Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Seepärast ma räägingi välispäramootoritest, mille nõuded säilitamisele on minimaalsed ja mis enamiku aja aastast seisavadki.
Näiteks sisediiselmootoriga on sama lugu palju keerukam. Mina näiteks teen päramootori konserveerimistöid ise. See küll pole 400 hj Mercury, aga põhimõte on sarnane. Seisab väga hästi ka 5a ning peale päevakest ettevalmistusi läheb võtme näitamisel käima.

Ma nats ikka valdan ka teemat, mitte ei pane päris huupi.

[mart2]

Kuhu see trummipaatide kontseptsioon nüüd jõudnud on?
Laevavastaste rakettidega ning päramootoritega paat või ostetud väekaitsekaatrite asendamine kiirematega või ... ?

Jutud lähevad lappama!

[maanus]

Mis on saanud (eks)siseministri Mart Helme uuest suurest piirivalve laevast lennutekkide jne juttudega? Langes koos selle valitsusega?

[London Bridge]

Kui õigesti mäletan, siis oli ka ühendamise juures mainutud, et vahetamist vajavad kuus laeva kaheksast. Ehk uued laevad on jätkuvalt päevakorras, kuid tõenäoliselt siis nüüd mereväe juhitud laevastiku nõudeid ja vajadusi ning nägemust silmas pidades.

[Xender]

Meremiinid siis ERR andmeil kohal - Eesti sai oma relvastusse meremiinid

Võttis aega mis ta võttis, kuid esimene reaalselt mereväe relvastuses olev asi, mis on võimeline uputama laeva.

[Kapten Trumm]

Jääb vaid lihtsam osa - muretseda ka miinide paigaldamiseks vajalikud alused, mis oleks kestlikud ka VF sõjalise vastutegevuse tingimustes merel.

GPS ajastul ei pea miine panema tingimata 100 meetrise 2500 tonnise aluse pealt, 100 miini korraga. Seda saab teha ka 50 väikealuse pealt, 2 miini igaühel. Kui taolisel alusel kulub Soome lahe ületamiseks napp 30 minutit, siis tegutsedes raskesti aimatava loogika järgi, saab vastasel nende tõkestamine olema paras väljakutse.

[HeiniR]

Trumm,miks arvad,et veeskamisele ei ole mõeldud? Varvalt neid miine ilma veeskamisvõimeta oleks soetatud.
Kuna tegu nutikamate miinidega,siis pigem saab kasutada mistahes kergemaid aluseid. Mõte on ju siiski see,et võtta vastase alustel hoog maha,kuna ka üksik selline miin võib sisuliselt kahju teha. Mimeeritud ala peaksid katma jääma ju nagunii LT raketid.

[smr]

Eesti raketiostu kohta:

https://m.vz.ru/world/2021/12/22/1135483.html

Läbi käib vajadus omada ülevaadet rakettide asukohtade üle ning need hävitada enne meiepoolset kasutuselevõttu.

[paalberg]

Need tuleks siis paigutada kuhugile sõjaväeosa territooriumile, korralikult kindlustatud lennukiangaaridesse, et mingisugune tundmatu droon neile juhuslikult oma termiitgranaate peale ei pillaks ja maha ei põletaks aga kas Kalibr võtab nende Tapal ja Ämaris asuvate kindlustatud angaaride katustest läbi?

[Martin Herem]

Lahe jutt küll.
Eesti võib rünnata ja seepärast tuleb meil enne rünnata
Sõnum Venemaale: Eestil ei ole vähimatki kavatsust Venemaad rünnata ... kuni Venemaa seda ise pole teinud. Ja siis arvestagu rakettidega. Loomulikult võib ta neid otsida, üritada hävitada, harjutada oma laevadel olevate ÕT süsteemidega nende hävitamist. Võib ka õnnestuda.
Aga peab arvestama ...
Ja kui Lätil ja Leedul ka need oleks, siis peaks veel rohkem arvestama ... otsima, hävitama, tõrjuma ... ja päästma oma laevu.
Poolal juba on. Vahest käivad meil külas.
Toredad jõulud ma ütlen

[Xender]

Suht imelikult kirjutatud jutt.

Pmt räägitakse enam vähem seda mida - kõik niigi teavad. Vene balti laevastikul on ehk teoreetiline võimalus paari raketti tõrjuda. Reaalsuses veidigi tõsisema raketti/õhurünnaku alla jäädes kaotataks see üsna kindlalt.

Eesti raketid lisavad lihtsalt kirstule mõned naelad juurde ja kindlust, et sõja korral on Kaliningrad kindlalt ära lõigatud.

Sealjuures pannakse mitte väga üllatuslikult enamik rõhust sellele, et spetsnaz need hävitaks - mis tõesti on kõige suurem oht neile.

Arusaamatuks jääb lõik - avastamisese keerukusest. Eriti olukorras kus NATO ründab - ameeriklased lingivad AEWCilt pildi või saadavad reaalajas sateliitpildi.

Vastamata jääb aga igavene venemaa balti mere laevastiku küsimus - mis on sellise laevastiku idee? Ei esimeses ega teises maailmasõjas ta mingit sõjalist rolli ei mänginud. Kui peaks tulema ka sõda NATOga ... siis samuti - millist rolli ta saaks seal mängida? Eriti sellistes tingimustes nagu venelased seda ette kujutavad - NATO rünnaku puhul Ameeriklaste juhtimisel.

Vene sõjalistes foorumites ollakse rohkem kohati jalgadega maapeal, ning ohatakse, et balti mere laevastikuga ei saa sellisel juhul ka baltiriikide ees kõvatada enam.

[Kapten Trumm]

Trumm,miks arvad,et veeskamisele ei ole mõeldud? Varvalt neid miine ilma veeskamisvõimeta oleks soetatud.
Kuna tegu nutikamate miinidega,siis pigem saab kasutada mistahes kergemaid aluseid. Mõte on ju siiski see,et võtta vastase alustel hoog maha,kuna ka üksik selline miin võib sisuliselt kahju teha. Mimeeritud ala peaksid katma jääma ju nagunii LT raketid.

Meie probleemidest soetada merelahingu võimelisi pealveelaevu on siin nii 500 lk kirjutatud.
Mis sa arvad, et see miljardi eurone korvetidivisjoni soetus tekib kuskilt ridade vahelt`?
Küsimus on selles, et hakkaks miine panema, aga vastane takistab seda, nt sõjalaevadega.

Rahuolukorras, võime neid panema minna kasvõi hommepäev, aga mis saab, kui sellist vabadust pole. Siis on 2 võimalust
a) võidelda end vastasest läbi ja panna ikka nende tahte vastaselt
b) leida võimalus panna need nii, et vastasel on väga raske seda takistada

Soovitaks rõhuda viimasele.

[Kapten Trumm]

Suht imelikult kirjutatud jutt.

Pmt räägitakse enam vähem seda mida - kõik niigi teavad. Vene balti laevastikul on ehk teoreetiline võimalus paari raketti tõrjuda. Reaalsuses veidigi tõsisema raketti/õhurünnaku alla jäädes kaotataks see üsna kindlalt.

VF Balti laevastik on suhteliselt hästi varustatud ja välja õpetatud 5-10 tiibraketi rünnaku tõrjeks. Iga analoogne laevastik on.

Küll aga mitte 50-100 raketi tõrjeks. Sellist asja suudab tõrjuda ainult USA laevastik.

[Xender]

Venelaste balti laevastikust võib välja tuua :

projekt 956 - hävitaja
projekt 11540 - fregatt
projekt 20380 - korvett

Millised neist oleks reaalselt suutelised avastama ning alla laskma nende pihta sihitud tiibrakette ? Ma ei näe selliseid süsteeme ühelgi. Isegi selle artiklis ... möönatakse, et ehk on 20380 peal olev "Kortik-M" lähitõrje süsteem võimeline mingit tõrjet tegema. Või nagu öeldakse otse välja, kui usutav see kõik on "Однако у Балтийского флота ВМФ РФ нет ни одного корабля, который когда-либо отрабатывал поражение таких целей."

Ma pigem nende lähitõrjesüsteemide osas kahtlen. Pmt jääb raketi avastamise, ning hävitamise vahele liiga lühike aeg. Pealegi sellise vahemaa puhul on väga raske raketti hävitada, sest isegi pihta saades ei pruugi piisavalt vigastada, et rakett poleks ohtlik (mida möönatakse samuti varem
lingitud loos).

Ida pool ka teisi arvamusi -

Operatsioon, Kaliningraadi mereblokaadist vabastamaks võib pöörduda "Tsushima-2"eks

[Kapten Trumm]

Vähem sõjafilme ("Kõigi hirmude summa stiilis") ja rohkem matemaatikat.
10 m kõrgusel lendava tiibraketi avastamiskaugus 10 m kõrgusel merepinnast asuva radariga on 26 km (korvett) ja 20 m kõrgusel asuva radariga (fregatt, ristleja) 31 km. Selle pihta suudab tuld anda kogu õhutõrje, alates õhutõrjerakettidest. Seal ei ole mingeid "erilisi süsteem" tarvis. Ühel hetkel muutub rakett radaril lihtsalt nähtavaks.

Eelhoiatusaeg sõltuvalt raketi kiirusest on 2-5 minutit. Mingi 2-3 sisselendavat raketti tõrjuvad igal juhul ära, 20-30 aga mitte. Kui formatsiooni saadab A-50 AWACS või kasutatakse radaripiketti, siis on see aeg mõistagi pikem.

Küll aga venelaste relvasüsteemid pole kohandatud pealelendava massi tõrjumiseks (milleks nt ameeriklased on, "tänu" NSVL tiibrakettide massrünnaku pidevale ohule, on hästi valmis. AEGIS süsteemid ongi tehtud silmas pidades olukorda, kus 3-4 kauglennuväe polku (ca 100 raketikandjat) lasevad eskaadri pihta välja 100-200 tiibraketti. Sellise massi tõrjumise juhtimine pole enam inimesele jõukohane, sestap on protsess automatiseeritud ja arvuti ei mõtle sellele, mis juhtub siis, kui moonakeldrites olevad 96 raketti otsa saavad.