Merevägi ja rannakaitse

Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Riigi laevastikes on täna tehniliselt sobivaid näiteks 2tk. Üks ongi selleks ehitatud ja teise ehitamisel on seda arvesse võetud.

Pead silmas Kindral Kurvitsat ja EVA-316? Või hoopis Wambola?
Tehniliselt võttes peaks kõik kolm seda suutma. Iseasi kuidas selline laevade ristkasutus kriisiolukorras reguleeritud on jne.
dixci
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 09 Veebr, 2021 14:42

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas dixci »

Ott Laanemets kirjutas: Lisaks on Tasuja ressurss otsas ja Wambola oma saab peagi läbi.

Mida tähendab ressurss otsas, peamasinad vajavad kapremonti?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Teraskerega laeva eluea määrab üldiselt kere seisukord (mõõdetakse dokis spets aparatuuriga). Teraskerele on tüüpiline, et see kulub õhemaks. Merevees roostetab, dokis enne värvimist puhastatakse roostest, selle võrra jääb materjali vähemaks. Taolise võimsusega masinad, nagu aeglasekäigulistel abilaevadel üldiselt on, ei maksa palju ja remont ka ei maksa palju (palju võrreldes uue laeva hinnaga).

Lindormenid on kunagi oma esimeses elus varustatud MTU universaaldiislitega, mis tellitakse tehasest uus ja saadetakse oma vana tagasi. Masinad ei ole eriti suur probleem, probleem on pigem kere amortiseerumine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Probleem pole ainult roostetamises. Igasugune dünaamilist koormust nägev teras väsib ajapikku. Tekivad väsimuspraod ja mingil hetkel jõuab asi sinnani, et kogu materjal tuleks põhimõtteliselt välja vahetada.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Martin Herem kirjutas:Riigi laevastikes on täna tehniliselt sobivaid näiteks 2tk. Üks ongi selleks ehitatud ja teise ehitamisel on seda arvesse võetud.
Teine on esialgu teise ministeeriumi käsutuses ja esimese osas peaks vähemalt otsuse vastu võtma, kas vana üles kloppida või uus hankida. Saan aru, et see otsus on tehtud.
dixci kirjutas:Mida tähendab ressurss otsas, peamasinad vajavad kapremonti?
Mingil hetkel kulub laev (kere, pea- ja kõik muud masinad ja mehhanismid) nii läbi, et odavam on uus osta kui vana remontida. Ühel hetkel ei saagi enam remontida. Lisaks erinevate seadmete moraalne vananemine.
EML Wambola on oma praegusel kujul natuke nagu kahest laevast kokku pandud. Umbes 2016. aastal tuli võtta vastu otsus, kas sõitma hakkab EML Tasuja või EML Wambola. Esimesel olid läbi masinad, teisel kere ja lisaks oli see aastaid kai ääres seisnud. Otsustati EML Wambola ja masinate kasuks ning kõik vajalik tõsteti EML Tasujalt sinna ümber. Vahepeal tekkis küll kahtlus, et tehti vale otsus, aga siis oli juba hilja. Ilmselt polnudki vale otsus, sest laev ju sõidab ning uue peamasina leidmine ja paika sobitamine pole päris nii lihtne ja odav kui Kapten Trumm arvab.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Probleem oleks nende originaalsete peamasinatega, õnneks on taanlased need juba omal ajal vahetanud MTU diislite vastu, mis küll eriline rariteet pole.
Kindlasti keerukas, kuid mitte võimatu. Vahetus on keerukam, kuid hankimine võrreldav Leopard 2 tanki mootoriga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Tehnikaülikooli biorobootika laboris on loodud päris ägedat teadust selle kohta, kuidas rõhuanduritega jälgida pinnal toimuvat laevaliiklust. Tulemused on muljetavaldavad. Mõnekümne anduriga saaks üsna hea pildi territoriaalmeres toimuvast. Teada on kes liigub, kuhu ja millal.

https://www.sciencedirect.com/science/a ... d=coauthor
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Väga huvitav. Tarmo Soomeret teab iga mees. Margus Rätsep on endine mereväe ohvitser. Kui ma õigesti mäletan, siis varem katsetas ta võrgustiku ideed radaritega, aga see ei tulnud nii hästi välja.
Natuke pean siiski optimismi jahutama.
1. Jutt käib asukoha määramisest (localization). St saadakse teada, kuhu liigub ja millal, aga mitte kes.
2. Katse tehti madalas vees ja väikesel alal. Kui hästi see sügavas vees toimib, on veel lahtine. Kui laev avastati 1,5 miili kaugusel 9 sensorist, kulub territoriaalmeres toimuvast teadmiseks rohkem kui mõnikümmend sensorit.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
dixci
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 09 Veebr, 2021 14:42

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas dixci »

URR kirjutas:Ilmselt polnudki vale otsus, sest laev ju sõidab ning uue peamasina leidmine ja paika sobitamine pole päris nii lihtne ja odav kui Kapten Trumm arvab.

Tundub, et miinijahtijatel lähevad peamasinad lähimas tulevikus samuti vahetusse ja näib, et sellealaseid kalkulatsioone on ka juba tehtud. Lindormeni peamasinate vahetuse puhul jääks suurusjärgud vist üldjoontes samaks ehk MTU 8V4000M53R soetus-ja paigaldusmaksumus?

Pilt

Täna on Eesti mereväe miinijahtijatel jõuseadmetena kasutuses Paxman Valenta 6RPA 200EM, mille hinnanguline kasutusiga, arvestades laevade ekspluatatsiooni graafikut on indikatiivselt aastani 2025. Aastal 2021 kasutuses olevad peamasinad lähenevad eluea lõpule. Operatsioonilistest plaanidest tulenevalt on hinnanguline töötundide arv indikatiivselt 1500 töötundi aastas ja sellele eeldusele tuginedes saab Paxman Valenta jõuseadmete motoressurss täis aastal 2024-2026. Lisaks eeltoodule on Paxman Valenta jõuseadmetele teostatud mitmeid erakorralisi remonttöid ja iganemisest tingituna on varuosade tarneajad ebamõistlikult pikad või neid ei toodeta enam üldse, mistõttu mereväe lepingupartneritel tuleb leida teisi alternatiive hoolduste ja remontide teostamiseks. Viidates eeltoodud probleemidele ja arvestades operatiivvajadustega osutub Paxman Valenta peamasinate edasine kasutamine majanduslikult ebamõttekaks ning järgmise 15-20 aasta jooksul ei ole neid otstarbekas käitada. Paxman Valenta peamasinad on laevale paigaldatud ehituse käigus ning nende motoressurss on suurusjärgus 95% kasutatud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui avalikke allikaid uskuda, siis Lindormenite peamasinad vahetas juba Taani riik MTU-de vastu ära.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Qtec »

Kui just pole laeva esimene dokk, siis võib eeldada, et iga dokkimise käigus vahetatakse välja teatud osa kereplaate jm metallkonstruktsioone tonnide kaupa ning seda erinevatel põhjustel - vigastused, kulumine, korrosioon, ümberehitus jne. See on täiesti tavapärane praktika.
Siin jäeti kereplaadid suuresti paika, kuid värske EVA-316 dokkimine BLRT's: https://www.facebook.com/watch/?v=535454100912978
Siin laeval sai ka ise töid tehtud https://fb.watch/v/10yYT2q5u/

Peamasina vahetuse puhul, oleksin ma oma jutuga ettevaatlikum, see on tihti väga suur töö, kuid seda tehakse. Tavaliselt pole selleks laevadel spetsiaalseid luuke ning lõigatakse vajalik auk laevakeresse.
Plastkorpusega aluste kohalt aga hoian oma suu kinni, sest puudub kogemus.
BLRT töötaja ma ei ole - enam mitte.

Laeva kuivdokkimine on kallis lõbu, kuid kui oled laevaomanik, siis sellest sa ei pääse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Miinipanijatel on peal MTU kompaktdiislid, mis on 2,3 meetri pikkused ja 2 m kõrgused, kaaluvad ilma käigukastita 5,7 tonni.
https://www.mtu-solutions.com/content/d ... 4-R_1A.pdf

Suuruse järgi küll väga akrobaatiline see ei tundu, kui laevaehitaja on vajalikud luugid jätnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Qtec »

Kui on luugid olemas, siis on tegemist võrdlemisi lihtsa ülesandega ning ei tohiks endas hõlmata erilisi kulutusi.
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas aj1972 »

nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Venelaste andmetel peaks täna raketikatsetused toimuma Saaremaal.

Eesti uudistest käis juba varem läbi. Hindavad süsteemi sobivust ja vaatavad kuidas toimib. Tõenäoliselt NSM, kuigi mainitud pole.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist