Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
Asjatundmatu küsimus - Saan ma õigesti aru et kaitseväe ohvitseri karjäär on ette kirjutatud nii et teed oma tagumikutunnid ja kodutööd ära ja kella kukkudes ongi järgmine auaste garanteeritud (kui keegi kuskilt musta plekki ei leia)? Mitte et auaste antakse siis kui on koht vabanenud ja aste antakse parimale kandidaadile?
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Kaadrimuudatused
Ma võiks ju seda teemat siin arendada aga HEREM & PALM tahavad ise selle pääle ka kindlasti autoriteetselt vastata - niiet ma jään ka siis pigem ootele
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Kaadrimuudatused
Auastme saamiseks on vaja päris mitut asja korraga - vastavat haridust, vastavat kogemust, auastmele vastavat ametikohta ning üldjuhul ka juhtkonna nägemust kandidaadi võimalikust arengust. Meil on piisavalt inimesi, kes teenivad hetkel või on ka läinud pensionile tegelikust auastmest kõrgemal ametikohal, kuid uus auaste jäi saamata seoses hariduse puudumisega. Ja ega isegi matemaatiliselt ei jagu kõigile Sõjakooli lõpetajatele kolonelide ja kindralite koht.Dr.Sci kirjutas:Asjatundmatu küsimus - Saan ma õigesti aru et kaitseväe ohvitseri karjäär on ette kirjutatud nii et teed oma tagumikutunnid ja kodutööd ära ja kella kukkudes ongi järgmine auaste garanteeritud (kui keegi kuskilt musta plekki ei leia)? Mitte et auaste antakse siis kui on koht vabanenud ja aste antakse parimale kandidaadile?
Doktorihärra teab vist, et mitte igaüks ei saa peainseneriks või Tehnikaülikooli professoriks ainult tiksutud aastate eest. Kaitseväes on sama.
Lihtsalt imestan, miks Borja sellele vastamisest kõva häälse teatega keeldus? Nii on igas riigis ja kogu aeg olnud. Kas oletab mingit salakavalat poliitikute vandenõu?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Kaadrimuudatused
Tsiviilelus on: professor = ametikoht, dr/mag/bak = haridustase(auaste). Esimest antakse siis kui teine on vastaval tasemel ja koht on vaba. Teist omakorda - läbi õpingute - ja see ei taga töökohta.mart2 kirjutas:Dr.Sci kirjutas:
Doktorihärra teab vist, et mitte igaüks ei saa peainseneriks või Tehnikaülikooli professoriks ainult tiksutud aastate eest. Kaitseväes on sama.
Lihtsalt imestan, miks Borja sellele vastamisest kõva häälse teatega keeldus? Nii on igas riigis ja kogu aeg olnud. Kas oletab mingit salakavalat poliitikute vandenõu?
-
- Liige
- Postitusi: 1019
- Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
- Kontakt:
Re: Kaadrimuudatused
No kuulge, mis küsimus see selline on? Kuidas saab üleüldse küsida küsimust, kus on antud kaks teineteist välistavat varianti?Dr.Sci kirjutas:Asjatundmatu küsimus - Saan ma õigesti aru et kaitseväe ohvitseri karjäär on ette kirjutatud nii et teed oma tagumikutunnid ja kodutööd ära ja kella kukkudes ongi järgmine auaste garanteeritud (kui keegi kuskilt musta plekki ei leia)? Mitte et auaste antakse siis kui on koht vabanenud ja aste antakse parimale kandidaadile?
Kui aga nö päris ausalt rääkida, siis kõikides sõjavägedes on teatud tasemeni järgmine auaste (ehk ametikoht) "garanteeritud". Ja räägin ennekõike ohvitseridest. Me ju tahame, et inimesed teeniksid meil natuke kauem, kui paar aastat või mis? Ja palun seda lauset mitte valesti tõlgendada (sõjaväelase elukutse on lihtsalt erinev, kui nt õpetaja oma). Väga tinglikult öeldes on iga sõjakooli lõpetaja potentsiaalne kaitseväe juhataja, seega peab inimesi proovile panema ja selgitama välja nende võimed. Samuti on vajalik, et inimesed saaksid võimalikult laia kogemusbaasi ja see tähendab nii uusi ülesandeid, kui ka uusi teenistuskohtasid. Jällegi, äärmiselt-äärmiselt tinglikult, võib öelda, et meie kaitseväes on "garanteeritud" (ülisuured jutumärgid) teenistuse jooksul majori tasemeni jõudmine peale sõjakooli. Garanteeritud tähendab seda, et sa pead läbima "normaalse" teenistuskäigu sinna jõudmiseks. Saama kogemusi erinevatelt juhtimistasanditelt, erinevatest teenistuskohtadest, pead läbima hulga kursuseid ja harima end koolides. Kui "garanteerituks" seda pidada saab, ei oska mina öelda. Tean, et sarnane süsteem kehtib kõikides sõjavägedes, mida mina tunnen. Saksamaal on "garanteeritud" nt kol-ltn tasemele jõudmine nii 42-45 eluaastaks. Sealt edasi jäävad valdav enamus kol-ltn tasemele ja osad vähesed jõuavad kõrgele. USAs peaks nüüd samuti olema kol-ltn tase nö normaalne karjääri lõpp.
Ma kardan, et räägin midagi valesti ja tekitan siin mingit väärarusaama kaitseväelisest karjäärist kui mingist hoia-ninaesine-puhas-ja-saad-koloneliks asjast. Nii see ju ei ole.
-
- Liige
- Postitusi: 1019
- Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
- Kontakt:
Re: Kaadrimuudatused
Mõtlesin järgi ja leian, et küsimuse asetus sellisena on ikka solvav. Võiks ju laiendada - teed oma tagumikutunnid ära ja ongi doktorikraad käes. Teed ära needsamad tunnid ja jamadesse ei satu ning oledki professor. Nii või?
Re: Kaadrimuudatused
Peaaegu. Kuskil peab olema vaba professorikoht, kuhu küünarnukid õieli trügida... või siis oodata hetke kui eelkäija sussid varna riputab ja pensionile läheb.Veiko Palm kirjutas:Mõtlesin järgi ja leian, et küsimuse asetus sellisena on ikka solvav. Võiks ju laiendada - teed oma tagumikutunnid ära ja ongi doktorikraad käes. Teed ära needsamad tunnid ja jamadesse ei satu ning oledki professor. Nii või?
Doktorikraad pole päris nii et lihtsalt teed - ja ongi käes, kuigi tase tundub iga aastaga langevat. phD ongi vist varsti elu alustava õppe (3 baka, 2 mag, 4 dr) loogiline lõpptulemus, kuid nagu öeldud, kraad ei taga töökohta, küll aga, kui õnnestub riigi leivale saada, siis mõningase palgakasvu küll.
Seda kuidas asi toimub kaitseväes ma küsisingi, sain ka vastuse - usin jõuab proleemideta kolonelleitnandi tasemele, on võimeline kamandama pataljoni, edasi läheb juba vastavalt teenistuskäigu tulemustele ja nõudlusele - samamoodi nagu ka tsiviilelus - professorist edasi on akadeemik, sinna aga ei jõua niisama kergelt.
Re: Kaadrimuudatused
Suur vahe tsiviiliga on selles, et doktorikraadiga saad sa minna teise ülikooli. Eestis, Lätis, USAs, kasvõi Venemaal. Sõjaväelane on aga peaaegu sünnist surmani ühe struktuuri külge naelutatud. Seega on mõistlik, et struktuur ei tee inimese karjääriga liigseid või vastuolulisi liigutusi.
Re: Kaadrimuudatused
Seda enam peaks olema kaadriohvitseride jaotus (mõningase varuga) reglementeeritud ja vastama (arvuliselt) kaitseväe vajadustele ning (finantsiliselt) riigieelarvele.blueant kirjutas:Suur vahe tsiviiliga on selles, et doktorikraadiga saad sa minna teise ülikooli. Eestis, Lätis, USAs, kasvõi Venemaal. Sõjaväelane on aga peaaegu sünnist surmani ühe struktuuri külge naelutatud. Seega on mõistlik, et struktuur ei tee inimese karjääriga liigseid või vastuolulisi liigutusi.
- Überpolkovnik
- Liige
- Postitusi: 54
- Liitunud: 25 Mär, 2007 14:40
- Kontakt:
Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
Sõjaväelane ei ole tegevteenistuse külge laulatatud. Sõjaväelane/kaitseväelane (ohvitser, allohvitser, reakoosseis) võib oma valitud elutee erinevates episoodides leiba teenida (tööd teha) ka mujal avalikus- või suisa erasektoris.
Soovitan lugeda: Kaitsevägi tööandjana (http://www.mil.ee/et/Karjaar). Viidatud infolehe loetelu:
Ajamõõtmest. Lisan allolevalt (tabel rohelisel taustal) väljavõtte Kõrgema Sõjakooli kodulehelt, näitlik ohvitseri teenistusmudel. Tinglikult võib/saab iga 3-5 a tagant üle vaadata teenistuja võimalused/soovid ning organisatsiooni vajadused - ja seeläbi kas:
Vahepala. Küsides tänase/eilse sõjakooli kadeti motiivi oma kutsevaliku tegemise osas, tuleb nii mitmeteltki esimese/kandva vastusena: majanduslik kindlus (nii tudengina kui hilisema töökohana). Kui noor mees/naine oma noort elu plaanibki mudelis: omandan sõjalise kõrghariduse, teenin 4 a väes ning 25-26 aastasena jätkan juba kindlustatud eluga väljaspool Kaitseväge - see on täiesti okei. Lõpetades tegevteenistuse, jätkab ta teenistust reservis.
Kole lugu on see, kui:
Soovitan lugeda: Kaitsevägi tööandjana (http://www.mil.ee/et/Karjaar). Viidatud infolehe loetelu:
- - Kaitseväes töötab üle 4000 inimese, kellest neljandik on tsiviilteenistujad.
- Kaitseväe põhitegevus hõlmab eri valdkondi, näiteks ajateenijate väljaõpet, haldust, logistikat, IT-d ja sidet, küberkaitset, meditsiini, kommunikatsiooni ja veel palju muud.
- - Tegevväelased töötavad sõjaväelise auastmega ametikohal. Sellised ametikohad eeldavad Kaitseväe nõuetele vastavaid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid.
- Tegevväelane võetakse alguses tegevteenistusse tähtajaliselt (kuni viieks aastaks).
- Tegevteenistuse pikkus sõltub ametikoha eripärast ja struktuuriüksuse vajadustest.
- Kümneaastase katkematu teenistuse puhul muutub teenistussuhe tähtajatuks.
- - Tsiviilteenistujad jagunevad ametnikeks ja töötajateks.
- Ametnike ametikohad on seotud avaliku võimu teostamisega ning töölepingulised töökohad on avaliku võimu teostamist toetavad tööd (nt raamatupidamine, personalitöö, asjaajamine, laondus, toitlustus, haldustööd, IT jne).
- Kaitseväes teenistuses olevad tegevväelased, ametnikud ja töötajad on kohustatud teenistusülesandeid täitma ausalt, erapooletult ja asjatundlikult.
Ajamõõtmest. Lisan allolevalt (tabel rohelisel taustal) väljavõtte Kõrgema Sõjakooli kodulehelt, näitlik ohvitseri teenistusmudel. Tinglikult võib/saab iga 3-5 a tagant üle vaadata teenistuja võimalused/soovid ning organisatsiooni vajadused - ja seeläbi kas:
- a. leppida kokku järgmise ajaperioodi teenistusülesanded/koolitused ja asukoha (jõudu tööle ülemad ning planeerimis-, personali-, rahandus- ja koostööosakonnad);
b. minna sõpradena laiali ning teenistuja jätkab oma teed mujal, kus ta kasulik saab olla.
Vahepala. Küsides tänase/eilse sõjakooli kadeti motiivi oma kutsevaliku tegemise osas, tuleb nii mitmeteltki esimese/kandva vastusena: majanduslik kindlus (nii tudengina kui hilisema töökohana). Kui noor mees/naine oma noort elu plaanibki mudelis: omandan sõjalise kõrghariduse, teenin 4 a väes ning 25-26 aastasena jätkan juba kindlustatud eluga väljaspool Kaitseväge - see on täiesti okei. Lõpetades tegevteenistuse, jätkab ta teenistust reservis.
Kole lugu on see, kui:
- c. teenistuja võimalused/soovid/pädevus/tahe ei vasta enam organisatsiooni vajadustele, kuid
d. teenistujaga lepingut pikendatakse/ei-katkestata ning solgutakse sinna-tänna edasi (tere tulemast, kas tõesti).
- - Teenistussuhte automaatselt tähtajatuks muutumine.
- Allolevas tabelis toodud auastmed ja ametikohad ei vasta tänasele tegelikkusele; või kas see üldse on adekvaatne mudel? Viide: Kaitseliidu malevate pealikud ja staabiülemad, sama tabeli konstrueerimiseks Kaitseväe ja Kaitseväe Peastaabi tänase olukorra tarbeks tuleb joonistada lahti kõikvõimalikud avalikud põhimäärused ja kõrvutada need avalikelt kodulehtedelt ja riigiteenistujate palgatabelitest saadava infoga.
Käin käed taskus ringi ja targutan.
Re: Kaadrimuudatused
Ülikoolis võib teaduskonna andekaim teadlane olla väga vilets õppejõud. Mul on olnud professoreid, kelle jutust ei ole võimalik mitte midagi aru saada ja õppida tuleb raamatute põhjal täiesti iseseisvalt (mis ongi tõhusaim viis õppimiseks, loengud võtavad mõttetult kaua aega ära). Aga jah, kui vähegi „pead“ on ja huvi õpitava aine vastu, siis magistri- ja ka doktorikraadini jõudmine ei ole võimatu, kui selleks vajalikud tingimused on olemas, näiteks stipendiumid, mis minimaalset toimetulekut võimaldavad. Euroopas ongi tekkinud üks uus töötute liik, doktorikraadiga inimesed, kellel puudub erialane töö. Haridus ei taga automaatselt professori ametikohta. Midagi on veel lisaks vaja – õnne, erilisi oskusi, häid suhteid, juhuste kokkulangemist jms. Nagu elus ikka.Dr.Sci kirjutas:Kuskil peab olema vaba professorikoht, kuhu küünarnukid õieli trügida... või siis oodata hetke kui eelkäija sussid varna riputab ja pensionile läheb.
Doktorikraad pole päris nii et lihtsalt teed - ja ongi käes, kuigi tase tundub iga aastaga langevat. phD ongi vist varsti elu alustava õppe (3 baka, 2 mag, 4 dr) loogiline lõpptulemus, kuid nagu öeldud, kraad ei taga töökohta, küll aga, kui õnnestub riigi leivale saada, siis mõningase palgakasvu küll.
Seda kuidas asi toimub kaitseväes ma küsisingi, sain ka vastuse - usin jõuab proleemideta kolonelleitnandi tasemele, on võimeline kamandama pataljoni, edasi läheb juba vastavalt teenistuskäigu tulemustele ja nõudlusele - samamoodi nagu ka tsiviilelus - professorist edasi on akadeemik, sinna aga ei jõua niisama kergelt.
Minu meelest sõjaväes nii ei ole, et nõrk juht edutatakse koloneliks-kindraliks. Sõjaväe tippjuht on samal ajal ka suur isiksus, kellele kuulub alluvate usaldus ja kelle sõnal on autoriteeti. Sõjaväes sõltub õigesti valitud juhist rahuolukorras teoreetiliselt ja sõjaseisukorras juba praktiliselt paljude inimeste elu. Siin ei saa ega tohi eksida.
Kuigi samas, kui ma vaatan siin foorumis mõne endise staabiohvitseri käitumist, siis ma küll aru ei saa, kuidas sai juhina toimida. Arvatavasti kui mõni alluv julgeski midagi lollist peast küsima minna, siis lendas sama targa/lollina kabinetist tagurpidi välja, hirmus mõnituste ja sõimurahe järel. Nimesid ei nimeta.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
Ei vasta tõesti ja päris suuresti - tabel on kas kõvasti aegunud või oli juba algselt vigadega koostatudÜberpolkovnik kirjutas:Allolevas tabelis toodud auastmed ja ametikohad ei vasta tänasele tegelikkusele..
Kohe torkab silma:
-- komp.ülema ekvivalent on kapten(-on seda alati olnud) ja mitte leitnant - ning tundub, et täna on see juba nii ka reaalses teenistuses (ajad, kus kaptenid juhtisid meil pataljone ja leitnandid kompaniisid on ikka väga ammu läbi)..
-- "väeosa" staabis ei ole "osakondi"(-pole kunagi olnudki) - on jaoskonnad..
-- kol.leitnandile vastab terve müriaad ametikohti(-milledest peamine on pataljoniülem)..
-- ainult mitte brigaadiülem - kes on kolonel (ja meil on ikka päris ammu juba mõlemad brigaadiülemad täiskolonelid)..
Niiet et suht ebaõnnestunud ja segane tabel on - kesiganes siis selle ka kokku keevitas.....
Veel - minu jaoks eriline puänt:
..see ilmselt kellegi ametniku kirjutet lausung loetleb hoolega KV tsiviilpoole edevaid tegevusi aga unustab täiega ära kõigetähtsama sõjalise valdkonna - mis on operatiivplaneerimine.. no hea, et ajateenijate väljaõpegi ära mainiti- Kaitseväe põhitegevus hõlmab eri valdkondi, näiteks ajateenijate väljaõpet, haldust, logistikat, IT-d ja sidet, küberkaitset, meditsiini, kommunikatsiooni ja veel palju muud.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
4 teemavälist postitust eemaldatud.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
Isiklik kommentaar eemaldatud.
KoÜ võib täiesti vabalt olla ka nooremleitnant. Tean mitmeid vägagi asjalikke ja tugevaid juhte kes juhivad n-ltn või ltn auastmes olles kompaniisid. Seda nii KV-s kui ka KL-is (roheliste seas).
KoÜ võib täiesti vabalt olla ka nooremleitnant. Tean mitmeid vägagi asjalikke ja tugevaid juhte kes juhivad n-ltn või ltn auastmes olles kompaniisid. Seda nii KV-s kui ka KL-is (roheliste seas).
-
- Liige
- Postitusi: 733
- Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes
Rahuajal ehk saavad tõesti hakkama, sõjaajal selline vähene teenistuspraktika allüksusele just head ei tõotaks.ints999 kirjutas:KoÜ võib täiesti vabalt olla ka nooremleitnant. Tean mitmeid vägagi asjalikke ja tugevaid juhte kes juhivad n-ltn või ltn auastmes olles kompaniisid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 61 külalist