www.militaar.net

teeline35 kirjutas:On valminud uus kaitseväe arengukava aastateks 2021-2024;
https://www.postimees.ee/6902497/kaitse ... rendamisse
Mingeid uusi asju lähiaastateks ei planeerita. Jääb siis tulemata keskmaa õhutõrje ja midagi suuremat pole plaanis ka merejõududega. Merejõudude olukord ei üllata arvestades Mereväe ja Rannakaitse teemas kirjutavate mereväelaste meie vajadustele ning võimalustele absoluutselt mittevastavaid fantaasiaid.
/.../
Igaljuhul järgmiseks kolmeks aastaks on planeeritud peenhäälestus meie kaitsevõimes.

Meie planeerimissüsteemis ongi see nn 4-aastane arengukava kokkuvõttes üks peenhäälestuse instrument, mis mingite n-ö uute võimete arendamist ette ei näe. Suured ja põhimõttelised otsused ja valikud pannakse paika 10-aastase arengukavaga (hetkel kehtib kava aastateks 2017-2026), mis vaadatakse põhjalikult üle iga nelja aasta tagant (st uus peaks valmima 2020 või 2021). 4-aastane arengukava vaadatakse üle igal aastal ning see paneb lihtsalt täpsemalt paika selle, millises järjekorras paari lähima aasta jooksul arendatakse 10-aastases arengukavas ettenähtud võimeid.

Utreeritud näide: kui kehtiv 10-aastane arengukava nägi nt ette iseliikuvate haubitsate hankimise, siis see 4-aastane arengukava paneb paika selle, kas ja mis hankeid ja tegevusi selleks tehakse antud juhul aastatel 2021-2024. Või teistpidi: kuna kehtiv 10-aastane arengukava ei näegi ette keskmaa-õhtutõrjet või mereväe arendamist, siis ei saa ka 4-aastane arengukava neid teemasid täiendavalt „avada“.

Lugege ikka algdokumente.

Perioodi peamised arendused on järgmised:
• vahetatakse välja relvastust – saabuvad uued käsitulirelvad, kuulipildujad, tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid;
• võetakse kasutusele liikursuurtükid;
• lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad selle arengukavaga kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid, logistikapataljon, sõjaväepolitsei kompanii, kuus täiendavat maakaitsekompaniid;
• soetatakse transpordivahendeid, sh maakaitsestruktuurile;
• uue väeliigina saab Küberväejuhatus täielikult varustatud;
• arendatakse olulisel määral Kaitseväe keskset juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sh NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist sidesüsteemi, mh koostöövõimelisena liitlastega;
• paraneb individuaaltaseme kaitstus (killu- ja kuulivestid, öövaatlusseadmed, dekontamineerimisvahendid);
• lasermatkeseadmete soetamine, mis võimaldab piiratud väljaõppetingimustes kompaniitasemel üksustel realistlikult ja tõhusalt kokku harjutada;
• arendatakse lõpuni 1. brigaadi modulaarne välihaiglalahendus, tagatakse meditsiinitoetus pataljonide tasemeni.

Uue arengukava raames teostatavad suuremad taristuprojektid on järgmised:
• Tartusse rajatav Kaitseväe Akadeemia kutseõppe taristu;
• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu;
• 2. jalaväebrigaadi taristu arendus (sh nt sõidukite garaažid ja varjualused Tartusse ja Luunjasse ning varustuse laod Tartusse);
• Jõhvi linnaku laiendamine;
• Paldiski linnakusse täiendavate võimaluste loomine tehnika hoiustamiseks ja remondiks.

Allikas: https://kaitseministeerium.ee/sites/def ... ssona.docx

Eks see vahepealne keskmaa haip oli siis mingi süsteemi müüja spinn. Arvestades, et Eestis on täiesti arvestatav laevaehituse tööstussektor siis on avaliku raha mereväest ja laevadest möödajuhtimine saavutus omaette

Piirivalve alustega on seda siiski suudetud. Kindral Kurvits nt ehitati Soomes, mitte meil.

• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu

Minu jaoks otse klassikaliselt negatiivne näide valikute tegemisest kaitseinvesteeringute alal - iseseisva sõjalise vastupanu võimekusse mittemillegagi panustav olematu pseudoväeliik muudkui vohab kasvada // neelab ressurssi

Miinisadamas asub siiski veel ka ju Vahipataljon.

Ehk suudame veelgi üllatada

Borja kirjutas:

• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu

Minu jaoks otse klassikaliselt negatiivne näide valikute tegemisest kaitseinvesteeringute alal - iseseisva sõjalise vastupanu võimekusse mittemillegagi panustav olematu pseudoväeliik muudkui vohab kasvada // neelab ressurssi

Kas patt on mereväe (ilmselt ka õhuväe) olemasolu või arendamine?

URR kirjutas:

Borja kirjutas:

• Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu

Minu jaoks otse klassikaliselt negatiivne näide valikute tegemisest kaitseinvesteeringute alal - iseseisva sõjalise vastupanu võimekusse mittemillegagi panustav olematu pseudoväeliik muudkui vohab kasvada // neelab ressurssi

Kas patt on mereväe (ilmselt ka õhuväe) olemasolu või arendamine?

Oma arust olen ma oma arvamust selles küses siin foorumis piisavalt väljendanud - iseseisvasse riigikaitsevõimekusse mitte millegagi panustav KV väike struktuuriosa ei ole(-ei saa olla) väeliik..
See on(gi) spetsiifilne komponent: mere-, õhu-..
Ja sellise komponendi ülema koht meie kontekstis oleks max kolonel - ja kindlasti mitte kindral..
Lihtne

Ma nüüd ei saa aru, mis seos on taristu loomisel ülema auastmega?

Kriku kirjutas:Ma nüüd ei saa aru, mis seos on taristu loomisel ülema auastmega?

..aga sellest, et pataljoniülema auaste ei ole(-ei pea olema) brigaadikindral, ikka saad aru

Sama käib mingi muu pataljoniekvivalentse KV struktuuriosise kohta - mis pealegi (erinevalt pataljonist) ei evi üldse mingit vastase kineetilise mõjutamise võimekust..

Jätaks selle küsimuse, mis on väeliik ja milline auaste peaks olema mingi üksuse ülemal, kõrvale ja seletaks ära kas halb on mereväe olemasolu või laguneva hoone asemele uue ehitamine?

A4 on järjekordselt hämanud:

Eeee… kui Soomele peaks igas olukorras piisama vaid kolmest valmidusbrigaadist (3x5000), siis milleks neile on tarvis 280 000-mehelist sõja-aja koosseisu, millest maavägi moodustab üle 200 000? Kas see ülejäänu on mingi paberstruktuur, mis niikuinii kunagi sõdima ei hakka ja millel pole ka vaja meditsiinilist tagamist samal tasemel kui kolmel valmidusbrigaadil? Või kui Soomele piisab igas situatsioonis vaid kolmest brigaadist, siis miks Eesti puhul on kolm brigaadi sinu arvates absoluutne miinimum, ilma milleta on asi mokas? Kas ainult sellepärast, et meil teisi väeliike sama hästi kui ei ole? Midagi su jutus ja loogikas nagu hästi ei klapi?

..kuna see häma oli postitet hoopis välimeditsiini teemasse, siis selmet toda teemat mitte solkida (edasi hämada), vastan siin ja õige teemapealkirja all:

-- jahh - põhimõtteliselt Soomele piisabki täna riigikaitseks kolmest hästivarustet soomusbrigaadist, mille taga seisab massiivne suurtükivägi ning mida omakorda toetavad löögivõimelised õhu- ja merevägi..
-- ning kui Soomel on sellele lisaks veel mõnisada tuhat maakaitseväelast, siis see on boonus - eelkõige sise- ja tsiviilkaitselisteks ülesanneteks ning kõrvalisemate ja vähemintensiivsete rindelõikude katmiseks..
-- jahh - nende maakaitsevägi tema toetavates ülesannetes otseselt ei vaja // tema jaoks ei ole mõttekas luua niisama võimast välimeditsiinisüsteemi, nagu see on kavandatud pealöögi suundadel võitlevatesse valmidusbrigaadidesse (loe: arst igas kompaniis // roll 2 juba pataljoni tasandil)..
-- jahh - Eesti puhul ilma õhu- ja mereväeta, ilma arvestatava suurtükiväetoetuseta ongi kolm kesiselt varustet brigaadiformeeringut absoluutne miinimum vähegi toimiva riigikaitse tagamiseks..

See vastus oli rohkem foorumile kui sinule, A4 - sest pärale sulle siit nagunii midagi ei jõua (oled seda piisavalt kaua tõestanud)

Ma vaatan, et eespool on tubli panuse andnud Soome maismaasõja doktriini teemaline vähene teadlikkus.
Soome SA struktuurist arvulise lõviosa moodustavad nn kohalikud üksused (põhimõtteliselt kergjalavägi), mis konventsionaalses sõjas täidavad peamiselt vastast kujundavaid ülesandeid.

Jääkäriprikaati 90 pidi ideaalsetes tingimustes tekkima aastaks 2000. 10, igas 4 jalaväepataljoni ja toetav osa, kokku 5500 inimest ja 900 sõidukit. Prikaati 80 oli veel 6800 inimest.

Mida siis AKF ette paneb siis ette võtta? Kas ilma pikemata alistuda?

Vaevalt. Küll aga tuleb nentida, et mingit täiesti iseseisvat kaitsevõimet ei saa meil kunagi olema. Seetõttu puudub meie jaoks ka ükski mõeldav alternatiiv NATO ja EL liikmesusele. Kui kumbki neist organisatsioonidest peaks mingil põhjusel lagunema siis ongi suht perse majas. See "iseseisva kaitsevõime" romantiseerimine ei muuda seda tõhusaks lahenduseks meie probleemidele.