mikks kirjutas: Keset tuba seisab suur elevant ja enne seda kui strateegiline sõdur mõned postitused tagasi sellele tähelepanu juhtis (Eesti SKP, majanduskasv, riigieelarve suurus, kaitseelarve), siis enamus postitajaid teevad püüdlikult näo, et keset tuba seisvat elevanti pole. Räägitakse kõigest muust, peaasi et elevanti ei märkaks.
...
(PS, eks maaväeteemadel on tihti muidugi samasugust vaidlust, kus maaväefännid tulevad ja ütlevad, et vaja on X,Y ning Z, lõpuks saabub keegi päris elust (tihti Herem isiklikult) ja ütleb, et aga meie võimalused on N ja selles raamis saame toimetada. Mereväe puhul on need käärid mingi teoreetiliselt soovitu ja reaalsete võimaluste vahel lihtsalt veel suurusjärgu võrra suuremad).
Seda, et me oleme hirmvaesed, et pea kellelgi tõestama. See on selle sõja tingimus. Tark planeerija teeb siit deduktsiooni, et seetõttu on vaja hoopis sügavamalt mõelda. Ja kuna merel tegutsemine maksab rohkem kui maismaal seismine, siis tuleb merekaitse küsimustes sügavalt järele mõelda ja mitte tormata ummisjalu asjade ostunimekirja koostama. Lugejad on ehk tähele pannud, on siinsed ’mereväefännid’ on üsna kidakeelsed, kui küsimuseks on ’mis asju te siis poest tahate?’. Asjades kirjutavad siin pigem teised. Kuni pole selge ja teadvustatud, mis on oht, mida see tähendab, mis on ülesanne selle ohuga toime tulemiseks, on ehk liiga vara asuda ostunimekirja koostama ja Wikipedia numberid kokku liitma. Julgen väita, et selline arusaam on vähemalt MeV-s kujunenud.
London Bridge kirjutas:Riigikaitse olukorra erinevust maal ja merel, kui kasutada akf. näidet, oleks selline, kui keegi pakuks EKJ X-sada miljonit kohe maaväe võimelünkade või kitsaskohtade likvideerimiseks, oskaks EKJ kohe peast öelda mida, kui palju ja millise prioriteediga asju ta tahaks. Kahtlen sügavalt, kas sarnase pakkumise korral MeV kohta oskaks EKJ samaväärselt vastata. Ehk ma nõustun, et EV justkui ei tea mis on riigi eesmärgid merel ning kuidas neid üldse kõige paremini saavutama peaks. Justkui mingi põhimõtteline vahe, kuigi need peaksid olema ühe riigikaitsemaja kaks tahku.
Natuke närin tähte. Kui küsida ametlikku visiooni nt sellest, milline võiks MaV välja näha 30 a pärast, siis seda eriti pole. MeV-l aga küll. Tõene on aga see, et riik pole oma merelist asukohta ja sellega kaasnevat avastanud ja ka see, et üksikute eranditega, ei tea (maa)kaitsevägi, milleks talle muud peale MaV vaja on. Kogu olukorda utreerib veel olukord, kus ametlikku maaväge polegi.
London Bridge kirjutas:Kui praegu maksab riik merepiirivalve eest X summa, siis merepiirivalve ülesannete MeV üleandmisel tuleb sama teenuse eest maksta vähemalt sama palju. Kui koos ülesande ja kohustusega ei anta kaasa vahendeid, siis on põhimõtteliselt tegemist kaitseeelarve vähendamisega X summa võrra. See aga paistab mulle eriti lühinägeliku ja potjomkinliku tegevusena ning tahaks loota riigijuhtidelt ja -ametnikelt rohkem riigimehelikkust. Kogu see teema algas ju väitest, et EV puudub üldine kontseptioon merekohalolekust ja -kaitsest ning praegune on nii rahaliselt kui võimekuselt ebaefektiivne. Kui mingi tulevane tõsisem analüüs ning strateegiadokument kinnitab seda ning seab MeV põhise ühendlaevastiku kui merekaitse ja -piirivalve paremaks tagajaks, siis ma ei näe põhjust, miks ei peaks ka praegused merepiirivalve vahendid selleks ülekantama. Kui riigi/ühiskonna/poliitikute 2% usk/hirm/mantra/tõde/vale on ületamatu, siis võib MeV oma piirivalveteenuse vahendid saada jätkuvalt siseministeeriumi kulurealt ning oma merekaitseteenuse jätkuvalt kaitseeelarvest, et mitte hammustada liiga valusalt teiste väeliikide vahenditesse.
tuna kirjutas:Merel me ainult mängime riiki. Suure tõenäosusega jätkub see kuni esimese suure pauguni à la Kohver, misjärel "algab Lollidemaal suur sigin ja sagin". Grandioossed piiriehituse plaanid ei erine millegi poolest fantaseerimisest, kuidas me ehitame kohe pauguga Soome laevastikule sarnase. Alustaks ikka kõigepealt rahuaegsete ülesannetega hakkamasaamisest
Walter2 kirjutas:Kuna venelaselt võib kõike oodata siis mina kui maarott ei saa aru kui Naissaare taha ilmub suvaline kaubalaev - kuidas ja milliste vahenditega teha kindlaks kas tegu on ikka (merehädas?) kaubalaevaga mis vajab abi või istub selle trümmis hambuni relvastatud asümmeetriline seltskond koos soomustehnikaga, mis esimesel võimalusel sadama üle võtaks?
Vaese riigi riigilaevastiku loogika seisneb selles, et kui mittesõjaliseks otstarbeks ehitatud laevadega saabki täita mittesõjalisi ülesandeid, sõjalisi aga mitte, siis sõjalaevadega saab täita peale sõjaliste ka mittesõjalisi ülesandeid. Raha küsimus laevastike liitmisel kerkib igaljuhul, aga oluline on aru saada, et kui KV täidaks sõjalise kaitse ülesandeid ka merel, siis saab selle raha eest ka tsiviiltarbe merepildi. Vastupidi, nagu me teame, aga ei saa. See, et teada saada, mida too kaubakas seal Naissaare all täpselt teeb, ongi sõjalise mereseire ülesanne. Arendamise mõttes on korrektne väide, et käima peab samm-sammult, alustades sõjaliste RA ülesannetega.