu on ka selle väidetava "alandusega".
Seega! Enne, kui mingeid fraase siin välja pilduda ja igasuguseid ülemaid küündimatuses ning krt teab milles süüdistada, peaks ikka pisut asjale süviti lähenema ja natuke asja üle järele mõtlema. Vahest need asjad ikka pole hoopistükki nii, nagu mingi sulerüütel suvatseb sensatsiooni jahtides must-valgel paberile ilmutada?
Niigi on praegu distsipliini hoidmisega ajateenijate hulgas päris-päris suuri raskusi, sest - Distsiplinaarmäärustikku ju enam pole, reaalset karistamisõigust erineva taseme alamatel ülematel (kes sõduritega vahetus kontaktis on) samuti mitte. Ka kõrgemal juhtimistasemel ülemate karistamisvõimalused on suhteliselt piiratud, sest sellega kaasneks nii aukartustäratav paberipakk selgitavat dokumentatsiooni, missuguse vormistamise välistab juba pidev aja- ja tööjõupuudus. Lootus on vaid rõhumisel sõduri südametunnistusele ja päevast-päeva kestval südamevärinast saadetud lootusel, et - ehk see seltskond ei mõtle seekord miskit ülepiirilist välja. Ning tuleb kahjuks konstateerida, et see lootus ennast mitte alati ei õigusta. Karistushirmust kammitsemata teismelise (aga seda üks tavaline keskmine ajateenija ju on) hüperaktiivsus ja protestivaim on impulsiivsetel momentidel väga varmas väljenduma ja ... Noh, ühe sõnaga - üks noateral kõndimise tunne on erinevatel ülematel, kes ajateenijatega päevast-päeva tegelevad.
Saage aru, inimesed, kes te EKV-st suuremat ei ei tea (või siis üle 10-aastatagust kogemust omate) - tänapäeva EKV on nii demokraatlik, et karistusi ajateenijatele enam pea-aegu ei olegi. Ajateenija ei vastuta mitte millegi ega kellegi eest ja tema eest teeb seda (vastutab) ainult tema ülem (e. siis esimene neist, kes kaadrikaitseväelane on ning sellest edasi iga järgnev). Ja see"solvatud-alandatud" ajateenija naerab pihku.