Riigikaitse eelarve

Vasta
a11
Liige
Postitusi: 237
Liitunud: 10 Okt, 2014 10:36
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas a11 »

Veiko Palm kirjutas: Kaitseväe juhataja ei ole nõus sellega, et keegi teine otsustab konkreetseid võimearendusi kaitseväe eest. Sõjalise riigikaitse läbiviimise eest vastutab kaitseväe juhataja. Mitte mingi muu minister, ega ka riigikogu saadik või saadiku hea relvade maaletoojast sõber.
Ega keegi teine ei otsustagi. Lihtsalt pakuti välja võimalused. Helme kui valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna juht võib ju sel teemal oma arvamust avaldada.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Jaanus2 »

Wambola ja Lennuki ajal olid need mehed enne olemas, sõitnud muudel keerukatel laevadel või teeninud tsaaririigi mereväes. Üldse oli siis paksult meremehi. Nõukaaeg hoidis eestlased merest eemal ja praeguseni on see üks harv amet.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas alban »

Borja kirjutas:..ma küsiks selle (traditsiooniliselt pika) tiraadi peale niiviisi, hea A4 - kuidas suhestub sinu plaanipäraselt korrastatud ministeriaalne elu Vladimir Vladimirovitši vananemisega // tema aja otsalõppimisega // täiesti plaanipäratute oodatud arengutega Venemaal :?:
Kui keeruline on mõista, et ilma inimesteta ja vajaliku taristu ja varustuseta on mistahes "torud" või "raketid" või "süsteemid" samahästi kui kasutud? Need on lihtsalt laos seisvad asjad, mitte võimekus. Nende ainuke efekt on nende alla kinni pandud raha, kuniks struktuurid selleks valmis luuakse. See mentaliteet, et saaks midagigi kätte, pärast vaatame mis temaga teeme - see peaks olema 90ndatesse maha jäänud, kui EKV alles lapsekingades oli. Täna teeme asju paremini.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Veiko Palm »

Borja kirjutas:Keegi pole öelnudki, et kogu raha ja konkreetselt aastal 2020 "mehele panna"..
Minu sõnum on vaid see, et siin on juhus, milliseid tuleb ära kasutada...
Sest selle juhuse kasutamatajätmisel ei sina, Veiko, ega HEREM - oma ametiajal te neid võimekusi EKVs ei näe - see peaks ju sulle ka selge olema, eks....

Aga ma saan ka täitsa aru, et selle variandi avalik toetamine teie mõlemi poolt nõuab julgust.....
Sa vist üldse ei loe, mida ma postitan?

Proovin veel:
- iga-aastane kaitse-eelarve vähendamine (ehk püsimine 2% peal) tähendab üks-üheselt vähem sõjalist kaitset. Mitte rohkem, vaid vähem. Raha võetakse (KVJ on seda öelnud) eelkõige hangetest, sest kuskilt mujalt pole seda sellisel hulgal võtta;
- mingit lisaraha pole olemas. Valitsus pole mitte midagi veel otsustanud, seega ka raha pole olemas. Kui Sul on vastupidist väita, annan kaitseväe pangaarve, kanna üle;
- ei ole vastuvõetav, kui üks erakond ütleb kaitseväele, et peate ostma selle ja selle firma käest (mida esindab sama erakonna riigikogu liikme hea sõber) neid ja neid asju ning neid ostetud asju tohite kasutada ainult niimoodi.

Mina ei näe siin mingeid juhuse kasutamisvõimalusi ega tunne mingit vajadust julge olla.

Kuidas võiks edasi minna:
- kaitse-eelarve võiks jääda planeerituga (ehk pika-ajaliste kavadega) samaks. See on väga karm poliitiline otsus, saan sellest väga hästi aru ja rohkem torkima ei hakka. Loomulikult elab kaitsevaldkond üle ka kärpe;
- võimalikud lisa-investeeringud antakse kaitsevaldkonnale selleks, et vastavalt kaitseväe juhataja otsustele võimelünki tähtsuse järjekorras kõrvaldada saaks. Esmatähtis ei ole suure tõenäosusega näiteks keskmaa õhutõrje. Kaitseväe juhataja on oma prioriteedid korduvalt poliitilisele tasandile esitanud.

Ja lõpuks - räägid ju iseendale vastu. Karjud kiire-kiire ja siis teatad, et mina neid uusi võimeid ei näegi?!? Ma ju alles noor mees ja kavatsen veel 15 aastat kaitseväes riiki teenida. Kui 15 aasta jooksul neid võimeid ei tule, siis miks meil nüüd nii kiire on?

Või miks peaks Sa arvama, et rahandusministrile ja Kunnasele esitatud pakkumised on nii personaalsed ja meie riigile neid ei esitataks? Mingi sajandi diil, aga kohe tuleb otsustada? Niimoodi võib-olla müüakse potte-panne, "sugupuuga" kutsikaid ja imetolmuimejaid suure kaubanduskeskuse parklas
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas A4 »

tuuba kirjutas:A4

mul on üks küsimus---kui nõuka-ajal suudeti isegi vankadele selgeks teha suurtükkidest laskmine 3-4 kuuga ja mattide kaasabil, kas siis praegused eesti noored on niipalju lollimad, et ei suuda isegi 10 aastaga seda ära õppida?

või on küsimus õpetajates?

või milleski muus?

ja see hala--pole veokeid.juba 10 aastat? tõsiselt või?

ning üks mõtteke veel---kas nende puuduvate võimekuste täitmiseks pole mitte sisse kirjutatud iga-aastasesse eelarvesse mingid summad? ehk siis,kui saab need 300M,kas siis on võimalik mingid planeeritud read selle arvelt kustutada?
Ühe üksiku haubitsa meeskonna saab ilmselt välja õpetada ka umbes kuu ajaga – ei tea, et meil suurtükiväes see n-ö erialaõpe väga palju kauem kestaks.

Terve suurtükiväepataljoni aga – kui sul on kohe olemas mitte ainult haubitsad, vaid ka kogu pataljoni koosseisu- ja varustustabeli järgne komplekt veokeid, side- ja tulejuhtimisvahendeid, välismajutusvarustust, kui sul on olemas kogu pataljonile vajaminev tegevväelaste kaader (kolonelleitnandist pataljoniülemast kuni nooremleitnantist SA-patarei ülemani), siis saab terve pataljoni kokku klopsida ja välja õpetada põhimõtteliselt vähem kui aastaga. Eeldusel, et sinu rahu-aegne väljaõppesüsteem on piisavalt võimas, et terve pataljon korraga välja õpetada.

Meie puhul kõiki neid asju 2009. aastal ei olnud. Vaid oli vist enamvähem piisavalt tehnikat, varustust ja tegevväelasi ühe, selleks ajaks juba eksisteeriva 155mm haubitsate pataljoni jaoks.

Edasi – kui oleks olnud vaba raha, siis hea tahtmise korral oleks sellele teisele pataljonile vajaliku veokite, varustuse, taristu jms komplekti kokku osta ja kasutusele võtta paari aastaga (aga tuletaks meelde, mis neil aastatel kaitse- ja kogu riigieelarvega toimus). Või siis „võtta“ need vajalikud veokid, sidevahendid, varustuse jms mõne teise selleks ajaks loodud üksuse arvelt (ainult et 0+1=endiselt 1, mitte 2).

Lisaks oli meie suurtükiväe toonane (ja tegelikult ka tänane) rahuaegse väljaõppesüsteemi maht selline, et ühe aasta jooksul õpetati ajateenijatest reservi jaoks välja u 1/3 pataljonist. See tähendab, et ühe pataljoni koosseisu väljaõpetamiseks kulus kokku 3 aastat. Kahe pataljoni puhul veniks see aeg kokku kuue aastani.

Ja lisaks – kui ajateenijaid-reservväealasi täiendavatele suurtükiväeüksustele ongi võimalik põhimõtteliselt lõpmatult ühe tulepatarei kaupa aasta välja õpetada (ja niimoodi luua 10 aastaga lausa kolme pataljoni reservväelastest koosseis), siis pataljonile vajalikku tegevväelastest koosseisu pole ka parima tahtmise juures tekitada paari aasta jooksul. RA-rühmaülemast ja SA-patareiülemast nooremleitnant õpib sõjakoolis kolm aastat, pataljoni staabiohvitserid vajavad arenguks, täiendõppeks, praktikaks ilmselt mitte väga palju vähem kui 10 aastat. Pataljoni ülemat ja staabiülemat (minimaalselt majorid) ei nikerda ka parima tahtmisega alla 10 aasta valmis.

Kui kõiki neid asju ei ole, siis ei saagi öelda, et sul on valmis pataljon ja terviklik võime, mitte lihtsalt platsitäis haubitsaid. Põhimõtteliselt sama kehtib ka keskmaa-ÕT ja rannakaitse mõttes. Seda enam, et nendes valdkondades pole meil (erinevalt 2009. aasta suurtükiväest) mingit eksisteerivat ohvitseride ja spetsialistide seltskonda, määrustikke ja doktriine, väljaõppejuhendeid ja väljaõppesüsteemi. Nende loomine algaks paratamatult suht-koht nullist.

Kas nüüd hakkab pärale jõudma?

Mis puudutab neid „võimelünkasid“ ja nende jaoks juba eelarvesse plaanitud raha, siis vastus on eitav. Ühtegi kehtivasse arengukavasse ei ole (veel) sissekirjutatud keskmaa-õhutõrjevõime ega rannakaitserakettide võime arendamist, ega selleks vajaminevaid summasid, mille arvelt saaks 300 miljonit laenu korral „tasaarveldust“ teha. Sellest ka minu ettepanek kasutada seda laenu mitte täiesti uute, vaid pigem olemasolevate võimete kiirendatud arendamiseks, või siis laskemoona hankimiseks olemasolevatele relvasüsteemidele.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Veiko Palm »

Postitan Postimehest (ja tõenäoliselt ka uutes uudistest) täismahus
Urmas Reitelmann: Konservatiivid ei taha mitte kaitse-eelarvet vähendada, vaid täita lüngad riigi kaitsevõimes
17.09.2020
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks põhilistest valimisteemadest oli mure Eesti riigikaitse otsustavast parandamisest ning kaitsevõimes ikka veel esinevate lünkade kiires täitmises.

See mure ei ole valitsuses olles sugugi leevendust leidnud, saati kadunud, nagu mõned sõnavõtud lähiminevikust tahavad näidata. Liikursuurtükkide ja jalaväe toetussoomukite soetamine on iseenesest tore, kuid need on keskmaa õhutõrje puudumisel hõlpsasti suitsevaks vanarauaks muudetavad.

Eesti 1242 kilomeetri pikkune rannajoon on aga igasuguse rannakaitse puudumisel totaalselt kaitsetu, välja arvatud ehk juhul, kui mõni jahimees jõuaks läheneva dessandi suunas paar lasku linnuhaavleid saata. Sisuliselt võib täna vaenlane kiirkaatritel maabuda Tallinna reisisadamas, mõne sammu kaugusel Toompeast.

Need tohutud, otsekohe täitmist vajavad lüngad haigutavad endiselt Eesti riigikaitses. Eestil on mõned miinitõrje laevad, kuid endiselt ei ole meil mitte ainsatki meremiini, millega oleks sõjalise ohu korral võimalik meie ühendusteid ja rannikut kaitsta.

Eelpool kirjeldatut silmas pidades ei ole konservatiivid mitte kunagi mõelnud, veel vähem aga väitnud, et riigi kaitsekulutusi tuleks vähendada.

Tõsi, majanduse jahenemisest tingituna eelarve väheneb ja selle tulemusel väheneb riigikaitsele eraldatav summa. Samas ei vähene aga summa protsentuaalselt, vaid jääb endiselt 2% piiridesse, millele lisanduvad muud riigikaitselased investeeringud.

Vaadakem viimaste heade aastate eraldisi riigikaitsesse. 2018. aastal kasvas Kaitseministeeriumi eelarve automaatselt 52,3 miljonit, lisaks eraldati 54,4 miljonit. Aastane eelarve suurenes 106,5 miljonit. 2019. aastal kasvas kaitse-eelarve automaatselt 48 miljonit. Valitsus lisas sellele oma otsusega veel 54,2 miljonit, kokku 106,5 miljonit.

Tegelikkus on aga karm. Kaitseministeerium ei ole suuteline seda raha täies mahus kasutama. Eelmise aasta lõpus vähendati ministeeriumis varustuse hankimiseks ette nähtud raha 18,1 miljonit, mille eest saanuks osta nii mõnegi padruni ja kuulivesti. Vähe sellest, ministeeriumil jäi aasta lõpus ikkagi üle 50,9 miljonit, mis kanti üle selle aasta eelarvesse. 2017. aastal jäi raha üle 20,7 miljonit, 2018. aastal 36,2 miljonit.

Nüüd aga tänasest tegelikust olukorrast. Konservatiivide ettepanek ei ole mitte kaitse-eelarve vähendamine, vaid suurendamine ning lünkade täitmine kaitsevõimes, mida vasakliberaalide valitsused ei suutnud 30 aasta ehk terve inimpõlve jooksul.

Meil on täna võimalus kiire ja otsustava tegutsemise korral juba olemasolevate ja riikidega kiiresti sõlmitavate lepingute abil, hankida laenuraha eest nii keskmaa õhutõrje kui ka rannakaitse raketipatareid koos radarite ja juhtimis- ja hooldustehnikaga. See oleks sihtotstarbeline finantseering, mitte läbipaistmatu raha paigutamine kaitseministeeriumi kontole.

Lähemate aastate kaitsekulutuste osa tõuseks 2,5% SKP-st. Kaitseministeerium peab aga lõpetama oma vaikse tiksumise ning jutud pikaajalistest arengukavadest. Tegutseda tuleb kohe ja paindlikult, johtuvalt olukorrast nagu ärevad ajad nõuavad. Sõjaeelse Eesti Vabariigi valitsuse hiljaks jäänud tellimus Spitfire hävituslennukitele, mis kunagi kohale ei jõudnud, olgu siinkohal hoiatavaks meeldetuletuseks.

Kaitseminister J. Luigel ei olnud paraku õigus väites, et riigikaitset ei juhita rahandusministeeriumist. Minu mäletamist mööda kehtib meil endiselt laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon ning riigi kaitsmisse panustavad nii sise-, sotsiaal-, kui ka kõik teised ministeeriumid ning ühe ametkonna käitumine suveräänse vürstiriigina ja riigikaitse monopoliseerimine võib osutuda äärmiselt destruktiivseks.

Ükski konservatiivist rahvuslik poliitik ei ole mitte kunagi kutsunud üles riigikaitse eelarvet vähendama, vastupidi. Selle väitmine on otsene vale vasakliberaalide suunalt, kellede tegudest mäletame soovi rappida kaitsevägi väikeseks elukutseliseks nukuarmeeks ja kes likvideerisid sõjaväeluure, mis osutas kaitseministeeriumis tegutsevale reeturile. Omaette teema on klikiablas peavoolumeedia, mis valed üles nopid neid ning süüdimatult levitab.

Urmas Reitelmann
Riigikogu saadik,
kaitseliitlane
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Veiko Palm »

Palun minule (eriti Borjal) selgitada Reitelmanni (EKRE tervikuna?) väiteid. Minu pea läheb lõhki, anna andeks.
Eelpool kirjeldatut silmas pidades ei ole konservatiivid mitte kunagi mõelnud, veel vähem aga väitnud, et riigi kaitsekulutusi tuleks vähendada.
ning kohe järgi
Tõsi, majanduse jahenemisest tingituna eelarve väheneb ja selle tulemusel väheneb riigikaitsele eraldatav summa.
ning siis selline sõnade mäng
Samas ei vähene aga summa protsentuaalselt, vaid jääb endiselt 2% piiridesse
, ehk siis kokkuvõttes
Konservatiivide ettepanek ei ole mitte kaitse-eelarve vähendamine, vaid suurendamine
Ning loomulikult ei kirjutata kaitseväe juhatajale mitte midagi ühe erakonna poolt ette
Meil on täna võimalus kiire ja otsustava tegutsemise korral juba olemasolevate ja riikidega kiiresti sõlmitavate lepingute abil, hankida laenuraha eest nii keskmaa õhutõrje kui ka rannakaitse raketipatareid koos radarite ja juhtimis- ja hooldustehnikaga.
ning, et asi ei jääks ebaselgeks
Kaitseminister J. Luigel ei olnud paraku õigus väites, et riigikaitset ei juhita rahandusministeeriumist
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Vaatasin samuti,et Reitelmann on hulluks läinud ühes lauses väidab ühte ja kohe järgmises lükkab eelmise lause väite ümber... :wall:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Vabadus on orjus.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

alban kirjutas:
Borja kirjutas:..ma küsiks selle (traditsiooniliselt pika) tiraadi peale niiviisi, hea A4 - kuidas suhestub sinu plaanipäraselt korrastatud ministeriaalne elu Vladimir Vladimirovitši vananemisega // tema aja otsalõppimisega // täiesti plaanipäratute oodatud arengutega Venemaal :?:
Kui keeruline on mõista, et ilma inimesteta ja vajaliku taristu ja varustuseta on mistahes "torud" või "raketid" või "süsteemid" samahästi kui kasutud? Need on lihtsalt laos seisvad asjad, mitte võimekus. Nende ainuke efekt on nende alla kinni pandud raha, kuniks struktuurid selleks valmis luuakse. See mentaliteet, et saaks midagigi kätte, pärast vaatame mis temaga teeme - see peaks olema 90ndatesse maha jäänud, kui EKV alles lapsekingades oli. Täna teeme asju paremini.
..selle "mentaliteediga", muideks, võideti Wabadussõda :|
Siinvohava vastupidise (kantseliitse) "mentaliteediga" aga ei oleks too sõda kunagi alanudki :mrgreen:
Järelikult poleks täna siin ka seda eestikeelset militaarfoorumit, kus osad ihust-hingest kantseliiti progevad..

Veiko Palm kirjutas:Palun minule (eriti Borjal) selgitada Reitelmanni (EKRE tervikuna?) väiteid. Minu pea läheb lõhki, anna andeks.
..siis näikse sinu peaga küll keffasti :?
Minu jaoks on väited loogilised ja loogilises järjekorras - kus iga järgnev tees täiendab eelmist, mitte ei lükka seda ümber.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Vabadussõda tuli kohe pärast I maailmasõda ning lahingukogemuse ning rahvaväes kasutusel olevate relvasüsteemide kasutamise kogemusega mehi oli palju. Võimeid ei loodud tühjalt kohalt ses mõttes, et puudusid nii riistvara kui kasutuskogemusega inimesed. Ses mõttes pole ka akf Trummi "Lennuki" ning "Wambola" näide õige.
kraal
Liige
Postitusi: 660
Liitunud: 02 Mai, 2006 15:11
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas kraal »

:shock: Mida see Reitelmann kirjutab. Ise veel uhkelt all kirjutanud et kaitseliitlane. Huvitav millal ta ise viimati "põllul" käis.
Selle pakutava 300 mln eest saaks Kaitseliit päris palju võimet juurde ja see võime on kordades suurem kui mingid raketid võsavahel.
Krt kaitseliidus pole kõigile võitlejatele isegi korralikku isiklikku varustust. Hästi on varustatud ainult lako-d ja mõned muud üksused aga üldpildis vaja päris palju vaja veel arendada.
Ei ole normaalne, kui LAKO-l on vaja välja sõita siis laenatakse teistelt üksustelt masinaid, et võitlejad ei peaks jala käima.

Et mitte olla väga kriitiline siis aasta aastasse on olukord päris palju paranenud.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

A4 kirjutas:
tuuba kirjutas:A4

mul on üks küsimus---kui nõuka-ajal suudeti isegi vankadele selgeks teha suurtükkidest laskmine 3-4 kuuga ja mattide kaasabil, kas siis praegused eesti noored on niipalju lollimad, et ei suuda isegi 10 aastaga seda ära õppida?

või on küsimus õpetajates?

või milleski muus?

ja see hala--pole veokeid.juba 10 aastat? tõsiselt või?

ning üks mõtteke veel---kas nende puuduvate võimekuste täitmiseks pole mitte sisse kirjutatud iga-aastasesse eelarvesse mingid summad? ehk siis,kui saab need 300M,kas siis on võimalik mingid planeeritud read selle arvelt kustutada?

Ja lisaks – kui ajateenijaid-reservväealasi täiendavatele suurtükiväeüksustele ongi võimalik põhimõtteliselt lõpmatult ühe tulepatarei kaupa aasta välja õpetada (ja niimoodi luua 10 aastaga lausa kolme pataljoni reservväelastest koosseis), siis pataljonile vajalikku tegevväelastest koosseisu pole ka parima tahtmise juures tekitada paari aasta jooksul. RA-rühmaülemast ja SA-patareiülemast nooremleitnant õpib sõjakoolis kolm aastat, pataljoni staabiohvitserid vajavad arenguks, täiendõppeks, praktikaks ilmselt mitte väga palju vähem kui 10 aastat. Pataljoni ülemat ja staabiülemat (minimaalselt majorid) ei nikerda ka parima tahtmisega alla 10 aasta valmis.
Minu küsimus kas me väga suure raha eest ei saa osta omale 10 aastaks keskmaa pataljoni ülema ja madalamad ohvitserid lühemaks ajaks teiste NATO riikide sama relvasüsteemi endiste ohvitseride seast? Nemad kes oleks antud süsteemidel teeninud suudaks meil asja palju kiiremalt üles ehitada, maksma läheks see kindlasti suurusjärgus 3-10 miljonit aastas palgakuluna aga võimekuse loomine oleks kordades kiirem.
Lisaks on võimalus mingi raha eest reservist "Borja" välja tuua ja saame kiiremalt vajalikud ohvitserid...
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas alari »

Borja kirjutas:Siinvohava vastupidise (kantseliitse) "mentaliteediga" aga ei oleks too sõda kunagi alanudki
Samahästi võiks öelda, et protsendid ei sõdi - sõdimiseks on reaalset raha vaja.
Kõik saavad aru, et kui kaitseeelarve on 2% järgmiste aastate SKP-st, siis see väheneb, aga EKRE täies koosseisus nagu arveametnikud korrutavad, et % jääb ju samaks, järelikult ei vähene.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas tuuba »

A4

tänan vastuse eest!

Siit muidugi järgmine küsimus---nüüd,kus saabumas K9-d,kas tavaline,järelveetav kahurvägi taotakse atradeks?

Sinu poolt toodud tähtajad näitavad ju, et kõikidele torudele ,k.a. iseliikuvatele, ei suudeta mehi koolitada...

ma sellise isemõtlejana arvan ikkagi ,et mõistlikum oleks aasta-paari-kolme jooksul forsseerida olemasolevate torude jaoks rahva koolitamist , seda enam, et meie maastikul on kaartuli üks efektiivseimaid võimalusi pahadele kahju teha.

Kombineerituna iseliikuvatega ja CV90-tega võib ju moodustada korraliku tulelöögi isegi pealetungiks mingil kitsamal lõigul ?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist