Merevägi ja rannakaitse

Vasta
dixci
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 09 Veebr, 2021 14:42

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas dixci »

ruger kirjutas:Video ka meil toimunud Spike NLOS testimisest.
Spike NLOS live-fire demonstration from a JLTV vehicle at targets in the Baltic Sea from Estonia

https://twitter.com/RALee85/status/1420136276901179395
https://www.youtube.com/watch?v=26se7fKetLQ

Kuigi laskmine viidi läbi sisuliselt ideaaltingimiste juures siis teisel katsel siiski see lainetel hulpiv paadike raketilt täistabamust ei saanud, vastasel juhul oleks see paadike seal momentaalselt pilbasteks lennanud vaid rakett maandus kuhugile sinna parda taha vette?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

2. KV struktuuriüksus ei tegele ise ’mainekujundusega’ vaid see on juba ammu tsentraliseeritud. Viidatud tekst on pärit mil.ee lehel ja on pressiteate standardlõpp. Selline ilmus algselt kasutusse peale 2009. a struktuurireformi ja selle on kirjutanud need, kes mil.ee lehe sisuloojad.


Tõsi ka või? :shock:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Jah
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eile õhtul kella 20 paiku loksusid üks PPA patrull-laev ja üks Sandown igatahes sõbralikus naabruses Pakri lahel. Ju vist vahetasid olukorrateadlikkuse infot :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Või milneti mereväeteema pärleid.
My fair lady.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

“Sõjateadlase” mereväe number on väljas: https://www.kvak.ee/files/2021/08/sojat ... bifail.pdf. Kapten Trummile ja teistele, kes hakkavad ridade vahelt mereväelaste salaplaane otsima, taustainfoks et numbri trükkimine hilines enam kui aasta. Kolm esimest artiklit on 2019. aastal välja kuulutatud esseekonkursi “Eesti merekaitse tulevik” kolm paremat. Kõik on noored mehed ja avaldavad oma isiklikku arvamust. Kaks järgmist on “tavalised kahtlusalused” ja viimane on klassik, kellele eelmised tuginevad. Head lugemist!
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis kohe silma hüppas

Raketikaatrite löö-ja-kao-äkkrünnakud ei ole päriselus siiani toonud
meresõjateooria uue kooli pooldajate lubatud suurt edu69. Näiteid võib leida
nii mõnestki konfliktist: kehva õhutõrjevõimega Osa-klassi Egiptuse ja Süüria
raketikaatrid uputas Iisrael 1973. aasta sõjas üsna kiiresti, ilma et need oleksid
suutnud tekitada Iisraelile mingeid kaotusi70. Liibüa ja Iraani mereväele kuulunud raketikaatrite mõõduvõtt Ameerika Ühendriikide mereväe üksustega
vastavalt 1986. aasta Sidra lahe merelahingus71 ja 1988. aastal Pärsia lahes72
lõppes sama tulemusega. Iraagile kuulunud raketikaatrite ja muude väiksemate laevade katse pääseda neutraalse Iraani vetesse 1991. aastal on ristitud tapatalguteks Būbiyāni saare juures ning see on järjekordne tõestus, et
avamerelaevastiku vastu rannikuvetes opereerivate raketikaatrite edu ei ole
sugugi nii kindel, nagu on väitnud uue kooli pooldajad73.


lk 20

Ja veel

Raketikaatrite kasin tulemus on seotud asjaoluga, et tänapäeva meresõjapidamine sõltub suuresti õhusõjapidamisest, iseäranis rannikumere piirkonnas78. Teisisõnu, kehva õhutõrjevõimega laeva eluiga Läänemerel oleks
lühike. Tänapäeva raketikaater on sündinud Teise maailmasõja järgse Nõukogude Liidu raketihulluse ja mereväe uue koolkonna mõjul (1956. aastal
kasutusele võetud Komar-klass oli esimene sellist tüüpi laevade klass maailmas). Seda ilmekam on asjaolu, et Nõukogude Liidu mereväe juhtkond
nõudis raketikaatritele aina paremat õhutõrjerelvastust. Selle tulemusena oli
pea iga järgnev raketikaatrite klass eelkäijast suurem. See päädis sellega, et
Nanuchka-klassi tunti juba väikeste raketilaevadena, mitte raketikaatritena
Nõukogude Liidu klassifikatsiooni järgi.79 Tähtis on seegi, et uue koolkonna
eestvedajad ei ole väitnud, nagu peaksid raketikaatrid tegutsema üksinda.
Nõukogude Liidu raketikaatrid pidid tegutsema oma ranniku lähedal, st õhutõrje-, õhu- ja mereväe lennuväe (kaldal baseeruvad hävitajad, ründelennukid
ja pommitajad-raketikandjad) kaitsva tiiva all.



Lk 21
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Mulle ka.
Gavrilov kirjutas:Eesti piiratud ressursi tõttu peaksid mereväe tehnilised vahendid olema võimalikult kulutõhusad ja kasutatavad võimalikult paljudes olukordades.
/.../
Suure autonoomsuse ja heade meresõiduomadustega laevad on olulised seetõttu, et järjepidevmerel viibimine võimaldab täita mitu väärtuslikku eesmärki. Esiteks: meresõidukogemus ja meresõjapidamise pädevus. Nagu Børresen ise kirjutab, veedab ainult väikestest alustest koosnev laevastik kai ääres rohkem aega kui merel, samal ajal kui lahingu otsustab tihtipeale kogemus ja meeskonna vilumus, mitte relvatehnoloogia85. Teiseks: mereväeline kohalolek rahuajal, mis võimaldab luua tuvastatud merepildi. See on omakorda nii taktikalise tegevuse kui ka relvakasutuse alus86
/.../
Selleks, et Eesti merevägi suudaks kanda iseseisvalt hoolt elutähtsate kaupade juurdeveo eest, st konvoeerida transpordi- ja kaubalaevu, on vaja just tõhusat õhu-, mitte laevatõrjet.
/.../
[Piiratud mereala valdamise] tarbeks sobiksid laevad, mis on tugevad õhusõjapidamises, merepildi loomises ning mille sensorid ja sidevahendid ühilduvad liitlaste tulejuhtimissüsteemidega.
/.../
[Pealveetõrjeks] saab aga kasutada ka laevatõrjerakettidest erinevaid relvasüsteeme – süsteeme, mis on universaalsemad ja toetavad põhiülesande täitmist.

Ma saan aru, et trummipaadifänniga taaskord tegemist ei ole.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mereväe mittekoosseisulisi suuvoodreid on aga siingi niiet pane või katust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Ma lihtsalt juhin tähelepanu mere(väelise) kompetentsi ja trummipaatide ainupooldamise pöördvõrdelisele seosele. Hakka või vandenõuteooriaid ringkaitsest ja suurlaevade ihalemisest uskuma. Ning oma paatidest suudad üksi mitme inimese eest toota, nii et tasakaalustame üksteist lõppeks.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seda, et soovitavad alused pole elujõulised, kui puudub lennuväe kate õhust, kirjutas seesama Gavrilov? päris mitu korda. Muide ka need vene "väikesed raketilaevad" Sidra lahe konfliktis ei osutunud elujõuliseks. Mis siis muutunud on või mis paneb meid uskuma, et vajalikul hetkel see õhukate "kuskilt" tuleb?

Soomlastega on selge, seal on F-18 olemas ja varsti tuleb F-35, millega võib kinda visata tervele VF lennuväele. Ja uutele laevadele tuleb seal lausa keskmaa õhutõrje, mis vene laevastikus on juba ristlejate teema. Aga meil? Järgmise L-39 rendikonkursiga tuleb meilegi?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 927
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Suur kaater, väike kaater jne - keegi võiks selle ära defineerida ka ikkagi mingisse mõõdetavasse ühiku järgi. :dont_know:
Me võime siin endale osta kui suure laeva tahes, ameeriklaste lennukiemalaeva kõrval näeb ta ikka välja nagu kaluripaat.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Jah, aga seda just eriti selliste pealveetõrjele spetsialiseerunud FAC kontekstis. See ilma kuidagi ei saa ja õhutugi oli alati nende doktriinis sees. Näiteks tõi ta Norra vastavad plaanid 70ndatel jne. Selle asemel, arvab-väidab ta, et elujõulisemad ja efektiivsemad on natuke suuremad ning pigem just sensoritele, õhutõrjele ja suurtükkidele keskendunud universaalsemad ja autonoomsemad paadid-laevad, sest need ei ole monofunktsionaalselt ainult lahingule orienteeritud - ehk nendest on kasu ka siis, kui nad ühtegi lasku lõpuks ei tee. Õhuküsimus on loomulikult õige, kuid selleks ongi alustel traditsioonilisest tugevam õhutõrjevõimekus ning sensorid. Samuti on (näiteks) Gotlandi-Hiiu kanti liitlaste õhutoetus kergem tulema (nii poliitiliselt, valuläveliselt kui geograafiliselt) ning, nagu G. väidab, oleksid liitlased huvitatud Läänemerel ees olevast kompetentsist ja sensorplatformist ning, kuigi ta seda vist ei mininud eraldi, ka meresõjalisest võimekusest, olgu see siis pealegi pisku - ehk sellele katte pakkumine oleks ka nende endi naha mõttes kasulikum.

mingisse mõõdetavasse ühiku
G. toob näiteid, mis jäävad alla 500 ja alla 1000, kuid ka suuremaid. 5. osa tükist, kui õigesti mäletan.
My fair lady.
dixci
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 09 Veebr, 2021 14:42

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas dixci »

Harald Hirmus kirjutas:Ps: EKRE pakkus välja mõne võimekusega alustada ja kiirendatud korras ära teha, mille peale ka siin foorumis p...ventikas käima tõmmati.

EKRE või õigemini EKRE-ga lähedalt seotud Rafaeli lobistid pakkusid välja Spike NLOS-iga rannakaitse ära teha.
Hiljuti võisime veenduda, et testlaskmistel ideaaltingimuste juures ei olnud antud süsteem võimeline sooritama lainetel hulpiva statsionaarse sihtmärgi vastu täistabamust.
Kui efektiivne antud relvasüsteem nelja- või viiekümnesõlmelise kiirusega manööverdavate sihtmärkide nt. Raptor-klassi dessantkaatrite vastu rannakaitses siis ikkagi olnuks?
Või oli EKRE eesmärk kõigest riigikaitse arvelt Rafaeli abiga enda isiklikku ja erakonna kassat täita?
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas TTA »

dixci kirjutas:
Harald Hirmus kirjutas:Ps: EKRE pakkus välja mõne võimekusega alustada ja kiirendatud korras ära teha, mille peale ka siin foorumis p...ventikas käima tõmmati.

EKRE või õigemini EKRE-ga lähedalt seotud Rafaeli lobistid pakkusid välja Spike NLOS-iga rannakaitse ära teha.
Hiljuti võisime veenduda, et testlaskmistel ideaaltingimuste juures ei olnud antud süsteem võimeline sooritama lainetel hulpiva statsionaarse sihtmärgi vastu täistabamust.
Kui efektiivne antud relvasüsteem nelja- või viiekümnesõlmelise kiirusega manööverdavate sihtmärkide nt. Raptor-klassi dessantkaatrite vastu rannakaitses siis ikkagi olnuks?
Või oli EKRE eesmärk kõigest riigikaitse arvelt Rafaeli abiga enda isiklikku ja erakonna kassat täita?


Muus osas nõus, kuid kas ei ole võimalik, et selle demo käigus just sihitigi veepiirile et saavutada tabamus ja auk veealuses osas?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 21 külalist