Orkester ja kaplanid on vaid üks osa kõikidest kärbetest. Umbes 10%.
Kärpeid on vaja eelkõige kehtiva RESi raames. Kuid mitte ainult.
KV on viimastel aastatel (ka eelmiste KVJde ajal) vaadanud oma tegevusi üle ja otsinud kohti, mida saaks tõhusamalt lahendada, eesmärgiga suurendada sõjalisi võimeid.
Me võime loomulikult rääkida laenu võtmisest riigikaitseks. Kuid laen on ju pigem asjade hankimiseks, mitte ülalpidamiseks.
Eelmine valitsus otsustas lisada 46milj laevatõrjele. Hange on ettevalmistamisel. Mina loodan, et leping kirjutatakse alla sellel aastal. Et süsteem võimalikult kiiresti päriselt tööle hakkaks, tuleb kohe alustada taristu ja inimeste ettevalmistamisega. Neid inimesi täna ei ole. Kindlasti profileerime kedagi ümber. Aga kindlasti tuleb seoses selle võimega uusi ametikohti luua. Siin tuleb aga ette piirarv. Järelikult tuleb uusi ametikohti luua millegi arvelt.
Sel aastal saame uued mereseire radarid. Loomulikult võime me võtta (ja võtamegi) nende operaatorid KVs olemasolevate inimeste hulgast. Kuid nendegi töö peab keegi ära tegema. Järelikult eelarve mõttes, tekib kohti juurde. KV koguarvu piirides püsimiseks tuleb seega kuskilt vähemaks võtta.
Nii ongi KVPS (mitte mingi rumal ametnik, lühinägelik KVJ, puuduliku maailmavaatega poliitik jne) teinud ettepaneku, vähendada uute võimete kasuks mingeid teisi valdkondi. Kuna ka nende valdkondadeta päris ilma ei saa, siis kujundatakse need ümber. Ülesanded jaotatakse, ostetakse tsiviilist sisse või midagi muud, peaasi, et annaks ressursside kokkuhoidu uute võimete loomiseks.
Nagu Charles de Gaulles, nii ka mina - ma ei vali võimalikke variantide hulgast, ma otsustan mida me teeme
Mina võtan vastutuse loomulikult. Kuid ma tahan selgitada ka otsuse tausta.
Paraku on KVga nagu iga pallimänguga. Pealtvaatajad teavad alati täpselt ja eksimatult, kuidas tegelikult peab treenima ja mängima. Treener ja mängijad on lollakad. See et arvaja ise spordialaga õige vähe on tegelenud ja et ta mitte kunagi oma arvamust teoks ei suuda teha, pole oluline.
Orkester (mis minu arvates on väga kõrgel tasemel ja väga lahe kuulata vaadata).
Orkestri vältimatuid üritusi on aastas mõnikümmend. Paraad ja riiklikud vastuvõtud.
Ülejäänut ehk suuremat osa võiks nimetada meelelahutuseks, mis makstakse kinni kaitsekuludest.
Oleks ma nädal tagasi teadnud, et KV ja PPA on ainukesed puhkpillimuusika hoidjad Eestis ... ma poleks nii julge olnud. Ma ei teadnud, et Eesti muusikamaailm on puhkpillimuusika säilimisest eemaldunud ja loodab KV-le/PPA-le.
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis orkestri tänaste kohustuste näol, on ümberkujundamine ainuõige käik.
Tänased tegevväelastest orkestri liikmed võiksid teenida osakoormusega riigitöötajatena, mis võimaldaks neil nii tseremooniate toetamise kui ka kokkuharjutamise. Seda kõike teeksid nad jätkuvalt KV vormides ja rivikorras. Seda muuseas nimetatakse koondamiseks. Ülejäänud ressurss tuleks suunata sõjalisse riigikaitsesse. Aga eks riik peab nüüd otsustame, kas KVJ jätkab puhkpillimuusika säilitamisega.
Orkestri vajadus sidemeks ühiskonnaga, on kahtlemata väga väljapaistev. Paraku isegi rohkem nähtav kui hingamisaparaadid, maskid ja välihaigla koroona kriisis. Kopterid ja kaitseväelased inimeste otsingutel. Rasketehnika ja kaitseväelased muude õnnetuste juures.
Öelda, et orkester on kaitsevõime üks alustest ja ühiskonnaga sidumiseks hädavajalik, on sama demagoogiline kui lubadus järgmine kord Saaremaale ROLE2 haigla asemel orkester saata.
Ma tulin eile pärast südaööd õppuselt. Vihma sadas. Mõtlesin, et läheks küsiks praegu postil olevalt sõdurilt: mis sind täna motiveerib? Paraku ei huvita see sõduri arvamus mitte kedagi. Keegi teine teab alati täpselt ja eksimatult, mis tegelikult pallimängumeeskonnale õige on.
Järgneb ...