Siin pole midagi viidata, üksik sõjalaev (või 2 laeva) pole üldjuhul võimelised end ise kaitsma kontsentreeritud õhurünnaku eest.Siinkohal tahaks küsida, kuidas sa sellise meelevaldse järelduseni jõudsid? Palun viidet.
End on võimelised kaitsma suuremad laevastikukoondised lennuväe toetusel ja erandina suured pealveelaevad, mis on spetsiaalselt konstrueeritud massrünnaku tõrjumiseks (kõik need Aegis-tüüpi asjad).
Kui Hiiu madalal suurem naftamaardla leitakse, siis mina pakun, et maaväe välistest väeliikidest tuleb järgmisena riistadega varustada lennuvägi, pidades lennukitüüpide ja relvastuse valikul silmas seda, et nendega on võimalik laevu rünnata. Näiteks Türgil ja Norral on taolise "lisaga" F-16'd. Eriti äkiline oleks asi muidugi, kui suudetaks osta need lühistardiga F-35'd (et ei sõltutaks lennuväljast, mis võidakse sveitsi juustuks teha). Ja merelahinguvõimelised sõjalaevad alles peale seda.
Näiteks Soome Hamina klassil on pardal ainult 8 Umkhonto ÕT raketti. Laev lihtsalt väike. Sellise üksiku laeva ründamisel on vastane enne vastana artikli omast käsiraamatust läbi lugenud ja rünnakul pannakse 30 km kauguselt (st väljaspool tuletsooni) 30 raketti teele. 8 lased alla ÕT rakettidega, 2-3 veel kahurist ja ülejäänud 20 tulevad ikka pihta. Sellise (hinnaklassi) laevad tulevad lihtsalt toime üksikute ründavate lennukite ja üksikute tiibrakettidega.
Ma pole märganud, et mereväelaste kirjutistes oleks lihtsaid ja teostatavamaid asju. Näiteks maavägi lõpetab varsti MAPATS tankitõrjesüsteemi kasutamise. Moodustame nende baasil kerge rannakaitse raketikompanii (kõik on ju olemas, relvad, instruktorid ja autod). Jne.
Odavaim võimalus astuda sisse nende laevade klubisse, kes suudaks toime tulla arvuka vastasega, on Arleigh Burke klassi fregatt. AEGIS juhtimissüsteem ja 90 õhutõrjeraketti, mida võib sõidutada korraga kümnete sihtmärkide pihta. Ühe laeva hind on..... 1,48 miljardit dollarit.
http://www.fi-aeroweb.com/Defense/DDG-5 ... royer.html