Riigikaitse eelarve

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõige piinlikum selle asja juures on see, et LAANEOTS on vait kui kult rukkis.

..vähemalt KERT ei pea enam häbenema...

[Harald Hirmus]

eeldab Pihkva operatiivsuunal tegutseva 2. jalaväebrigaadi sulgemist ja reorganiseerimist väiksemateks üksusteks

Selle keelab kaitseminister formaalsel tasandil ära ning seda esitletakse kui töövõitu Eesti kaitsevõime säilitamisel. "Reformierakond ei luba 2. brigaadi sulgemist." KVJ jääb süüdi, et tahab brigaadi kinni panna.

süüdi jääb ikka EKRE, kes valitsuses olles aasta ja 9 kuuga lasi eesti rahanduse nii põhja, et kaitseväel tuleb isegi vanad püksid maha müüa, et õpetajate palka 3 % tõsta...

Offtopic, kuid parandaks, mitte süüdi jääb aga süüdistatakse...

[Rabapistrik]

Hea küll, "korrektse" exceli nimel võivad nii mõnedki olla nõus kalleid investeeringuid mõnevõrra edasi lükkama (eeldusel, et liitlased puuduolevat võimet nõus katma), aga kui hakkame rääkima brigaadide kallale minemisest, siis loodetavasti riputatakse asi suure kella külge. On ju räägitud, et neis valdkondades on rahastamise stabiilsus kriitiline, kuna planeerimine on pikaajaline ja muutused aeglased.

Ma siiski optimist ja arvan, et see teema nii ei jää.

[nimetu]

Ma siiski optimist ja arvan, et see teema nii ei jää.

Mina kahjuks seda optimismi ei jaga.
Kuulasin just Vikerraadio Uudis+ saadet, kus saatejuht küsis kaitseministrilt väga õigeid ja teravaid küsimus, kuid vastu sai ainult hämamist ja kõrvalepõiklemist.

Arp Müller küsis otse, et kui rahastus väheneb eelnevate plaanidega võrreldes 53 miljonit, siis mis jäetakse tegemata? Vastuseks sai, et võrreldes eelnevate ja käesoleva aastaga, rahastus ju hoopis kasvab 50 miljonit. Siis lisas, et nüüd alles hakatakse vaatama, et mille arendamist "ajatatakse".
Seejärel tõi Müller välja akf Heremi esinemise Riigikogu ees, kus ütles, et 2% SKP tähendab vastase jaoks väiksemat ohtu ja kaitseväe vähendamist. Laanet vastas sellele küsimusega, et kas saatejuht teab mis aastal 2024 on Eesti rahaline seis...
Kõige tipuks küsis Müller, et kas KV juhataja siis eksitas avalikkust oma väitega. Millele jällegi Laaneti poolt mingit sisulist vastust ei tulnud - lihtsalt ütles, et KVJ räägib milline on KV reaalne seis ja milleks peab valmis olema. Ühesõnaga, hämamise meistriklass.

Braavo hr Laanet!


EDIT:
Ahjaa. Soovitan kõigil akf-idel anda Vikerraadio lehel oma hääl päevaküsimusele:
KAS EESTI KAITSEVÕIME ARENDAMISE PEALT KOKKU HOIDMINE ON PRAEGU ASJAKOHANE?
https://vikerraadio.err.ee/

[Rabapistrik]

Ma siiski optimist ja arvan, et see teema nii ei jää.

Mina kahjuks seda optimismi ei jaga.

Kuulasin saatelõigu ära - kaitseministrilt erakordselt nõrk esitus. Tundub, et pean oma optimismi tulevikus paremini "ajatama".

Jääb loota, et avalik surve tuleb tummine ja hullem õnnestub ära hoida.

[nimetu]

Saatelõigu kohta on muidu artikkel ka nüüd olemas:
https://www.err.ee/1608196954/valitsus- ... dama-muuki
Saab sedasama ministri intervjuud ka sealt kuulata. Ei soovita nõrganärvilistele.

[Some]

Poliitikult ausust eriti ei eelda aga vähemalt taibukas võiks olla. Kärpimine on muidugi Exceli vääriline - igast aastast võeti ümmargune 20 miljonit maha. Jõudu KVJ-le poliitikutega maadlemisel.

[TTA]

Poliitikult ausust eriti ei eelda aga vähemalt taibukas võiks olla. Kärpimine on muidugi Exceli vääriline - igast aastast võeti ümmargune 20 miljonit maha. Jõudu KVJ-le poliitikutega maadlemisel.

Mis tal ikka maadelda, vähemalt tuleva aasta osas on ju kõik kokku lepitud ja seal midagi muuta enam ilmselt ei ole..

edit: pole ka kaitseväele esimene kord ilusaid plaane korstnasse kirjutada.

[nolem]

päikesevalitsus polnud solgipangest veel tõusnudki, kui lollidemaal algas vilgas sagimine...

[Exitus]

Mikropositiivse asjana võib ju juhtuda, et mõni tobe kolimisplaan vaadatakse ümber ja nii mõnigi tegeväelane võib rahulikumalt tuleviku vaadata.

[Martin Herem]

Minu jaoks on olukord järgmine:
Selle aasta veebruaris planeerisime KV arengut/ülalpidamist teatud eelarve eest. See oli suurem, kui tänane eelarve. Rahaliselt ja protsendiliselt SKTst. Sellised alused meile anti. Millistest allikates see ressurss pidi tulema, pole tähtis.

Nüüd otsustas VV, et KMin valitsemisala saab vähem raha, kui me veebruaris planeerisime. Ja kuigi seda on rohkem kui varasematel aastatel, siis veebruari plaanid tuleb üle vaadata. Olen varemgi öelnud, et pole minu asi öelda, kas mõnikümmend miljonit kultuurile, teadusele, pensionitele, sisekaitsele vms oleks tulnud ikkagi KV-le anda. Mulle väga meeldiks, kuid see pole minu otsustada.
Nüüd ongi veidi tobe olukord, kus raha on rohkem kui varem, kuid vähem kui planeerisime.
Mis saab?
Päris kindlasti ei saa me kõike planeeritut ellu viia.
Kuid selleks et midagi siiski, tuleb tänased asjad üle vaadata. Sisuliselt peame kaaluma kolme suuna vahel: a) asjad mis teevad kohe
või lähiajal pauku, b) asjad mis tahavad pikki aastaid arendust, c) asjad mida nimetame pehmeteks väärtusteks.
Loomulikult ei saa kallutada asju ainult punkti A. Mingid arendused ja pehmed väärtused jäävad ikka. Kuid fookus läheb "pauku tegevatele asjadele".
Seega täna sõdimiseks sobivaid asju tuleb hoida.
Võimalusel tuleb lähiaastail sõdida suutvaid asju arendada.
Vähendame pehmemaid väärtusi. See ei anna kõiki puuduvaid vahendeid ja kindlasti ei meeldi see kõigile.
Lähinädalatel tuleb palju arvutada ja raskelt otsustada.
Mul on tunne, et sama vilets on teisteski riigiametites. Ehk kehvemgi.

Mis aga tobedatesse kolimisplaanidesse puutub, siis ... huvitav kuidas see tegevväelast rahulikumaks teeb, kui meil on rotatsioon ikkagi olemas? Või rahustab see neid, kes oma teenistuskohane eelisõiguseks Tallinnat peavad ... või tuleb see Mereväest?

[tuuba]

Jõudu KV Juhatajale poliitikutega suhtlemisel/vaidlemisel!

loodetavasti karastab seesinane tegevus kogu KV juhatuse närve, et vajadusel säilitada kainet pead ka kriitilisemates olukordades.

PS KVJ võiks teha kokkuhoiu ettepaneku koondamaks kaitseministri poliitilise juhtme ,kes saab palka 2600 euri kuus....

[nimetu]

PS KVJ võiks teha kokkuhoiu ettepaneku koondamaks kaitseministri poliitilise juhtme ,kes saab palka 2600 euri kuus....

Kahjuks pole KVJ antud hierarhias ja ameti poolest õigel kohal, et selliseid ettepanekuid teha. Kuigi tore ju oleks...

Mul on tunne, et sama vilets on teisteski riigiametites. Ehk kehvemgi.

Eks huvitav on jah, et mis näiteks PPA hakkab tegema? Olid ju vahepeal suured plaanid, et vaja helikoptereid ja laevu. Nüüd tuleb aga tõenäoliselt hoopis kärpima hakata. Aga neil pole enam tõesti midagi kärpida peale oma töövõime, mis niigi kriitilise piiri peal.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..
Mis aga tobedatesse kolimisplaanidesse puutub, siis ... huvitav kuidas see tegevväelast rahulikumaks teeb, kui meil on rotatsioon ikkagi olemas? Või rahustab see neid, kes oma teenistuskohane eelisõiguseks Tallinnat peavad ... või tuleb see Mereväest?

Ei saa sellest ähmasest mõttearendusest mitte midagi aru

Kui HEREM pidas silmas mereväelaste "rotatsiooni", siis see neil ju nagunii ainult TALLINNa piires toimubki - kolmnurgas Miinisadam // KVPS // TVJ nimelt.. ja ainus "päris" rotatsioon (s.t elukohavahetusega) on neil välisteenistus

[Runkel]

EE kokkuvõte RESist ja taustast:

Ekspressi uudiskiri: riigi eelarvestrateegia valmis, kriitikat palju ja enamasti märgist mööda

Neljapäeval võttis valitsus vastu riigi eelarvestrateegia (RES) aastateks 2022-2025. Juba enne vastuvõtmist on kava teravalt kritiseeritud, mõistagi seda lugemata.

Kes kavaga tutvub ning lisaks jälgib ka tippspetsialistidest koosneva eelarvenõukogu soovitusi, näeb, et lõviosa kriitikast on raskelt märgist mööda.

Mis on riigi eelarvestrateegia ehk RES?

Riigi eelarvestrateegia on igal kevadel vastuvõetav riigi rahanduse juhtimise ja riigi tegevuste finantseerimise plaan 4 eelolevaks aastaks.

Igal kevadel seda lähtuvalt muutunud majandusolukorrast täiendatakse-täpsustatakse ning lisatakse üks aasta plaani lõppu.

2020. aasta kevadel jättis Jüri Ratase valitsus RESi tegemata COVID-19 pandeemiast tuleneva määramatuse tõttu ning võttis selle vastu alles sügisel 2020, vahetult enne 2022. aasta eelarve valmimist.

Kevadine RES on aluseks järgmise aasta eelarve kokkupanekule.

Palju kära

Veel enne, kui RES otsustatud (neljapäeval valitsuse istungil) ja vormistatud (ööl vastu neljapäeva kell 3) sai, oli seda ülijõuliselt kritiseeritud: süüdistatud Eesti NATOst väljaviimises, kaitsevõime kahjustamises, laste ilmajätmises huviharidusest, liiga massiivsetes kärbetes, investeeringute plaani puuduses, eelarvepuudujäägi liiga kiires vähendamises, majanduse suretamises.

Valdav osa sellest kriitikast on poliitiliselt motiveeritud turmtuli, et luua negatiivne foon.

See foon raskendas ka RESi vastuvõtmist, kuna pani osasid Keskerakonna saadikuid (eesotsas Jaanus Karilaidiga) juba kokku lepitud kava vastu protesteerima. Viimasel nädalal tuli seetõttu kõik uuesti üle käia ning tulemus oli seejärel sama, mis esialgses kokkuleppes.

Vaidluspunktid ja nende tähendus

Kriitika 1: Milleks kärped?

Valitsus otsustas natuke parandada struktuurset eelarvepositsiooni eelmise RESiga võrreldes ning ka viimase majandusprognoosi suhtes. See lause tähendab, et olukorras, kus investeeringud ja sotsiaalkulud ulatuslikult kasvavad (eelarve ei vähene, vaid kasvab kiirelt), otsustati kärpida ministeeriumite ja põhiseaduslike institutsioonide tegevuskulusid (kõigi tegevusalade lõikes suurusjärk 4,2% järgmisel aastal).

Kärped puudutavad tegevuskulusid, mida on viimastel aastatel (eriti Jüri Ratase juhitud valitsuste ajal, aga ka juba varem) pidevalt kasvatatud, sõltumata eelarvelistest võimalustest.

Kogukärpe maht on võrreldes riigieelarvega väga väike (ca 60 miljonit aastas, mis moodustab 0,5% eelarvest). Eriti väike on see võrreldes plaanitavate investeeringute kasvuga.

Ehk - eelarve kasvab lähiaastatel ja kasvab palju. Kärped puudutavad varem paberile pandud plaane ja asutuste tegevuskulusid.

Probleemne kärbe - riiklik huvihariduse toetus omavalitsustele. Palju kriitikat on pälvinud haridusministeeriumi valdkonnas 7 miljoni € kärpimine, mis seni läks kohalike omavalitsuste toetuseks noorte huvihariduse vallas. See on poliitiliselt kalliks minna võiv samm - signaalina vale sihtgruppi puudutav, riiklik ringiraha on olnud Reformierakonna algatus ja “ihuteema”.

Samm astuti, et vabastada vahendeid kõigi õpetajate palgatõusuks.

Sisuliselt on sammu mõju väike: esiteks on selle raha osa huvihariduses väike ja teiseks kasvavad lähiaastatel oluliselt omavalitsuste sissetulekud, nii nende otsene maksulaekumine (RESi perioodi lõpuks kasv suurusjärgus 350 miljonit eurot) kui ka tasandusfondi eraldused. See kompenseerib huvihariduse otsetoetuse puudujäägi ülekaalukalt.

Huviharidus on omavalitsuste kohustus.

Kriitika 2: Struktuurse tasakaalu tont

Palju on kirutud eesmärgina struktuursest tasakaalust rääkimist. Struktuurne tasakaal tähendab põhimõtet:

et riik peaks majanduslikult headel aegadel oma kulutusi pisut tagasi hoidma ja koguma reserve
ning kriisiaegadel kulutama rohkem, et majandust ergutada ja toetada.
Lisaks - et näha riigi rahanduse tegelikku seisu, on struktuurse tasakaalu arvestuses välja jäetud ühekordsed tulud ja kulud, mis pilti moonutaks.
Euroopa Liidus on kokku lepitud struktuurse ja nominaalse tasakaalu (iga-aastane kõigi kulude-tulude vahe) eesmärgid ja piirid. Koroonapandeemia tõttu neist ajutiselt loobuti, küll aga tuleb nende juurde naasta, kui majandus kriisijärgselt taas kasvama hakkab.

RESiga astub Eesti väikese sammu struktuursele tasakaalule ja ka nominaalsele tasakaalule lähemale, ent jääb nende saavutamisest veel pikaks ajaks kaugele:

Alles 2023. aastaks on plaanitud, et nominaalne eelarvedefitsiit “hakkab lähenema” 3 protsendile (Euroopa Liidus kokku lepitud piirmäär) ning läheb sellest allapoole alles 2024. aastal.
Struktuurne eelarvedefitsiit on käesoleval aastal 5,4% SKPst ja jääb kestma ka käesoleva RESi lõpus (Euroopa Liidu kokkuleppe järgi ei tohi eelarve struktuurses puudujäägis olla).
See tähendab, et Eesti elab suurelt üle oma võimete, võtab võlgu. Puudujääk ei ole kaugeltki pärit üksnes koroonakriisist, vaid suures osas sellele eelnenud headest aastatest, kui riigi jooksvad kulud käest lasti. 4 aasta jooksul on Eesti eelarve olnud nii struktuurses kui nominaalses miinuses.

Sõltumatu ja autoriteetne eelarvenõukogu hindab, et Eesti peaks kärpima tunduvalt kiiremini, et nominaalne tasakaal juba järgmisel aastal saavutada. Eelarvenõukogu soovitab sel sügisel 2022. aasta riigieelarvet koostades valitsussektori eelarvepuudujääki vähendada, praeguste prognooside järgi vähemalt 220‒230 miljoni euro võrra.

RESi põhjal kärpis valitsus 4 korda tagasihoidlikumalt ning Eesti jätkab vaatamata mõningatele kärbetele üle jõu elamist.

Kriitika 3: Tasakaalu fetišeerimine! “Miks ei laenata? Kõik ju kulutavad praegu!”

Esiteks, kõik üksnes ei kuluta, vaid tegelevad samal ajal jõuliselt kokkuhoiuga. Läti, vaatamata meist palju suurematele koroonaabimeetmetele, mahub juba järgmisel aastal 3% nominaalse defitsiidi raamidesse. Samuti tõmmatakse kulusid kokku teisteski meie lähiriikides. Seda kompenseerivad ulatuslikud ja majanduse uuendamisele sihitud investeeringud Euroopa Liidu taasterahastust ja Õiglase ülemineku fondist.

Eesti on Euroopa Liidus kõige kiiremini kasvanud kulutustega riik, samal ajal on maksukoormus langenud. Sellest olukorrast riik ennast pikaajaliselt välja ei laena.

Eesti laenab kõigil eesolevatel aastatel niikuinii. Eesti riigivõlg on viimastel aastatel rohkem kui kahekordistunud, nüüd ootab RESi järgi kasv 28%ni SKP-s aastaks 2025.

Kriitika 4: “Miks ei investeerita? Majanduse kasvuks samme RESis pole!”

See kriitika on lihtsalt vale ja asjakohatu. Lähiaastatel on kavas investeerida Eesti majandusse, selle konkurentsivõimesse ja tootlikkuse kasvu (sh rohepöörde ja digipöörde kulud) rekordilisel tasemel. Kogu Euroopa Liidu taasterahastu vahendid ja ka loodetavasti suures osas IDa-Virumaa majanduse muutmiseks mõeldud Õiglase Ülemineku Fond toetavad majanduskasvu.

Summad suurusjärgus 8 miljardit eurot lähima 4 aasta jooksul ületavad meie varasemaid investeeringuid märgatavalt.

Sellesse plaani kuulub ka väga palju ehitusobjekte nii transpordis (ennekõike Rail Baltic, aga ka olemasolevate raudteede renoveerimine, elektrifitseerimine, uute maanteelõikude ehitus), kui kultuuris, riigivalitsemises, energeetikas jne.

Kriitika 5: Kaitsekulutused! Eesti viiakse NATOst välja!

See on olnud samuti teravaima kriitika koht, mille tõmbas eriti reljeefselt veel enne RESi otsustamist käima Isamaa, eesotsas auesimehe Mart Laariga, kes ütles muuhulgas: “Faktiks jääb, et Kaja Kallase valitsus on asunud Eestit NATOst eemale tüürima.”

RESis jääb siiski kaitsekulutuste maht NATO meetodi järgi läbivalt üle 2% SKPst ehk Eesti kavatseb ka edaspidi täita NATOs endale võetud kohustuse. Sellele lisanduvad kulud liitlasvägede vastuvõtmiseks ja siinseks väljaõppeks. Sellele omakorda lisanduvad kulud kaitseinvesteeringute programmiks, mis sisaldab rannakaitsesüsteemi kasutuselevõttu, samuti liikursuurtükkide, arendatakse õhukaitsesüsteeme.

Poleemikat on põhjustanud võrdlus eelmise valitsuse lõpukuudel vastu võetud RESga aastateks 2021-2024, kus kaitseinvesteeringute kulud on kirjas praegu plaanitust pisut suuremana.

Tegemist pole niisiis kärpega, vaid varem välja kuulutatud plaanide mõningase koomaletõmbamisega.

Seda esineb uues RESis mujalgi ja selle põhjuseks on eelmise RESi kulude iseloom.

Kontekst - eelmine eelarvestrateegia oli puudulik

Eelmise valitsuse eelarvestrateegia oli sihilikult (või hoolimatusest?) üle paisutatud. Sinna oli kirjutatud kaugemasse tulevikku heldelt kulutusi, millel aga puudus eelarvestrateegias kate.

Kattena oli märgitud, et tulevikus nimetatakse, kust see raha kokku hoitakse ehk kärbitakse.

Selliseid sisustamata “kärpeid” oli eelmises RESis ligi 1 miljardi euro jagu.

Ka eelmine valitsus püüdis seega struktuurse ja nominaalse tasakaalu poole liikuda ja näitas seetõttu ilustatud numbreid, aga nagu ütles eelarvenõukogu diplomaatiliselt: “Paraku sisaldas see prognoos ka kulude kokkuhoidu, mis jäi meetmetega sisustamata, mistõttu oli toonane riigirahanduse ettevaade siiski pisut ülehinnatud.”

“Pisut” on ligi miljardi euro kohta kindlasti tagasihoidlikult öeldud.

Selle praktiline järeldus on, et pole mõtet käesolevat RESi võrrelda eelmisega vähemalt lähiaastate rahaeralduste suhtes, kuna eelmise RESi paljudel kuludel puudus kate.

Võrrelda tasub reaalselt varasematel aastatel kulutatud summasid ning uues RESis plaanitut. Selles kontekstis kasvab eelarvete maht märgatavalt. Ka kaitsekulude osas.

Mis on eelarvestrateegia tegelik puudus?

Peamine puudus on hoopis vastupidine levinud kriitikale: tehtud kärped ja tasakaalu poole liikumise tempo on ebapiisav. Ehk lähiaastateks ennustatud soodsat majanduskliimat ja enneolematult suurt avaliku sektori investeeringute mahtu arvestades kavatsetakse tasakaalu poole liikuda liiga ettevaatlikult, vaevumärgatavate sammudega.

Just seda heidab läbi lillede ette ka eelarvenõukogu.

Samas on see ka maailmavaateline küsimus ning põhineb suuresti ka hinnangul, mismoodi areneb globaalne laenuturg, milliseks võivad kujuneda intressid, mis saab riikidest, mis on aastakümneid üle oma võimete kulutanud.

Üks on selge: riigil, mis ei ela krooniliselt üle jõu, on laenu päris investeeringuteks, mitte jooksvateks tegevuskuludeks, saada lihtsam ja odavam. Eesti laenuvõime lähitulevikus on tänu üsna madalale laenukoormusele veel siiski väga tugev.

Teine puudus, mida RESile võiks ette heita need, kes pooldavad suuremat kulutamist, on see, et jätkuvalt ollakse lukustunud “maksurahu” külge. Juba aastaid ei ole mitmed valitsuskoalitsioonid söandanud ühtki maksu tõsta või uut maksu kehtestada ning majanduse kasvades on Eesti maksukoormus muudkui vähenenud. Selle fooniks on olnud kulude üha kiirenevas tempos kasvatamine, mis tähendab, et avaliku sektori rahaolukorda taas õigele rajale ajada on väga keeruline.

RES kuulutab samuti, et kuni 2025. aastani uusi makse ei kehtestata. See ei pruugi olla jätkusuutlik positsioon, sest Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamine käesoleva, üha kahaneva (ka teiste Euroopa riikide võrdluses) maksukoormuse tingimustes pole kuigi realistlik.

Peaks Eesti laenukoormus kiiremini kasvama, siis kulub üha suurem osa ka laenude teenindamiseks ning ka see viib varem või hiljem maksutõusule.

Eeldatavalt peab 2023. aastal alustav järgmine valitsus selles osas nii uut kui tulevasi RESe korrigeerima.

Õigupoolest tehakse seda niikuinii pidevalt. Juba sügisel, kui tuleb uus rahandusministeeriumi majandusprognoos ehk riigieelarve tegemise käigus, tehakse seda.

Selguse huvides ka: RES on valitsuse ja rahandusministeeriumi töö aluseks, seda ei pea (erinevalt eelarvest) kinnitama Riigikogu.