Juhtumisi jäi silma Kristjan Jaani (Sisekaitseakadeemia) üks säuts.
Konkurss Sisekaitseakadeemia politseiteenistuse erialale 3,35 avaldustühele õppekohale. 75 õppekohale on kokku esitatud 251 avaldust. Päästeteenistuse alale konkurss 2,27; korrektsiooni 2,65 ja toll ning maksundus 5,23 avaldust õppekoha kohta.
Vaatasin võrdluseks kuidas on Kaitseväe Akadeemias seis kandideerimisega SAIS andmetel (i). 2023. aasta õpinguteks on avaldusi 102. Konkurss umbes üks tahtja ühele kohale. Tõsi, täpset õppekohtade arv pole veel avaldatud.
Miks on politseinikuks tahtjaid 2,5 korda rohkem kui sõjaväelaseks soovijaid vaatamata sellele, et sõjalise poole peal makstakse õpingute ajal neli korda rohkem? Sisekaitseakadeemia stipendium õppuritele õppimise ajal 260 eurot kuus, Kaitseväe Akadeemias 1000 eurot kuus.
Ilmselgelt pole küsimus vist rahas. Tõenäoliselt suudaks mingi osa põhjusest ära seletada värbamisvälja laius – mul küll täpseid arve pole – kuid sisekaitses on vist naisõppurite osakaal suurem. Samas seda peaks saama kompenseerida ajateenistusest värbamisega.
Siin peaks olema selgelt eelis kaitseväel, kel on võimalus ajateenistuse käigus teha pea aasta aega värbamist oma õppeasutustesse. Valmisolek iseenesest on ajateenijatel olemas. Küsimusele, kas oldaks valmis tulema pärast ajateenistust tegevväelasena kaitseväeteenistusse, vastab 19 protsenti ajateenistusega rahule jäänutest jaatavalt ning veel 37 protsenti kaaluks seda ettepanekut sõltuvalt pakutavatest tingimustest.
Mingil põhjusel see potentsiaal jäi (sellel aastal?) kasutamata. Pole aimugi kas on tehtud ajateenijast tegevteenistujaks hakkaja ning mittehakkaja profiil. Samuti profiil neist, kes on seal vahepeal, keda saab mõjutada, kuid kes sellel aastal tegid valiku hoopis näiteks Sisekaitseakadeemia kasuks. Mida peaks selle grupiga ajateenistuse jooksul tegema, et nad teeksid valiku hoopis kaitseväe kasuks?
2020. alustas Kaitseväe Akadeemias 83 kadetti (ii) ja 2023. jõudis neist lõpetamiseni 54 (iii), mis on viimase veerandsajandi suurim arv. Samas väljalangevus 35%.
Võrdluseks vaatasin Sisekaitseakadeemia andmeid (iiii) Väga värskeid kahjuks ei leidnud.
Katkestamine kõrgharidusõppes aastal:
2013 – 15%
2014 – 11%
2015 – 9%
2016 – 7%
Eesti rakenduskõrgkoolide väljalangevuse keskmine on 12 protsentiüliõpilaste koguarvust.
Mitmed aastad tagasi oli ajateenistusest väljalangevuse numbrid üpris sarnased. Kui 2015. oli ajateenistusest väljalangevus ~20% siis 2022. aastaks on väljalangevus 4,7%. Märkimisväärne tulemus.
Kui väljalangevus on 35% on põhjust vist samuti analüüsida? Vastuvõtulävend on valesti seatud ja eneseselektsioon toimub alles õppetegevuse käigus? Õppetöös on mingi põhjus? Vale erialavalik? See viimane ei tundu väga usutav, neil kõigil on ajateenistuse kogemus olemas ja sõjaväelase elukutse peaks olema tuttav.
Lugesin meeldetuletuseks selle teema esimesi lehekülgi aastast 2016. Väljalangevus oli kümnend tagasi keskmiselt samas suurusjärgus mis täna. Minusugusele numbriinimesele stabiilsus muidugi väga meeldib. Teeb prognoosimise lihtsaks ning aitab tuletada, et põhikursuse avatavate õppekohtade arv peab olema 150 kohta aastas katmaks ära kogu vajadust (koolist väljalangemine, teenistusest väljalangemine ja väike konkurents teenistuse kestel).
i -
https://https://sais.ee/PublicInfo/Appl ... f3784bde2b
ii -
https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... ohikursus/
iii -
https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... -tunnused/
iiii -
https://www.err.ee/582576/sisekaitseaka ... opiraskusi