Merevägi ja rannakaitse
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Kui sa räägid Kapitooliumist, siis sellist asja nimetatakse natuke teisiti - relvajõude kasutatakse valges ilmas vaid äärmisel vajadusel, kui politsei ei saa enam hakkama. Tavaolukorras ei käi rahvuskaartlased, kiiver peas ja kamo näos, seal parkimist kontrollimas või taskuvargaid püüdmas. Sedasi võidakse tehak kuskil Põhja-Korea "parlamendi" juures, kuid ka see on kahtlane - küllap ka seal mingi "miilits" seda teeb.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
"Oh Trumm, Trummike," ütles Kunksmoor pead vangutades.Kapten Trumm kirjutas:Kystvakti patrull-laevadele on võimalik paigutada sõja puhuks lisarelvastus, nt Penquin tiibraketid ja mingid Mistrali taolised VSHORAD ÕT raketid.
See on ju pärsi rumal jutt. Norra rannavalve laevadele ei ole hernepüssidest suuremaid relvi keegi kunagi planeerinud ja Kongsbergi toote nimi on Penguin e lihtsalt pingviin https://www.kongsberg.com/kda/products/ ... n-missile/ See on eelmise generatsiooni rakett, mida eriti enam ei toodeta. Nomenklatuuris vaid seetõttu, et mõned riigid veel kasutavad.
Norra mereliste ressursside lahendusest peaks varsti Sõjateadlases üks tõlkeartikkel ilmuma, mis kogu seda "tsiiviilset valge ilma asja" ehk klaarib.
Tegeliklt on nii, et õiguslikult on sõjalaev väga selgepiiriline asi (UNCLOS art 29), piirivalve või rannavalve laev seevastu mitte. See on üks põhjusi, miks Hiinal on sisuliselt kaks mereväge, üks valgete keredega hübriidsõjaks, teine hallide keredega kineetiliseks sõjaks - et keegi ei saaks öelda, et Hiina provotseerib/eskaleerib. Ja kuna kõik Lõuna-Hiina riigid on just õigusliku argumendiga hädas (asja tuumaks muidugi valgete laevade taga olevad hallid laevad), toimub Hiina pidurdamatu pealetung.Kapten Trumm kirjutas:Minu argumentatsioon on, et valdavas osas Läämere äärsetes riikides (sh Venemaal endal) on merepiirivalveks eraldiseisev organisatsioon eraldi laevadega, mis on väga selgelt tuvastatavad ja eristatavad sõjalaevadest.
Kui me väikeses ja vaeses Eestis nüüd sama reha otsa tahame astuda, on see teadlik 'hääletuks alistumiseks' valmistumine.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Teen Sulle ettepaneku see jama ise ära parandada. Kui sa ei usu, siis võtmesõnaks on nt Nordkapp-klass.See on ju pärsi rumal jutt. Norra rannavalve laevadele ei ole hernepüssidest suuremaid relvi keegi kunagi planeerinud ja Kongsbergi toote nimi on Penguin e lihtsalt pingviin https://www.kongsberg.com/kda/products/ ... n-missile/ See on eelmise generatsiooni rakett, mida eriti enam ei toodeta. Nomenklatuuris vaid seetõttu, et mõned riigid veel kasutavad.
Meie idanaaber läheb järjest enam piirivalves üle samasugustele valgetele natuke relvastatud laevadele, ka Läänemerel ja Peipsil ja külma sõja sõjalaevu läheb järjest utiili. Kas antud teema lahendus oleks raketikaater/korvett? Siis me jääks kaamerate ees päris lolliks. Arvad, et nad ei kasutaks neid nagu hiinlased?Kui me väikeses ja vaeses Eestis nüüd sama reha otsa tahame astuda, on see teadlik 'hääletuks alistumiseks' valmistumine.
Vaata VF PV laevade nimistut kui ei usu.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Mär, 2021 18:55, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
No näe, juba teeme edusamme. Võrdleme kahte väidet:
Kapten Trumm kirjutas:Päriseluline probleem on see, et sisejulgeoleku valdkonda kuuluvaid probleeme valges ilmas sõjaväega ei lahendata.
Kaks väidet "ei lahendata" ja "kasutatakse vaid äärmisel vajadusel" on vastandlikud. Esimesel juhul on tegemist täieliku eitusega, kontekst on isegi, et tegemist on moraalselt vale asjaga. Teisel juhul on tegemist kinnitusega, et kasutatakse ja tegemist on vägagi õige asjaga, lihtsalt selle puhul kehtivad mõned kitsendused. Kahe postituse vahe oli veidi üle tunni (18.20 ja 19.27). Kiire õppija?Kapten Trumm kirjutas:Kui sa räägid Kapitooliumist, siis sellist asja nimetatakse natuke teisiti - relvajõude kasutatakse valges ilmas vaid äärmisel vajadusel, kui politsei ei saa enam hakkama.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ma pidasin silmas tavaolukorda, mitte eriolukorda/sõjaolukorda. Lihtne.
USA-s tavaolukorras püüab Mehhiko narkovedajaid/immigrante merel USA Rannavalve, mitte USA laevastik.
Seda tehakse suht politseiliste meetoditega ja sugugi mitte tiibrakettide või õhurünnakuga.
Taoline komakoin on aga muidu omane trollidele, kelle tegevuse eesmärk on mõnda kasutajat diskrediteerida. On see praegu case?
USA-s tavaolukorras püüab Mehhiko narkovedajaid/immigrante merel USA Rannavalve, mitte USA laevastik.
Seda tehakse suht politseiliste meetoditega ja sugugi mitte tiibrakettide või õhurünnakuga.
Taoline komakoin on aga muidu omane trollidele, kelle tegevuse eesmärk on mõnda kasutajat diskrediteerida. On see praegu case?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Kõik taandubki ohutajule. Mis on ohtlikum EV suveräänsusele, kas kaamera või mõni kineetiline vahend?Kapten Trumm kirjutas:Meie idanaaber läheb järjest enam piirivalves üle samasugustele valgetele natuke relvastatud laevadele, ka Läänemerel ja Peipsil ja külma sõja sõjalaevu läheb järjest utiili. Kas antud teema lahendus oleks raketikaater/korvett? Siis me jääks kaamerate ees päris lolliks. Arvad, et nad ei kasutaks neid nagu hiinlased?
Ei vasta tõele. Kariibi meres teguseb ka USA merevägi, millel küll selliste ülesannete täitmiseks on pardal LEDET (Law Enforcement Detachment). Seal kasutatakse mereväge just sõjaliste vahendite pärast, mida rannavalvel pole. Lisaks osalevad Kariibimere narkojahis aeg-ajalt ka Royal Navy fregatid ja Hollandi asumaade ümber ka Hollandi sõjalaevad.Kapten Trumm kirjutas:USA-s tavaolukorras püüab Mehhiko narkovedajaid/immigrante merel USA Rannavalve, mitte USA laevastik.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Eeldan, et akf Ott Laanemetsal ei ole Kongsbergi veebilehel korrigeerimisõigust, seega akf Kapten Trumm peaks ise nendega ühendust võtma, et vead saaks parandatud. Ka võtmesõna Nordkapp-klass googeldamisel tuleb neid vigu välja. Jõudu tööle!akf Kapten Trumm kirjutas:Teen Sulle ettepaneku see jama ise ära parandada. Kui sa ei usu, siis võtmesõnaks on nt Nordkapp-klass...See on ju pärsi rumal jutt. Norra rannavalve laevadele ei ole hernepüssidest suuremaid relvi keegi kunagi planeerinud ja Kongsbergi toote nimi on Penguin e lihtsalt pingviin https://www.kongsberg.com/kda/products/ ... n-missile/ See on eelmise generatsiooni rakett, mida eriti enam ei toodeta. Nomenklatuuris vaid seetõttu, et mõned riigid veel kasutavad.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Suurepärane, me oleme ühemõtteliselt selgeks teinud, et vundamenti, millele argumentatsioon justkui toetub, ei ole olemas. Läheme edasi pealisehituse kallale.Kapten Trumm kirjutas:Ma pidasin silmas tavaolukorda, mitte eriolukorda/sõjaolukorda. Lihtne.
Võtame siis analoogse olukorra merel. Toimub mingi intsident, milles meie poolelt osaleb mereväe alus. Vene saadiku hüsteeriale ÜRO Julgeolekunõukogus saab meie saadik alati kala näoga vastata, et vaadake, tegemist oli Eesti Vabariigi täievoliliste esindajate tegevusega, mis oli kooskõlas nii rahvusvahelise õiguse kui ka Eesti sisemiste regulatsioonidega. Soovi korral võib lisada veel viisaka näoga soovituse Vene saadikul kontrollida oma pealinnast vastavatelt asjatundjatelt järele.Kapten Trumm kirjutas:Analoogne miin on muide ka maismaapiiril. Kui vastaspool hakkab etendama mingit "põgenike liikumist" üle piiri, ei ole mõistlik lennata relvajõududega peale (meil muud valikut polegi). Soomes ilmselt mobiliseeritaks ära Siseministeeriumi reservid (need 15 000 meest), julgestatakse täiendavalt piir ja vene saadiku hüsteeriale ÜRO Julgeolekunõukogus saab alati Soome saadik kala näoga vastata, et vaadake, tegemist on tsiviilpiirivalve tugevdamisega ja piirikontrolli tõhustamisega, mis on meil siseministeeriumi haldusalas, hr Ivanov, teie väited relvajõudude koondamisest piirile ja mobilisatsioonist on äärmiselt väärad.
Siin on tegemist tavalise veaga, kui eesmärgiks on vastasele mitte anda häid argumente. Kui peale ei passi, siis täiesti märkamatult saab sellest püüe vastane üldse argumentidest ilma jätta. See on põhimõtteliselt võimatu ja nii talitades piiratakse ainult enda tegevusvabadust. Ega eesmärk ei ole vastast ümber veenda, see pole niikuinii võimalik, eesmärk on olemasolevatele ja võimalikele liitlastele sinu toetamist võimalikult kergeks teha.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
See millega on üks või teine laev relvastatav, pole kirjas Kongsbergi kodulehel. Norra rannavalve ei kuulu Kongsbergile ega ole relvastatud ainult Kongsbergi relvadega. Uuematele laevade tõesti Penquine enam ei saa paigaldada, aga pole ka uued laevad päris laskurrelvadega relvastatud.Väino kirjutas:Eeldan, et akf Ott Laanemetsal ei ole Kongsbergi veebilehel korrigeerimisõigust, seega akf Kapten Trumm peaks ise nendega ühendust võtma, et vead saaks parandatud. Ka võtmesõna Nordkapp-klass googeldamisel tuleb neid vigu välja. Jõudu tööle!akf Kapten Trumm kirjutas:Teen Sulle ettepaneku see jama ise ära parandada. Kui sa ei usu, siis võtmesõnaks on nt Nordkapp-klass...See on ju pärsi rumal jutt. Norra rannavalve laevadele ei ole hernepüssidest suuremaid relvi keegi kunagi planeerinud ja Kongsbergi toote nimi on Penguin e lihtsalt pingviin https://www.kongsberg.com/kda/products/ ... n-missile/ See on eelmise generatsiooni rakett, mida eriti enam ei toodeta. Nomenklatuuris vaid seetõttu, et mõned riigid veel kasutavad.
Näiteks 2001 vette lastud jäälõhkuja Svalbard on lisaks pidevalt peal olevale 57 mm ja 12,7le lisarelvastatav Simbad õhutõrjega (Mistrali merevariant) ja selleks, et see võimalik oleks, on laevale paigaldatud ka sõjaline 3D radar, sama tüüpi mis Soome Haminatel on.
Nende seadmestamiste olemasolu paistab laeva hinnast ka välja, need alused on nt Kurvitsast kordi kallimad ka. Kunagi nii 2003 paiku on õnnestunud ka Nordkapi pardal käia, kui rahvuspühaga seoses seisis üks laev Oslo kesklinnas kai ääres ja oli külastajatele avatud. Küsimusele relvastamise kohta vastas külalisi kantseldama pandud ohvitser lihtsalt "can be armed in matter of hours, missiles are not carried during peacetime".
Pealegi ei ole jutt ainult Penquinidest. Rannavalvelaevu relvastatakse ka ÕT rakettidega ja need saavad panna miine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ei ole. Leedul pole üldse mingit merepiirivalvet, Läti "merepiirivalve" on üks patrulllaevade divisjon laevastiku koosseisus.Kapten Trumm kirjutas:Arenenud riikidest ümber Läänemere ongi Taani ainuke, kel pole eraldi.
Pole küll Läänemere-äärne riik, aga ka Prantsusmaa võiks nimekirja lisada: sandarmeerial on küll oma laevad, aga need on mereväe operatiivjuhtimise all. Prantsusmaa seisukohalt on see igati mõitlik lahendus: "avamerelaevastiku" ja ranna lähedal tegutsevate väikesete laevade ülesanded ja vajadused on niivõrde erinevad, et nad tulebki organisatsiooniliselt natuke lahus hoida.
Saksamaa näide on hoopis isepärane: seal polegi meie PPA taolist organisatsiooni, vaid ühine opertsioonikeskus juhib väga paljude asutuste tegevust.
On hallide laevadega merevägi, milllele küll ajalooliste hädade tõttu siseriiklikke ülesandeid (peale merepääste) pigem ei anta.
On siseministeeriumile alluvad sinise kerega politsei laevad.
On rahandusministeeriumile alluvad rohelise kerega tolli laevad.
On musta kerega kommunikatsiooniministeeriumile alluva veeteede ameti laevad.
On punased merepäästeseltsi (MTÜ ) laevad.
Põllumajandusministeeriumile alluval põllumajandusametil oma laevu ei ole, nemad sõidavad vajadusel kõigi eelmistega.
Nii keerulise organisatsiooni suudavad luua ja töös hoida ainult sakslased.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Arvan, et teeme nüüd kiriku keset küla - PPA merepiirivalve tuleb MeV alluvusse ja moodustada eraldi merevalvedivisjon, uute soetatavate raketikaatritega käia vene kalalaevu tülitamas nii vähe kui kannatab. Siin on ilmselt ka rahaline probleem olemas, selliste korvett-stiilis aluste sõidutunnid on ikka päris kallid, kolme Sandowni asemel saaks sõidutada ühte raketikorvetti ainult.
Ja PV laevad (sõltumata kellele kuuluvad) tuleks seadmestada relvade paigaldamiseks ja varustada parema olukorrateadlikkuse huvides 3D sõjaliste radaritega. Kuna keskmaa (Sea Giraffe) 10M hinnaga on ikka kallis, siis sama firma lühimaa (Saab 1X) peaks ikka olema, mitte Furuno tsiviilradarid.
Ja PV laevad (sõltumata kellele kuuluvad) tuleks seadmestada relvade paigaldamiseks ja varustada parema olukorrateadlikkuse huvides 3D sõjaliste radaritega. Kuna keskmaa (Sea Giraffe) 10M hinnaga on ikka kallis, siis sama firma lühimaa (Saab 1X) peaks ikka olema, mitte Furuno tsiviilradarid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Rootslaste tehtud analüüsis paistab hirrmus merelahing Liepaja all - ilmselt siis eesmärgiga välistada liitlaste abi meritsi saabumine läbi Liepaja sadama.
Oodatavad jõud on siis 2 merelajaväe pataljoni ja 2 õhudessantpataljoni.
Vahendite poolest on see siis 3-4 Ropucha dessantlaeva, 1 Zubri õhkpadjal dessantlaev, 6-10 saatelaeva fregati ka raketikaatri vahel, 4-6 transpordilennukit ja umbes 1 eskadrill õhukatet.
Oodatavad jõud on siis 2 merelajaväe pataljoni ja 2 õhudessantpataljoni.
Vahendite poolest on see siis 3-4 Ropucha dessantlaeva, 1 Zubri õhkpadjal dessantlaev, 6-10 saatelaeva fregati ka raketikaatri vahel, 4-6 transpordilennukit ja umbes 1 eskadrill õhukatet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Nüüd on see siis ka Riigikogu kõnetoolis maha öeldud.
https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202103231000
https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202103231000
Indrek Kannik kirjutas:See, mis meil on toimunud merejulgeoleku valdkonnas 25 aasta jooksul, on olnud tegelikult Eesti riigi vaatevinklist mõnevõrra piinlik. Selle probleemiga on proovitud korduvalt tegelda, paraku tulemuseni ei ole jõutud ja see on takerdunud erinevate ametkondade vahelistesse vastuoludesse. No nüüd on hakatud asjaga uuesti tõsisemalt tegelema ja ma väga loodan, et seekord õnnestub tulemuseni jõuda.
...ja kindral Kerdi vaim hõljub vete kohal ja sositab: tarka visadust!Kalle Laanet kirjutas:Kaitseplaneerijate arvutused näitavad, et kaitsekulutused tasemel 2,6% SKT-st oleksid parajalt piisavad esmase iseseisva kaitsevõime lünkade täitmiseks. Me peame silmas rannakaitse raketisüsteemide, meremiinide ja keskmaa õhutõrjesüsteemide soetamist, kuid ka merelaevastike ühendamist juhtimise ja kulude mõttes optimaalsemaks ning sõjaliselt paremini toimivaks mereväeks. Olukord merel valmistab üha suuremat muret ka meie liitlastele.
Aga Eesti merekaitse tervikuna peaks olema pikemas perspektiivis ühendatud ühtse juhtimise alla, nii et ka Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvad piirivalvelaevastik ja rannakaitseradarid oleks osa Kaitseväe sõjaaja struktuurist. Selline juhtimine annab kindlasti parema julgeoleku merel. Väheneks kahe asutuse vaheline koordineerimine ja ülesannete killustatus. Merele peab jätkuma tänane miiniotsimise võime vähemalt kolme laeva näol. Loomulikult peaks lisanduma patrull-laevad, millel on vastavad relvad, millega mõjutada potentsiaalset vastast. Isegi siis, kui PPA laevad läheksid mereväe koosseisu, peaks ka neile relvad peale panema. Või siis tõesti laevad peaksid olema hoopistükkis teistsugused.
Ameerika Ühendriikidelt abi küsides oleks mõistlik selle raames ühendada kõigi kolme riigi vajadused, just nimelt selle võimekuse ja merekaitse seisukohalt näidatuna. Esmalt täna puuduvad puuduolevad patrull-laevad, loomulikult. Ja leian, et pikemas perspektiivis peaks riigil olema üks merevägi. Täna arendame paralleelselt rahuaja mereväge Politsei- ja Piirivalveametis ja sõjaaja mereväge Kaitseväes. Ma arvan, et me kõik oleme sellega nõus, et Eesti-suurusele riigile käib see lihtsalt üle jõu.
Millest alustada? Võiksime alustada juhtimise ja olukorrateadlikkuse ühendamisest. Ning uusi laevu võiksime soetada edaspidi juba Eesti mereväe koosseisus. Ma olen küll seda meelt, et siseministriga ajapikku sellise sobiva kokkuleppeni ka jõuame. Vajaduse korral tuleks konsolideerida merekaitse, mis on viimasel ajal osundatud ka Ameerika Ühendriikide poolt. Usun, et saaksime neilt ka rahalist toetust just nimelt meredomeeni arendamiseks. Üks näide on, et ameeriklastelt peaks üsna kohe varsti saabuma kaks mobiilset mereseirejaama, mis loomulikult annavad tunduvalt parema pildi merel toimuvast.
-
- Liige
- Postitusi: 619
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Halleluuja! Ma kohe otsiks midagi kallist välja, et tähistada.
Kas ma siin saan aru, et kui praegu tegevus selle nimel käib, siis ühismeele puudumine tähendab, et PPA/siseministeerium ajab vastu?Ma olen küll seda meelt, et siseministriga ajapikku sellise sobiva kokkuleppeni ka jõuame.
My fair lady.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Arvestades, et sellest ühendamisest on ühel või teisel viisil unistatud juba mitu kümnendit, siis mina küll enne ei usu kui oma silmaga näen.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist