Merevägi ja rannakaitse

Vasta
dixci
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 09 Veebr, 2021 14:42

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas dixci »

TTA kirjutas:Muus osas nõus, kuid kas ei ole võimalik, et selle demo käigus just sihitigi veepiirile et saavutada tabamus ja auk veealuses osas?

Mis selle asja mõte oleks, Spike NLOS ei ole ometigi ju mingi torpeedo, mis peaks just vee all olema võimeline laeva kere läbistama?
Karta on et väheke suurema ja soomustatud kerega dessantkaatri puhul, oleks Spike NLOS antud tabamuse korral aluse uputamisega hätta jäänud.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas TTA »

dixci kirjutas:
TTA kirjutas:Muus osas nõus, kuid kas ei ole võimalik, et selle demo käigus just sihitigi veepiirile et saavutada tabamus ja auk veealuses osas?

Mis selle asja mõte oleks, Spike NLOS ei ole ometigi ju mingi torpeedo, mis peaks just vee all olema võimeline laeva kere läbistama?
Karta on et väheke suurema ja soomustatud kerega dessantkaatri puhul, oleks Spike NLOS antud tabamuse korral aluse uputamisega hätta jäänud.


Üldiselt laevadesse õhu sisse laskmine neid ei uputa. Spike NLOS pole ka eriti suure lõhkepeaga ning seetõttu ei tekita ka veejoonest kõrgemale tabamus suurt kahju kui just midagi olulist põlema ei pane. Tänapäeva laevad pole ka eriti tugeva soomusega vaid pigem killukaitsega. Tankitõrje raketina disainitud Spike NLOS suudab kindlasti seda soomust igast asendist läbistada, nii vee alt kui vee pealt. Probleemid tekivad siis kui tabatakse vette liiga kaugel ja efekt ei jõua lihtsalt pardani.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Northrop Grumman on rahva rõõmuks valmistatud 121mm
läbimõõduga kerge torpeedo.

https://www.navalnews.com/event-news/se ... pace-2021/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jah, aga seda just eriti selliste pealveetõrjele spetsialiseerunud FAC kontekstis. See ilma kuidagi ei saa ja õhutugi oli alati nende doktriinis sees. Näiteks tõi ta Norra vastavad plaanid 70ndatel jne. Selle asemel, arvab-väidab ta, et elujõulisemad ja efektiivsemad on natuke suuremad ning pigem just sensoritele, õhutõrjele ja suurtükkidele keskendunud universaalsemad ja autonoomsemad paadid-laevad, sest need ei ole monofunktsionaalselt ainult lahingule orienteeritud - ehk nendest on kasu ka siis, kui nad ühtegi lasku lõpuks ei tee. Õhuküsimus on loomulikult õige, kuid selleks ongi alustel traditsioonilisest tugevam õhutõrjevõimekus ning sensorid. Samuti on (näiteks) Gotlandi-Hiiu kanti liitlaste õhutoetus kergem tulema (nii poliitiliselt, valuläveliselt kui geograafiliselt) ning, nagu G. väidab, oleksid liitlased huvitatud Läänemerel ees olevast kompetentsist ja sensorplatformist ning, kuigi ta seda vist ei mininud eraldi, ka meresõjalisest võimekusest, olgu see siis pealegi pisku - ehk sellele katte pakkumine oleks ka nende endi naha mõttes kasulikum.


See omakorda tähendab, et iseseisva kaitsevõime kontekstis on antud alused mittekasutatavad ja nende ainus "kasutus" saab olema redutamine.
Iseseisva kaitsevõime kontekstis kasutute investeeringute tegemine suurusklassis 500 miljonit kuni miljard eurot on raha maha viskamine.
Antud suurusjärgud ületavad näiteks mitmekordselt nn soomusmanöövervõime projekti, mis on seni Eesti kalleim kaitse-projekt.
Mingeid kahurrelvastusega paramilitaarseid aluseid, mille hind ei ületa 50M tükist (Admiral Kurvits- 33M) võib mõistagi osta ja nendega oma lippu näidata, kuid ka seal tekib küsimus, et kui lippu minnakse näitama vaenulilt tegutsevale Neustrashimõi klassi fregatile, kas see kahuritega vehkimine ei too kaasa märksa võimsamat lööki vastase poolt (st puudub võimalus vastata edasisele eskalatsioonile).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Kapten Trumm kirjutas:See omakorda tähendab, et iseseisva kaitsevõime kontekstis on antud alused mittekasutatavad ja nende ainus "kasutus" saab olema redutamine.
Kuidas, kui nende laevade endi enesekaitse võime on tunduvalt suurem kui FACin trummipaatidel, mille ainus funktsioon on riskantne merelahing. Laeva saab kasutada rahu-, hallil ja sõjaajal. Ka suudavad sellised laevad (eeldatavasti) teenida NATO erinevates gruppides ning täita Eesti võetud kohustusi liitlaste ees, mis on samuti Eesti julgeoleku ja kaitsevõime osa, meeldigu see sulle või mitte.

The system is compact enough to be installed on relatively small warships. Its high rate of fire and the availability of several types of ammunition make it capable for short-range anti-missile point defence, anti-aircraft, anti-surface, and ground support. Ammunition includes armour-piercing, incendiary, directed fragmentation effects, and a guided round marketed as capable of destroying manoeuvring anti-ship missiles.
Kogu artikli mõte oligi, et tänapäeval on võimalik toppida 500-1000t alusesse päris toredaid asju, mis muudab nad päris universaalseteks ja võimekateks võrreldes varasema ajaga, sealjuures on oluline edasiminek just laevasuurtükkide ja -kahurite vallas. G. näeb laevavastaseid rakette suhteliselt monofuntsionaalsete relvadena selle kõrval (ja FAC suhteliselt monofunktsionaalsete platformidena). Sealt ka tema suurtüki ja ÕT-rakettide kombo just sellinena nagu ta rõhutab. Ning sealt ka tena trummipaatide vastasuse tuletamine minu poolt.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vaatan, et sa ei jaga elementaartaktikast suurt midagi, aga suuvoodrina oled kõva käsi.
Trummipaatide sisu on lihtsustatult hajutatud lahingutegevus merel (kuna sarvi kokku panna pole meil reaalne).

Kogu artikli mõte oligi, et tänapäeval on võimalik toppida 500-1000t alusesse päris toredaid asju, mis muudab nad päris universaalseteks ja võimekateks võrreldes varasema ajaga, sealjuures on oluline edasiminek just laevasuurtükkide ja -kahurite vallas. G. näeb laevavastaseid rakette suhteliselt monofuntsionaalsete relvadena selle kõrval (ja FAC suhteliselt monofunktsionaalsete platformidena). Sealt ka tema suurtüki ja ÕT-rakettide kombo just sellinena nagu ta rõhutab. Ning sealt ka tena trummipaatide vastasuse tuletamine minu poolt.


Ainetu fantaasia ilma hinnasildita on.....ainetu fantaasia. Mis see 500-1000 tonni koos "toredate asjadega" ka maksab?
Kui selle hind on 300M eurot per alus, mis tegelikkuses suudab tegutseda üksnes sinise õhuülemvõimu tingimustes, siis pole see Eesti sugusele riigile kuigi arukas ost.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

HLT merel.
:lol:
Selle lähenemise probleemidest ning sinu vildakatest arusaamadest merenduse kohta on siin teemas juba palju seletatud, et sul ei ole küll mingit alust elementaartaktika koha pealt kelkima hakata. Tuletame meelde, et sa näed jätkuvalt MeV eesmärgina nr.1 suuri laevu, sest need peaksid vastama nende uhketele mundritele ja kõrgetele auastmetele. Kui see ei ole vaimne lati alt läbi jooksmine, siis maip tea tõesti midagi.
hinnasilt
See on juba omaette teema ning lõpuks valikute koht. Teoritiseerima võibki ja peabki laialt, kasvõi EKV jumalavarraste teemal. Ilma eelneva teooriata pole ka praktikat. Või mingi tegevus oleks, aga tegemist oleks sihitu siplemisega, millega kaugele ei jõua, tõest rääkimata.
My fair lady.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Teistel teemadel...
Selle kuu lõpus pidavat siinkandis toimuma mingi õppus/demonstratsioon nimega OCEAN 2020. Välismaised relvatootjad üritavad näidata oma süsteeme ja terve hunnik riike võtab osa ning jälgib seda.
https://www.navalnews.com/naval-news/20 ... nstration/
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Et arutelu siin sajandat korda asjade, internetihindade ja meil-ei-ole-raha võlumülkasse ei langeks, soovitan tollestsamast Sõjateadlasest peale nooremate leitnandite lugeda ka kommodoor Børreseni. Tema Rannikuvõimu võib väikeriigi merekaitse tüvitekstiks pidada.

https://www.kvak.ee/files/2021/08/sojat ... bifail.pdf lk 159
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See on juba omaette teema ning lõpuks valikute koht. Teoritiseerima võibki ja peabki laialt, kasvõi EKV jumalavarraste teemal. Ilma eelneva teooriata pole ka praktikat. Või mingi tegevus oleks, aga tegemist oleks sihitu siplemisega, millega kaugele ei jõua, tõest rääkimata.


Ei ole omaette teema. Samamoodi võib demagoogitseda näiteks teemal, et Eesti ostab lennukikandja või kosmosesüstiku - lõppeks on see vaid valiku küsimus. Valik on ka see, et kõik see rahvas sööb kartulikoori ja ostetaksegi. Nishivõimekuse (võime, millel puudub väljund iseseisva kaitsevõime kontekstis) loomist, mille hinnasilt on sadades miljonites, ei saa ükski tervemõistluslik inimene heaks kiita, riigikaitse laual on palju vajalikumaid ja universaalsemaid valikuid.

Rääkides analoogse maksumusega alternatiividest, siis hävituslennukid on palju vajalikumad kui korvetid. Soome võib endale osta 4 korvetti 1,3 miljardi eest, sest neil on hävitajad (ja raha uuematele), keskmaa õhutõrje, kaks rannikukaitse lahingugruppi ja veel mitu setu asja, mis on pealvee sõjalaevade kasutamise eelduseks. Meil paraku neid pole ja paljaste laevade soetuse järel me paraadmereväe tasemest kõrgemale ei hüppa.

Meenutam, et meil on suurim läbi hammustatud sõjaline võimearendus soomusmanöövervõime, mille hinnasilt jäi alla 200M euro. Miinijahtijate projekt on sellega võrreldes ka säästukas, esialgne maksumus 56 miljonit ja sellele uuendamine (vist 30M) otsa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas gooligan »

haakub vististi siinse teemaga.
Allikas -
https://epl.delfi.ee/artikkel/94390209/miinid-ja-raketid-muudavad-eesti-merel-tosiseks-tegijaks

Miinid ja raketid muudavad Eesti merel tõsiseks tegijaks

Merevägi saab lähiajal juurde vastase jaoks väga ebameeldivaid relvasid.

Vahur Koorits
vahur.koorits@epl.ee

Poola kaitsevägi tõi selle aasta Kevadtormile oma pealvee raketisüsteemi Naval Strike Missile. Eesti soetab lähiajal midagi samalaadset.

Pikalt riigikaitse arendamise käigus tagaplaanil olnud Eesti merevägi saab lühikese aja jooksul tugeva arengusüsti – tulekul on nii moodsad meremiinid kui ka suure laskekaugusega raketisüsteemid. Need aitavad muuta vaenlase Läänemerel askeldamist palju ebamugavamaks ning kaitsevad Eestit mereblokaadi kehtestamise katsete ja meredessandi eest.


Pikemat aega oli mereväe peamine tegevus miinitõrjevõime arendamine ehk juba merre pandud meremiinide kahjutuks tegemine. Ent miinitõrjevõime ei takista vaenuliku mereväe tegevust. Kui Venemaa Balti laevastik prooviks sõja korral Eesti ranniku lähedal midagi korraldada, ei saaks Eesti merevägi selle vastu just palju teha. Ent see muutub peagi.

Juulis sõlmis riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Soome päritolu ettevõttega lepingu meremiinide hankimiseks. Nii firma nime kui ka ostetavate meremiinide nimetust pole RKIK avaldanud, aga Soome riigikaitsevaldkonna blogija Robin Häggblomi arvates on ilmselt tegu Soome firma Forcit Defence miiniga Blocker, mis on Soome mereväes kasutusel PM16-nimelisena. Sellele viitab seegi, et meremiinide ostmist käsitlevas RKIK-i pressiteates on näha meremiini maketti, mis sarnaneb vägagi Forcit Defence’i kodulehel olevate Blockeri piltidega.

Uus võimearendus
Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska sõnul on meremiinid strateegilise mõjuga relvad. „See kindlasti avaldab mõju võimaliku vastase tegevusele. Meie jaoks on see uus võimearendus,” lausus Saska. Seetõttu on meremiinid tema sõnul kindlasti ka vastase sihtmärk.

Uued meremiinid on märksa arenenuma tehnoloogiaga kui vanad meremiinid, mida kasutati kahe maailmasõja ajal Läänemerel ohtrasti. Saska sõnul oskavad need miinid ise õige laeva ära tunda.

Mida kallima asjaga sõidetakse, seda hoolikamalt tuleb mõelda, kas tasub minna piirkonda, kus meremiinid võivad ootel olla.

Pikalt riigikaitse arendamise käigus tagaplaanil olnud Eesti merevägi saab lühikese aja jooksul tugeva arengusüsti – tulekul on nii moodsad meremiinid kui ka suure laskekaugusega raketisüsteemid. Need aitavad muuta vaenlase Läänemerel askeldamist palju ebamugavamaks ning kaitsevad Eestit mereblokaadi kehtestamise katsete ja meredessandi eest.

Pikemat aega oli mereväe peamine tegevus miinitõrjevõime arendamine ehk juba merre pandud meremiinide kahjutuks tegemine. Ent miinitõrjevõime ei takista vaenuliku mereväe tegevust. Kui Venemaa Balti laevastik prooviks sõja korral Eesti ranniku lähedal midagi korraldada, ei saaks Eesti merevägi selle vastu just palju teha. Ent see muutub peagi.


Mida kallima asjaga sõidetakse, seda hoolikamalt tuleb mõelda, kas tasub minna piirkonda, kus meremiinid võivad ootel olla. Saska sõnul tuleb Eestil kindlasti arvestada sellega, et kriisiolukorras üritab vastane miinide veeskamist kahtlemata igati takistada.

„Nende olemasolu on heidutav meede. Nende vettepanek näitab juba kindlalt, et oleme valmis sõjaks, et end kaitsta,” märkis Saska.

Mereväe laeval Wambola on mahukas kinnine miinitekk ja laeva luugid avanevad otse veepiirile. Ent Saska sõnul saab miiniveeskajana tegutseda sisuliselt iga laev. Forcit Defence pakub miinide veeskamiseks spetsiaalset merekonteinerit, millest saab miine otse merre lasta. Saska ei soovinud kommenteerida, kas merevägi hakkab säärast konteinerisüsteemi kasutama.

Kui vastane tahaks miine demineerida, peaks ta seda tegema nii nagu eestlasedki: miinitõrjelaeva või tuukritega. Traditsiooniline meremiinide demineerimise viis ehk miinitraalimine pole kuhugi kadunud, aga praegusel ajal on see läinud üle mõjutraalimiseks, kus püütakse imiteerida laeva magnetismi, rõhku ja akustikat, et miin ära petta ja plahvatama panna. Eesti mereväel praegu mõjutraalimiseks vahendeid pole, sest see on äärmiselt ressursimahukas ja kallis.

Ent Eesti mereala omadusi arvestades oleks seda vaja. „See on selline kassi ja hiire mäng,” ütles Saska. Mõjutraalimist tehakse seal, kus miini ei saa jahtida, sest näiteks kivise merepõhja tõttu ei ole võimalik miini kivide seast üles leida. Ent üldiselt üritavad sõjaväed võimaluse korral nii maal kui ka merel miiniväljasid pigem vältida.

Ostetavate miinide kogust ei avaldata, aga RKIK-i sõnul on see märkimisväärne. Miine ostetakse kokku kuue miljoni euro eest. Esimesed miinid saabuvad Eestisse juba sel aastal.

Tulevad ka raketid
Samuti on töös pealvee raketisüsteemide hange, millega soovitakse soetada laevavastaseid rakette laskekaugusega vähemalt 100 km. Pealveerakette on vaja, et takistada nii võimalikku dessanti kui ka mereblokaadi kehtestamist. „Raketisüsteemiga suudame tekitada pehmelt öeldes ebamugavust võimalikule vastasele,” märkis Saska.


Poola sõjaväelased on viimastel aastatel käinud õppusel Kevadtorm moodsa rannakaitse raketisüsteemiga, mille põhirelv on Norras välja töötatud Naval Strike Missile. Saska sõnul soetab Eesti omale midagi samalaadset. Pealveetõrje raketisüsteemide hanke kuluks on RKIK hinnanud 50 miljonit eurot.

Saaremaa raketikatsetus

Juuli lõpus toimus Saaremaal ebatavaline üritus: demonstratsioon, kuidas saab raketti Spike NLOS kasutada meresihtmärkide vastu. YouTube’is avalikul videol on näha kahe raketi laskmist. Esimesega tulistati parvele asetatud kahte üksteise peal olnud merekonteinerit, teisel väiksemat huvialust. Mõlemal korral sai rakett sihtmärgile pihta ja purustas selle.

Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska sõnul oli tegemist Spike NLOS-i tootja Rafaeli demolaskmisega partneritele, kokku olid kohal 14 riigi esindajad. Rannakaitse on Saska sõnul kihiline tegevus, mis algab olukorrateadlikkuse loomisest silmapiirist märksa kaugemal. Spike NLOS-i sugused relvad on viimaseks kaitseliiniks enne seda, kui vastane maale astub. Sellise laskekaugusega relvi on teistelgi tootjatel, aga praegu merevägi millegi sellise ostu ei planeeri, sest kavas on pikema laskekaugusega rakettide soetamine.

RKIK-i pressiesindaja Hanna Heinnurme sõnul kavatseb RKIK juba sel aastal rakettide tootjaga lepingu sõlmida.

Vahel arutatakse asjahuviliste seltskondades, kas näiteks meredessandi takistamiseks saaks kasutada ka maismaarelvasid, näiteks tankitõrjerakette. Saska sõnul näitab kaitseväe analüüs, et merel on nagu maismaalgi vaja erineva iseloomu ja ulatusega tõrjerelvi. Praegu kaitseväe kasutuses olevate tankitõrje raketisüsteemide ehk Spike LR-i laskekaugus ei ulatu üle viie kilomeetri, mis pole Saska sõnul merel kuigi palju. Samuti jääb tankitõrjerelvadel jõudu väheks. Tabades teeksid need küll haiget, aga mitte piisavalt, et sunniks dessanti peatama. Ent ei ole välistatud juba kasutuses olevate tankitõrjerelvade kasutamine kombinatsioonis hangitavate pealveetõrje relvadega.

Saska rõhutas ka olukorrateadlikkuse tähtsust. Mereoperatsioonide keskusel on õnnestunud kolme Balti riigiga luua identsed süsteemid, olukorrateadlikkuse vahetus on Läti ja Leeduga peaaegu automaatne ning saab täisautomaatseks lähiajal. Samuti integreeritakse see NATO mereseire süsteemidesse. „Me võime kõiki kalleid relvasüsteeme osta, aga ilma olukorrateadlikkuseta oleks see nagu relv ilma sihikuta,” sõnas Saska.

Läänemerel on pidevalt 3000 laeva. Merevägi filtreerib, kes on kes. „Olukorrateadlikkus ja kohalolek on võti, et aru saada. Kui oleme kohal, siis saame vähemalt aru, millal sõda algas,” ütles Saska, viidates, et tänapäeval pole konflikti algus sugugi alati üheselt mõistetav.

Kas merevägi saab aru, mis on tavaline kaubalaev ja näiteks Venemaale suunduv Iraani sõjalaev? Ka sellised eksootilised külalised möödusid hiljuti Eesti rannikust. „Me teame seda väga hästi,” ütles Saska.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Kapten Trumm kirjutas:demagoogitseda
Sinu sulest on sellist etteheidet muidugi eriti huvitav lugeda.

Ei ole omaette teema.
Justnimelt vastupidi on omaette teema. Kus sa muidu arvad, et EKJ lauale valikute variandid tekivad? Küsib ta erinevate kaitseliidu jalaväekaptenite käest arvamusi, et mille peale võiks X0M kulutada? Keegi võib vabalt aastal 2020 uurida küsimust, kuidas EV saaks ja võiks kõige efektiivsemalt allveelaevu riigikaitses kasutada. Aastal 2020 võib see vabalt jääda riiulisse kui huvitava militaarteadusliku mõtteharjutusena, kuid aastal 2040 olla osaliselt selle võime rajamise aluseks. See ei tähenda, et eelnevatel aastatel oleks tegemist olnud mingi väärtusetu demagoogitsemisega või personaalse allveelaevade ihalusega. Kui keegi oleks asjale aastal 2020 pidurit tõmmanud, öeldes, et 2020. aastal pole EKV nii või naa selle asja jaoks raha, siis oleks 2040. võime rajamine sellevõrra raskem. Raisku oleks lastud 20 aastat potentsiaalseid uurimusi, väitlusi ja arenguid ning, kes teab, võibolla võimalus ka tõeliseks innovatsiooniks . Ehk siis uuringud ja teoritiseerimine mingil teemal ei tähenda, et see teema on kuulutatud ainuõigeks ja juba ettemääratud lõpptulemusega, või mis iganes pettekujutelmad sul on.

Ostmisest. Saad isegi aru, et mingi võime rahastamine ei pea käima sulas ühe aasta kaitseeelarve seest. 1B soetamiskulusi mõne aasta jooksul kaitseeelarveväliselt tasuda ei ole mõeldamatu, samuti teist samapalju elutsüklikulusi 20+ aasta jooksul riigieelarve seest. Ei oleks tegemist kerge otsusega, eeldaks kõvasti mune ning enesekindlust, kuid samuti ka mitte võimatu ega pretsedenditu. Ja ongi valikute koht, kas tõsta erakorraliselt iga-aastaseid pensionikulutusi 100M võrra või investeerida erakorraliselt riigikaitsesse. Lõpuks otsustavad rahastamise üle poliitikud ning võimearenduste üle EKJ, olgu selleks laevad, trummipaadid, droonid, linnud või soomus või mistahes muu alternatiiv. Ja see otsustamine ongi täiesti omaette teema teooriast, kuid otsustajatel oleks kindlasti hea meel, kui ei pea ainult mõne jalaväekapteni uhhuutamise pealt ostustama, vaid oleks varnast võtta aastate pikkuse teadustöö viljad.
My fair lady.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Lõuna-Rootsi vetes algas reedel suurõppus Northern Coasts 2021, mille üht sihtüksust juhib Eesti ohvitser, kaptenleitnant Ott Laanemets. «Ajalugu näitab, et kui sõda on peetud Baltikumis, siis on Soome ja Rootsi merealad olnud samuti kasutuses,» ütles NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem Ott Laanemets. «Läänemeri on kui pada, mille ainult ühes servas suppi keeta ei saa. Seepärast on oluline, et Läänemere-äärsed riigid teeksid tihedat koostööd õppustel nagu Northern Coasts.»

Laanemetsa juhitavasse sihtüksusesse kuuluvad õppusel Läti, Leedu, Rootsi, Prantsusmaa ja Taani alused. Lisaks miinitõrjele harjutab üksus ka teiste ülesannete täitmist, näiteks enesekaitset õhu- ja pealveeohu vastu ning olukorrateadlikkuse loomist ja hoidmist. Stsenaariumi järgselt on õppusel ka vaenulike üksuste korraldatav vastutegevus, mille tingimustes peab Laanemetsa juhitav sihtüksus tegutsema. Lisaks laevadele on õppusele kaasatud ka lennuvahendid ja maismaal tegutsevad üksused.

Õppus kestab 10.-23. septembrini ja toimub peamiselt Rootsi vetes. Kokku võtab õppusest osa 14 riiki. Eesti mereväe alustest osaleb õppusel EML Sakala, mille meeskond omandab miinijahtimise kogemusi rahvusvahelises keskkonnas. Õppus Northern Coasts on 2007. aastast korraldatav iga-aastane õppus, kus osalevad nii NATO- kui partnerriigid. Õppusele pani aluse Saksamaa merevägi. Igal aastal vahetuva korraldajariigiga õppust korraldab tänavu Rootsi kuninglik merevägi.
https://www.postimees.ee/7335673/eesti- ... aevastikku
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ameeriklased katsetavad, kas JDAM on ka hea vahend laevade vastu. Mõeldud ilmselt statsionaarsete või aeglaselt liikuvate laevade vastu.


https://www.businessinsider.com/the-air ... omb-2021-9
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist