Miinid ja raketid muudavad Eesti merel tõsiseks tegijaks
Merevägi saab lähiajal juurde vastase jaoks väga ebameeldivaid relvasid.
Vahur Koorits
vahur.koorits@epl.eePoola kaitsevägi tõi selle aasta Kevadtormile oma pealvee raketisüsteemi Naval Strike Missile. Eesti soetab lähiajal midagi samalaadset.
Pikalt riigikaitse arendamise käigus tagaplaanil olnud Eesti merevägi saab lühikese aja jooksul tugeva arengusüsti – tulekul on nii moodsad meremiinid kui ka suure laskekaugusega raketisüsteemid. Need aitavad muuta vaenlase Läänemerel askeldamist palju ebamugavamaks ning kaitsevad Eestit mereblokaadi kehtestamise katsete ja meredessandi eest.
Pikemat aega oli mereväe peamine tegevus miinitõrjevõime arendamine ehk juba merre pandud meremiinide kahjutuks tegemine. Ent miinitõrjevõime ei takista vaenuliku mereväe tegevust. Kui Venemaa Balti laevastik prooviks sõja korral Eesti ranniku lähedal midagi korraldada, ei saaks Eesti merevägi selle vastu just palju teha. Ent see muutub peagi.
Juulis sõlmis riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Soome päritolu ettevõttega lepingu meremiinide hankimiseks. Nii firma nime kui ka ostetavate meremiinide nimetust pole RKIK avaldanud, aga Soome riigikaitsevaldkonna blogija Robin Häggblomi arvates on ilmselt tegu Soome firma Forcit Defence miiniga Blocker, mis on Soome mereväes kasutusel PM16-nimelisena. Sellele viitab seegi, et meremiinide ostmist käsitlevas RKIK-i pressiteates on näha meremiini maketti, mis sarnaneb vägagi Forcit Defence’i kodulehel olevate Blockeri piltidega.
Uus võimearendus
Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska sõnul on meremiinid strateegilise mõjuga relvad. „See kindlasti avaldab mõju võimaliku vastase tegevusele. Meie jaoks on see uus võimearendus,” lausus Saska. Seetõttu on meremiinid tema sõnul kindlasti ka vastase sihtmärk.
Uued meremiinid on märksa arenenuma tehnoloogiaga kui vanad meremiinid, mida kasutati kahe maailmasõja ajal Läänemerel ohtrasti. Saska sõnul oskavad need miinid ise õige laeva ära tunda.
Mida kallima asjaga sõidetakse, seda hoolikamalt tuleb mõelda, kas tasub minna piirkonda, kus meremiinid võivad ootel olla.
Pikalt riigikaitse arendamise käigus tagaplaanil olnud Eesti merevägi saab lühikese aja jooksul tugeva arengusüsti – tulekul on nii moodsad meremiinid kui ka suure laskekaugusega raketisüsteemid. Need aitavad muuta vaenlase Läänemerel askeldamist palju ebamugavamaks ning kaitsevad Eestit mereblokaadi kehtestamise katsete ja meredessandi eest.
Pikemat aega oli mereväe peamine tegevus miinitõrjevõime arendamine ehk juba merre pandud meremiinide kahjutuks tegemine. Ent miinitõrjevõime ei takista vaenuliku mereväe tegevust. Kui Venemaa Balti laevastik prooviks sõja korral Eesti ranniku lähedal midagi korraldada, ei saaks Eesti merevägi selle vastu just palju teha. Ent see muutub peagi.
Mida kallima asjaga sõidetakse, seda hoolikamalt tuleb mõelda, kas tasub minna piirkonda, kus meremiinid võivad ootel olla. Saska sõnul tuleb Eestil kindlasti arvestada sellega, et kriisiolukorras üritab vastane miinide veeskamist kahtlemata igati takistada.
„Nende olemasolu on heidutav meede. Nende vettepanek näitab juba kindlalt, et oleme valmis sõjaks, et end kaitsta,” märkis Saska.
Mereväe laeval Wambola on mahukas kinnine miinitekk ja laeva luugid avanevad otse veepiirile. Ent Saska sõnul saab miiniveeskajana tegutseda sisuliselt iga laev. Forcit Defence pakub miinide veeskamiseks spetsiaalset merekonteinerit, millest saab miine otse merre lasta. Saska ei soovinud kommenteerida, kas merevägi hakkab säärast konteinerisüsteemi kasutama.
Kui vastane tahaks miine demineerida, peaks ta seda tegema nii nagu eestlasedki: miinitõrjelaeva või tuukritega. Traditsiooniline meremiinide demineerimise viis ehk miinitraalimine pole kuhugi kadunud, aga praegusel ajal on see läinud üle mõjutraalimiseks, kus püütakse imiteerida laeva magnetismi, rõhku ja akustikat, et miin ära petta ja plahvatama panna. Eesti mereväel praegu mõjutraalimiseks vahendeid pole, sest see on äärmiselt ressursimahukas ja kallis.
Ent Eesti mereala omadusi arvestades oleks seda vaja. „See on selline kassi ja hiire mäng,” ütles Saska. Mõjutraalimist tehakse seal, kus miini ei saa jahtida, sest näiteks kivise merepõhja tõttu ei ole võimalik miini kivide seast üles leida. Ent üldiselt üritavad sõjaväed võimaluse korral nii maal kui ka merel miiniväljasid pigem vältida.
Ostetavate miinide kogust ei avaldata, aga RKIK-i sõnul on see märkimisväärne. Miine ostetakse kokku kuue miljoni euro eest. Esimesed miinid saabuvad Eestisse juba sel aastal.
Tulevad ka raketid
Samuti on töös pealvee raketisüsteemide hange, millega soovitakse soetada laevavastaseid rakette laskekaugusega vähemalt 100 km. Pealveerakette on vaja, et takistada nii võimalikku dessanti kui ka mereblokaadi kehtestamist. „Raketisüsteemiga suudame tekitada pehmelt öeldes ebamugavust võimalikule vastasele,” märkis Saska.
Poola sõjaväelased on viimastel aastatel käinud õppusel Kevadtorm moodsa rannakaitse raketisüsteemiga, mille põhirelv on Norras välja töötatud Naval Strike Missile. Saska sõnul soetab Eesti omale midagi samalaadset. Pealveetõrje raketisüsteemide hanke kuluks on RKIK hinnanud 50 miljonit eurot.
Saaremaa raketikatsetus
Juuli lõpus toimus Saaremaal ebatavaline üritus: demonstratsioon, kuidas saab raketti Spike NLOS kasutada meresihtmärkide vastu. YouTube’is avalikul videol on näha kahe raketi laskmist. Esimesega tulistati parvele asetatud kahte üksteise peal olnud merekonteinerit, teisel väiksemat huvialust. Mõlemal korral sai rakett sihtmärgile pihta ja purustas selle.
Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska sõnul oli tegemist Spike NLOS-i tootja Rafaeli demolaskmisega partneritele, kokku olid kohal 14 riigi esindajad. Rannakaitse on Saska sõnul kihiline tegevus, mis algab olukorrateadlikkuse loomisest silmapiirist märksa kaugemal. Spike NLOS-i sugused relvad on viimaseks kaitseliiniks enne seda, kui vastane maale astub. Sellise laskekaugusega relvi on teistelgi tootjatel, aga praegu merevägi millegi sellise ostu ei planeeri, sest kavas on pikema laskekaugusega rakettide soetamine.
RKIK-i pressiesindaja Hanna Heinnurme sõnul kavatseb RKIK juba sel aastal rakettide tootjaga lepingu sõlmida.
Vahel arutatakse asjahuviliste seltskondades, kas näiteks meredessandi takistamiseks saaks kasutada ka maismaarelvasid, näiteks tankitõrjerakette. Saska sõnul näitab kaitseväe analüüs, et merel on nagu maismaalgi vaja erineva iseloomu ja ulatusega tõrjerelvi. Praegu kaitseväe kasutuses olevate tankitõrje raketisüsteemide ehk Spike LR-i laskekaugus ei ulatu üle viie kilomeetri, mis pole Saska sõnul merel kuigi palju. Samuti jääb tankitõrjerelvadel jõudu väheks. Tabades teeksid need küll haiget, aga mitte piisavalt, et sunniks dessanti peatama. Ent ei ole välistatud juba kasutuses olevate tankitõrjerelvade kasutamine kombinatsioonis hangitavate pealveetõrje relvadega.
Saska rõhutas ka olukorrateadlikkuse tähtsust. Mereoperatsioonide keskusel on õnnestunud kolme Balti riigiga luua identsed süsteemid, olukorrateadlikkuse vahetus on Läti ja Leeduga peaaegu automaatne ning saab täisautomaatseks lähiajal. Samuti integreeritakse see NATO mereseire süsteemidesse. „Me võime kõiki kalleid relvasüsteeme osta, aga ilma olukorrateadlikkuseta oleks see nagu relv ilma sihikuta,” sõnas Saska.
Läänemerel on pidevalt 3000 laeva. Merevägi filtreerib, kes on kes. „Olukorrateadlikkus ja kohalolek on võti, et aru saada. Kui oleme kohal, siis saame vähemalt aru, millal sõda algas,” ütles Saska, viidates, et tänapäeval pole konflikti algus sugugi alati üheselt mõistetav.
Kas merevägi saab aru, mis on tavaline kaubalaev ja näiteks Venemaale suunduv Iraani sõjalaev? Ka sellised eksootilised külalised möödusid hiljuti Eesti rannikust. „Me teame seda väga hästi,” ütles Saska.