Riigikaitse eelarve

[strateegiline sõdur]

...Minu lapsed kuulavad isegi Anne Veskit suure põlastusega (stiilis mis fossiilid te olete)...

Mina ka. Tervita oma lapsi minu poolt.

Hakkas huvitama ja googeldasin. Tuleb välja, et Anne Veski on kuulus Eesti laulja. Jälle targem.
Oskate öelda, et mis vanema põlvkonna seas viimasel ajal veel populaarne on?
Vastused palun saata kirjalikult kohalikku postkontorisse.


Palun jah mitte teemasse.

Kriku

[A4]

Kogu see arutelu KV orkestri ja kaplaniteenistuse kaotamise üle annab küll palju leiba ajakirjanikele ja võimaluse poliitikutele särki rebida ja jaurata, et paneme kas või kogu KV kinni, aga orkester peab jääma! Peamine probleem on minu arvates selles, et praeguste riigieelarve prioriteetide juures ei leidu vaba raha kaitseväe võimekuste kiirendatud loomiseks ja kasvatamiseks. Puuduolevate võimekuste (näiteks kas või merevägi ja lennuvägi) loomiseks ja arendamiseks oleks vaja sadu miljoneid või isegi miljardeid, aga praeguste tendentside jätkudes on võimalik leida lisaks parimal juhul mõnekümne miljoni kaupa. Isegi kui õnnestub KV kärpimisplaanid tagasi pöörata on see igal juhul miinimumprogramm, mis jätkub. Keegi ei tea ju millal meie idanaabri sõjakus tühjaks susiseb ja parem oleks kui me oleks võimalikult valulik suutäis ning nad oma agresiivsust kusagil mujal välja elaksid.

Üldiselt jah on häbiväärne et me ei tee suurhankeid kaitseelarve väliselt. Soomlased hoiavad madalat profiili aga tegelikult nende lennukihanke, uute laevade hanke ja ka väidetavalt uute keskmaa rakettide kõik kaitseeelarve välised ja kõik ikka miljardites summad. Nii võib tunduda küll et panustavad "ainult 1.5%" aga reaalsus on see et kui kõik need hangete kulud kokku lüüa on tulemus hoopis teine (hävitajahanke 10 miljardit on üksi mingi 4% SKPst, tõsi see summa jaotub küll aastate peale). Neil on poliitikutel ka selge arusaam et ainult protsendiga sõda ei pea.

Vaadates mis toimub laenuturul ja mida Idanaaber korraldab oleks tegelikult pidanud juba 2020. aastal mitu head miljardit laenu võtma et kaitseväe tehnikat pikas plaanis välja vahetada (nii et püsikulud jääks sinna 2,2% kanti). Ammugi oleks seda pidanud tegema selle aasta Ukraina musklinäitamise kontekstis.

No meil nüüd sisuliselt tuleb üks asi, mida võib põhimõtteliselt nimetada ka „tavapärase kaitse-eelarve väliseks (suur?)hankeks“. Nimelt eraldasid nii eelmine kui ka praegune valitsus kaitse-eelarvele 2022. aastaks ühekordselt, tavapärasele 2% lisaks ning sihtotstarbeliselt 46 miljonit eurot „rannikukaitseks“, ehk teisisõnu rannakaitserakettide ja vist ka meremiinide soetuseks“. Sellega tõuseb või püsib (oleneb, mida algarvutuste aluseks võtta) kaitsekulu 2022. aastal tasemel u 2,3% SKT-st. Vahe on selles, et kui eelmine valitsus soovis ka 2022. aastale järgnevatel aastatel kaitsekulud umbes samale tasemele jätta, siis uus valitsus näeb alates 2023. aastast püsimise tasemel 2% + HNS ja kaitseinvesteeringute fond, aga nii või naa jäävad kulud üsna 2% ligidale. Lisaks kaheks aastaks ettenähtud tegevus- ja majandamiskulude 15-miljoni eurosele kärpele tähendab see „vahe“ veel kümneid miljoneid eurosid, mis tuleb varasematest plaanidest ja kavadest maha kärpida. See ühekordne rahaeraldis rannikukaitseks teatud mõttes pingestab seda eelarveolukorda veel täiendavalt, sest ilmselt tekib olukord, kus on küll ühekordne rahasutsakas esmaseks hankeks, kuid mitte edasisi elutsüklikulusid. Või õigemini, need elutsüklikulud tuleb leida „allesjääva“ eelarve seest, teisisõnu mingi olemasoleva võime kärpimise, ajatamise või jooksvate kulude kärpimise kaudu.

Eks elame-näeme kuidas selle rannikukaitsega nüüd asjad lähevad, aga mina kipun arvama, et saame näha seda seni teoreetilisena nähtud probleemi, et ühekordne rahaeraldis ilma elutsüklikuludeks vajalike rahadega hakkab ühel hetkel ära sööma olemasolevate võimete raha.


Paralleelid Soomega pole antud juhul päris kohased. Soome üldjuhul ei soeta nende ühekordsete rahaeraldistega mitte mingit täiesti uut, varem mitte-eksisteerinud võimet, vaid uuendab mõnda olemasolevat võimet. St Soome 1990. aastatel ega nüüd 2020. aastatel ei hakka nullist looma endale hävituslennuväe võimet, vaid vahetab välja olemasolevad võimekandjad. Soome ei hakka praegu endale nullist looma uut laevastikku, vaid vahetab terve rea seniseid laevu välja uute vastu. See tähendab, et nende olemasolevas ja „tavapärases“ kaitse-eelarves on juba olemas enamus või vähemalt osa vahendeid nende võimete ülalpidamiseks. On tõsi, et tänu laevastiku, lennukite ja ÕT-rakettide hankele tõusevad Soome kaitsekulud alanud aastakümnel üsna mitmeteks aastateks 2% tasemeni, aga ma pole päris kindel, et see alatiseks nii jääb. St lihtsustatult võib öelda, et soomlaste tavapärased kaitsekulud on keskmiselt 1,3-1,5% SKT-st ning tõusevad keskmiselt kord 20 aasta jooksul mõneks ajaks tasemeni 2% (st sel perioodil, kui mõnda kallist suurvõimet uuendatakse). Aga kas nad tänu nendele lisarahadele kokkuvõttes suhtena SKT-sse kulutavad rohkem kui Eesti, selles ma kahtlen. Ühesõnaga – suures pildis võiks öelda, et ka oma lisahangetega ei kuluta soomlased riigikaitsele eriti palju rohkem (suhtena SKT-sse) kui Eesti – keskmiselt ilmselt isegi pisut vähem. See, kas Eesti peaks oma väiksust, „hilist starti“ jms asju arvestades 2% asemel kulutama 2,5, 3 või 3,4% on juba omaette küsimus.

[Kapten Trumm]

Üldjuhul on Soomes see väljavahetamine toimunud ka samasuure või sarnase koguse uue(ma) relvastuse vastu.
Erandi moodustab siin see suur laevade hange, kus 4 soetatavat laeva asendavad 7-t vanemat.
Kas ka F-35 puhul on vähenemine, pole päris selge. Vähemalt F-18 hankimisel seda vähenemist ei olnud (peeti kinni samast 60 hävituslennuki piirmäärast, mis rahulepingus oli), treeningvariante vist sinna ei arvatud (seepärast oli Horneteid 64).

[Viiskümmend]

Soome kaitse-eelarvest väljas olevad suurhanked toimuvad üle nende KV ja KMi peade valitsuse tasemel, see on poliitiline otsustamine ja sellel fenomenil on juba pikad ajaloolised "Nõukogude Soome" juured. Kui meie eelmine valitsus otsustas oma tavalise kummitempli rolli asemel sama teha tekkis ju äge konflikt ehk see Soome mudel Eesti praktikaga ei lähe üldse kokku.

Soome meedia arutleb oma uute hävitajate ostmise üle ju järgmiselt: kui meie tänaste USA hävitajate asemel tulevad mingi teise riigi hävitajad, siis tähendab see ka Soome julgeolekupoliitikas tektoonilist nihet ja eduka USA-Venemaa tasakaalustuspoliitika pankrotti ehk olemasoleva välispoliitilise liini jätkamiseks tuleb ka uued lennukid USAst osta ning küsimus on: kas tulevad need kallid või odavamad?!

[Poti soldat]

"Seetõttu peame bürokraatlikus keeles rääkides ressursse meie jaoks vähemolulisematelt teemadelt suunama sinna, kus see meie arvates teeb rohkem pauku selle ühe euro eest."

Esmapilgul kõlab nagu mõne siinse militaar.net-i "sõltumatu eksperdi" tüüpkommentaar, aga tegelikult hoopiski Kaitseväe peastaabi ülema avalik sõnavõtt

https://kultuur.err.ee/1608217903/veiko ... orkestriga

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mulle muutub järjest koomilisemaks see kõikvõimalike riigikaitsediletantide praegune jura teemal mida kõike kaitsevägi "peab"

-- KV "peab" poputama kodumaiseid profisportlasi, kes ise ei vaevunud kaitseväe heaks kõrt ka kõrre peale panema..

-- KV "peab" poputama kõiki selle riigi pasunapuhujaid, sest ilma selleta on raffuskultuur perses ja õnn lahkub jäädavalt meie õue pealt..

-- KV "peab" poputama seda meile ammustel 90tel välismaalt saabunud pensionärkaplanite poolt pähemääritud // tänaseks ülimalt anakronistlikku kasutut "kaplanaati"..

Unustage ära, kõik teie tänavahutavad diletandid - mitte sittagi kaitsevägi EI PEA teiesuguse riigikaitselise ballasti jaoks tegema..
Ja kui käibiva valitsuse otsuse kohaselt on täna riigi rahandus perses ja "kõik kärbivad" - siis lendabki teie riigikaitseline võõrkeha kõige esimesena üle parda(-lauluga)

Lihtne - võiks lõpuks aru saada..


P.S.
muuseas, respect sirge selja // selge jutu eest PALMile ka
(ma teadsin kohe, et ega HEREM üksi nende sexikate otsuste/valikute taga ei olnud, mille üle täna kogu VR hipsterkond kiunub - ikka PALMi toetav õlg oli ka mängus)

[Rabapistrik]

Osa akf'e lasevad siin emotsiooni pealt või ei ole neil endal "nahk turul" või mõlemat.

Minul Kaitseliidu ettevalmistatava reservväelasena on null kokkupuudet kaplanaadi esindajate ja üliharv kokkupuude KV orkestriga. Ometi ma end väga kultuurituna ei taju - olen väga hea tasemega segakoori liige, austan eesti keele õigekirjareegleid, satun vahel teatrissegi. Ei ole veel tunnet, et pilk klaasistuks ja ilanire voolaks mööda lõuga alla - võib-olla tuleb see pikema aja jooksul.

Kui kaplanaadi ja orkestri kaotamine kas või pisutki suurendab tõenäosust, et ma ei pea kunagi lahingolukorraks plaate sisse panema, siis on see minu jaoks seda väärt. Vastast ei huvita, kas meil on kaplanaat või orkester. Ülisuur enamus ajateenijatest ja reservväelastest ei puutu kaplanaadi ja orkestriga peaaegu kunagi kokku või juhtub see pigem harva (Vahipataljoni ajateenijad näevad orkestrit ilmselt tihemini).

Selge, et eelarve on pingul, ma hakka ütlema, kas riigil on õigem järgida finantsdistsipliini või mitte -- pole minu pädevuses -- aga praegu on kärpimine kästud. KVJ otsust kritiseerivad akf'id võiksid näiteks saarlastele ja kihnlastele selgitada, et rannakaitserakette ei saanud seetõttu, et kaplanaat, orkester (ja ka teised kärbitavad struktuuriosised) on meile nii olulised. Kusjuures võiks seda saarlastele ja kihnlastele selgitada siis, kui kolm Ropuchat on leidnud endale näiteks Saaremaal mõne ägeda koha, istutanud sinna pataljoni plussiga, S-400 raketid jm ilusat.

Ma olen KLis aktiivne, kuna arvan, et sõjaoht Eestile ei ole mõeldamatu ja arvan, et minu panus aitab heidutusse anda juurde. Minu ootus on, et riigikaitse eelarve panustaks heidutusse maksimaalselt.

[andrus]

Et siis kokkuvõtteks võib öelda, et Vabariigi Valitsus ajab oma kärpimisprogrammiga õiget asja - sunnib struktuure aja jooksul sinna ladestunud võõrkehadest puhastama?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mingil määral tõesti - niikummaline kui see ka ei ole seda tõdeda

Milline "tõdemus" aga ei muuda kuidagi ära fakti, et hetkelistuv kaitseminister on otse haruldaselt loll ning niilolli ministri "võimuaeg" tuleb kaitseväel lihtsalt kuidagi ära kannatada

[Avatar]

Iga kell padrunid enne...

[sada]

Milline "tõdemus" aga ei muuda kuidagi ära fakti, et hetkelistuv kaitseminister on otse haruldaselt loll ning niilolli ministri "võimuaeg" tuleb kaitseväel lihtsalt kuidagi ära kannatada

Laanet on jah täielik sült on olnud, mina pole küll aru saanud, et mis suunas ta võbeleb või voolab. Rohkem väga ei ürita ka aru saada, tundub, et tema ütlemistest suurt midagi ei sõltu.

[Kriku]

Et siis kokkuvõtteks võib öelda, et Vabariigi Valitsus ajab oma kärpimisprogrammiga õiget asja - sunnib struktuure aja jooksul sinna ladestunud võõrkehadest puhastama?

Mingil määral tõesti - niikummaline kui see ka ei ole seda tõdeda

Kaplanaati & orkestrit kinni panna saab aga ainult üks kord ning üsna kindlasti võib arvata, et sellist tulemust nad kärpimiseks käsku andes ise ei eeldanud.

Laanet on jah täielik sült on olnud, mina pole küll aru saanud, et mis suunas ta võbeleb või voolab. Rohkem väga ei ürita ka aru saada, tundub, et tema ütlemistest suurt midagi ei sõltu.

Mida muud oodatagi isikust, kelles on ühendatud kesk- ja reformierakondlane?

muuseas, respect sirge selja // selge jutu eest PALMile ka

Ühinen. Viide ka: https://kultuur.err.ee/1608217903/veiko ... orkestriga

[Viiskümmend]

Kui vaadata poliitikute ühemõtteliselt mittenõustuvaid reaktsioone siis küll orkester seda lahingut kaotamas ei ole.

Priit Sibula väitel on järgmise 3 aasta kaitse-eelarve kärpevajadus üle 50 mln euro, ehk orkestri kaotamine ongi ju veiderdamine.

[Mudakoon]

Kui suur palgakärbe jätaks inimestele töö?

[nimetu]

Kui suur palgakärbe jätaks inimestele töö?

Põlve pealt arvutades:
EKV/KaMin palgal olevat ca 5000 inimest. Ütleme, et keskmine palgakulu on 2000 eurot.
Aasta peale teeks see kusagil 120 miljonit eurot. Kui sealt 1,4 miljonit maha võtta, siis see teeks veidi üle 1%. Muidugi tegelikkuses on vaja kärpida palju rohkem - julgelt üle kümne miljoni. See tähendaks 10-20% vähenemist.