Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui palju see rakett reaalselt on maamärkide vastu kasutatav, sõltub mudelist ja sellest, mis "lisasid" telliti.
Selline RBS-15 nagu Soomes (veel) praegu on, pole eriti hästi kasutatav, seal on inertsiaalne navigatsioonisüsteem, mis lennutab raketi soovitud (vist 10x10 km alasse, seega pole kuigi täpne), kus käivitub raketi ninas olev radar, mis ette määratud algoritmi järgi (enamasti peegelduse suurus) valib välja soovitud sihtmärgi ja pardal olev juhtimissüsteem lennutab raketi selle pihta. Et maamärke saaks teoorias lasta, ainult need peavad olema küllalt radarikontrastsed (mida maastikul olevad asjad tavaliselt pole). Seepärast on ka mereväelaste kirjutistes koledaks joonistatud VF laevastiku rakettide tabamisala natuke koledam kui tegelikult, kuna nende juhtimine on analoogne (loodud ikkagi merel asuvate, radarikontrastsete märkide vastu kasutamiseks).

Nii töötab 95% laevavastaseid rakette paari erandiga (Penquin on üks selline).

Soome Gabriel Mk5 hankes, nagu aru olen saanud, oli asja sisuks ka (sekundaaarne) võime anda tuld maapealsete märkide pihta (lisaks laevadele), see on siiski kasutatav paigal seisvate märkide vastu ja üldiselt GPS abil. Sildadega on lihtne, need ei liigu, taktikaliste märkidega nagu Iskanderi divisjon peavad oma silmad seda kuidagi nägema (ja asukoha määrama).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 927
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Sildadega on lihtne, need ei liigu, taktikaliste märkidega nagu Iskanderi divisjon peavad oma silmad seda kuidagi nägema (ja asukoha määrama)


Sõjalaevad peaks suutma merel liikuda ka kiirusel 30 sõlme (50 km/h) ja rakett peab teda tabama.
Ei usu, et see veduk koos raketiga suudab kiiremini sõita?
Ja asukohta on vaja määrata ka laeva puhul.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Taaniel Tina kirjutas:
Sildadega on lihtne, need ei liigu, taktikaliste märkidega nagu Iskanderi divisjon peavad oma silmad seda kuidagi nägema (ja asukoha määrama)
Sõjalaevad peaks suutma merel liikuda ka kiirusel 30 sõlme (50 km/h) ja rakett peab teda tabama.
Ei usu, et see veduk koos raketiga suudab kiiremini sõita?
Ja asukohta on vaja määrata ka laeva puhul.

..paari viimase päeva parim post siin teemas...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Xender »

RBS-15 on algselt üle 40 aasta tagasi väljaarendatud rakett, neil eri mudelitel väga erinev võimekus, ehk mis mudelist Trumm täpsemalt räägib?

Lisaks nad veidi erineva suurusega raketid ka, isegi kui rääkida kõige uuemast mudelist 800kg vs umbes 1.3 tonni.

Pigem on küsimus, kas Iskanderi peale neid mõistlik kulutada ( neid venelastel nagunii rohkem, kui meil rakette).

Igal juhul Ida piiri tagant tulev ving tähendab, et neil selles osas raske midagi muud teha, kui tuumanuia viibutada (viimane on siiski arusaamatu, sest see tuumarelva jutt on kohalikud venelased moskva suhtes isegi ... oluliselt ettevaatlikumaks teinud).
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas smr »

alari kirjutas:Teine artikkel ka Forbes-is - räägitakse veidi kuidas sihtmärke leida - piirivalvelt plaanitakse laenata droon-helikopterit või maaväelt droone


(OS) andmetel oli see Camcopter S-100 siin kevadel kokku alla 2 kuu ning juhiti Soomest.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

smr kirjutas:...
(OS) andmetel oli see Camcopter S-100 siin kevadel kokku alla 2 kuu ning juhiti Soomest.


Camcopter S-100 puudus on see, et teiste hulgas kasutab seda ka Vene piirivalve.
URR
Liige
Postitusi: 702
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Borja kirjutas:
Taaniel Tina kirjutas:
Sildadega on lihtne, need ei liigu, taktikaliste märkidega nagu Iskanderi divisjon peavad oma silmad seda kuidagi nägema (ja asukoha määrama)
Sõjalaevad peaks suutma merel liikuda ka kiirusel 30 sõlme (50 km/h) ja rakett peab teda tabama.
Ei usu, et see veduk koos raketiga suudab kiiremini sõita?
Ja asukohta on vaja määrata ka laeva puhul.

..paari viimase päeva parim post siin teemas...
See näitab nüüd taset. Keskmine laevavastane rakett lendab viimases faasis oma radarikiirguse peale, mis sihtmärgilt tagasi peegeldub, mõni ka passiivselt sihtmärgi infrapuna- või radarikiirguse peale. Laev on vee peal suhteliselt selgelt eristuv sihtmärk. Kuidas on Iskanderiga maastikul?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Camcopter S-100 puudus on see, et teiste hulgas kasutab seda ka Vene piirivalve.

Miks see peaks lugema?
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:...
Miks see peaks lugema?


Kopteri ja tugipunkti vahelise side krüptot on mitme suurusjärgu võrra lihtsam lahti hammustada, kui sul on mõlemad komponendid omal käes. Muidugi on vaja võtmed iga kord uuesti lahti murda, kuid see on oluliselt lihtsam. Iseasi, kas nad Eesti valdamise nimel hakkavad sellist pingutust ette võtma, aga risk on.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Walter2 »

Siis võiks juba Vene piirivalve vms. drooni sisse häkkida ja neilt otse olukorra pilti hankida. Aga meie sellise asjaga ju ei tegele...
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sõjalaevad peaks suutma merel liikuda ka kiirusel 30 sõlme (50 km/h) ja rakett peab teda tabama.
Ei usu, et see veduk koos raketiga suudab kiiremini sõita?
Ja asukohta on vaja määrata ka laeva puhul.


Täiesti asjatundmatu jutt kusjuures. :oops:
Merel olev sõjalaev (vähemalt mitte über-vargne) on radariga väga lihtsalt leitav ja kiirus ei puhu siin pilli - laeva liikumise korral hoiab rakett nagunii temast radariga "kinni" (raketi ninas on väike radar) ja rakett korrigeerib tema lennusuunda. Otse öeldes üks Neustrashimõi klassi fregatt särab raketi radari jaoks nagu jõulupuu.

Sama protsess Eesti metsateedel liikuva Iskanderi divisjoniga pole kuigi võimalik, raketi ninaradar metsast läbi ei näe, võibolla kuskil Ukraina stepis oleks mõeldav. Tabamiseks peab olema mingi punkt divisjoni teel või peab teadma seisma jäänud üksuse asukohta.

See näitab nüüd taset. Keskmine laevavastane rakett lendab viimases faasis oma radarikiirguse peale, mis sihtmärgilt tagasi peegeldub, mõni ka passiivselt sihtmärgi infrapuna- või radarikiirguse peale. Laev on vee peal suhteliselt selgelt eristuv sihtmärk. Kuidas on Iskanderiga maastikul?


Lisaks on see ruut, kuhu raketi suunab pardal olev navigatsioonisüsteem (selle parameetrid sisestatakse enne lasku) küllalt suur (olen kuulnud arve kuni 10x10 km), ehk piisavalt suur selleks, et arvestada ka laeva liikumisega sellel ajal kui rakett lendab. 160 km taha lendamine võtab ka veits aega. 1x1 km (nagu topokaardi ruut) see enam olla ei saa, sest nt 160 km läbimiseks 900 kmh kulub 11 minutit, 30 sõlmega läbib laev minutis pea kilomeetri. Siin muide avaldub jällegi kiirekäiguliste trummipaatide eelis, kui sa arendad nt kiirust 50 sõlme (ja meri on piisavalt rahulik), siis rünnakuohu korral on suur võimalus sõita rakettide radarite otsingualast minema ja kui raketid kohale ilmuvad, pole seal enam kedagi.

Antud iseärasus võimaldab nt Soome (või Rootsi) alustel kaldalähedastes skäärides edukalt peidusmängu mängida, kui radariluure tuvastab rünnaku sinu laeva vastu, siis võib alati minuti jooksul kaduda mõne kaljusaare varju ja sellega väljuda rünnaku alt.

Seega minuarust taoline relvastus on laeva vastu kasutamisega kasutatav sama hästi ka statsionaarsete sihtmärkide vastu (no kes lähimad 15 minutit kuskile ei liigu), kuid mitte eriti hästi kasutatav mobiilsete, taktikaliste märkide vastu. See on võimalik, kuid seotud teatud piirangutega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas wudu »

Loen siin ja püüan aru saada. Sinine oda on eelkõige laevatõrje rakett, millel on lisa boonusega kaasas maapealsete sihtmärkide tümitamine. Et miks küll peab see mõne arust olema mõni kolonelleitnant, kes nii öelda kogu asja juhib? Loogiline on, et kaptenleitnanti on kergem treenida sihtima maapealseid sihtmärke, kui selleks vajadus tekib, kui kolonelleitnanti õpetada jahtima merel laevu.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 927
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Ohh Trumm.

Merel olev sõjalaev (vähemalt mitte über-vargne) on radariga väga lihtsalt leitav ja kiirus ei puhu siin pilli

Sildadega on lihtne, need ei liigu, taktikaliste märkidega nagu Iskanderi divisjon peavad oma silmad seda kuidagi nägema (ja asukoha määrama)


Kas liikumine ja liikumise kiirus siiski omavad tähtsust või ei oma?
Raketiveduki puhul on vaja eelnevalt määrata asukoht. Kas laeva puhul ei ole vaja seda teha?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Laeva liikumise katkematuks jälgimiseks on täna vahendid meil olemas (ok, tsiviilsed, aga olemas).
Mis vahendid on meil olemas raketiveduki asukoha määramiseks, kui asub kuskil Luugas metsavaheteel?
Laeva leidmine radariga merel on küllalt lihtne probleem, raketiveokite leidmine kuskilt võsast mitte nii väga.
Venelastel õnneks vargseid laevu pole ja füüsika järgi nende tegemine pole ka nii lihtne.

Radar- ja sensortehnika võimaluste ülehindamine meie maastikul on tavaline probleem - tuleneb enamasti teadmiste/kogemuste nappusest.
Ei ole sugugi nii, et radar või droon on kõike nägev ja leiab metsast kõik vajaliku üles. Põhiprobleem on selles, et metsane ala hakkab teatud sügavusest radarikiirgust ära neelama ja kui sihtmärk on piisaval sügavale peidetud, siis näed ainult metsa peegeldust (metsaserva) ja ei enamat. Olen olnud olukorras, kus termokaameratega ÕV kopterid müristasid pimedas metsa kohal, me olime liiga väsinud, et mingite telkmantlitega jännata, kuid hommikul selgus, et hoolimata meie magamisest otse lageda taeva all, meid ei leitud.

Kui see Iskanderi üksus hoida pidevas liikumises ja seista kohtades, kus avastamine on keerukas, siis meie võimalused seda avastada on piiratud. Asukohta pole, pole ka kuskile tulistada. Varjuda saab aga nt mahajäetud hoonetesse (mida sõja ajal on küllalt). Pealegi pole neil eriti ka vaja meie aladele üldse tulla, tuleulatus meie mõjutamiseks on piisav, tegemaks seda kuskilt Luuga polügooni metsavaheteelt.

Ja rakett, isegi taolise taseme oma, ei toimi nii, et laseme kuskile vaenlase suunas lendu ja siis rakett ise otsib kõik vajaliku üles.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

URR kirjutas:Laev on vee peal suhteliselt selgelt eristuv sihtmärk. Kuidas on Iskanderiga maastikul?

Nagu näitas viimane madin Kaukaasias, "on Iskanderiga maastikul" kõik väga hästi - pihta saadi seal kõigele mis liikus ja kõigele mis oli kusagile sara alla ära peidetud.
Väikseim sihtmärk "maastikul" mis ära nopiti, oli mu mälust üksik miinipilduja tulepositsioonil.
Tundub üldse, et kaasaegne raketimajandus saabki "maastikul" lõdva randmega pihta kõigele, mis on nii vähemalt väikeauto suurune - samas ISKANDER on sihtmärgina oluliselt suurem näit meie viimastest pallukiidet "väekaitsekaatritest".

Ka paluks kõigil kommijatel silmas pidada, et tootja reklaamib Eesti ostetud täppisrelva tuima järjekindlusega kui "maa-, mere- ja rannikumerevõimelist" 8)

Kapten Trumm kirjutas:Ja rakett, isegi taolise taseme oma, ei toimi nii, et laseme kuskile vaenlase suunas lendu ja siis rakett ise otsib kõik vajaliku üles.

Sama probleem jääb ju raketi puhul ka tema "meresuunalise" kasutuse korral..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist