Postitatud: 19 Aug, 2008 20:31
Igasugused huvitavad stsenaariumid on võimalikud.
Kas näiteks keegi oskas ennustada, et Venemaa hakkab mõnitades venitama? Riik, kes tegutseb olematu rahvuvalvemandaadi alusel ja alustab välisagressiooni vastuolus omaenda seadustega. Küll osatakse Eesti jaoks välja mõelda mõni stsenaarium. Variandid mis kõne alla ei tule on:
- niisama kallale tungimine
- "niisama" kaasmaalaste kaitse
Variandid mis võivad kõne alla tulla
- vene poolt provotseerimine, manöövritega või "suvalise pätikamba" sildi all
- Eesti poolt rünnaku lavastamine ja väga kiire vasturünnak nii et keegi ei jõua ah ega oh öelda
- "hullu kindrali" situatsiooni imiteerimine
- mingi looduskatastroofi käigus "appi tõttamine"
- absoluutselt kriitilised on igasusugsed USA tähelepanu võtvad konfliktid või nende puhkemise oht
Pange pead tööle. Igasuguseid huvitavaid stsenaariume on.
Eesti olukord 1939 oli samasugune väljapääsmatu ja irratsioonaalne olukord kus võimalikud olid ainult halvad ja väga halvad otsused.
Balti riikide mittetoetamine võib tähendada NATO lõppu aga see ei tähenda, et ilmtingimata toetatakse (NATO vajalikkus ei ole kõigi jaoks nii ilmselge midagi).
Oletame, et siiski juhtub mingi paha-paha situatsioon. Mingid nagamannid kasutavad venelaste vastu tulirelvi näiteks. Oletame, et vahetult enne seda on Eesti suudetud millegi muuga (osaliselt ka enda süül) mudasse tampida. Oletame, et idiootsuse teevad hoopis Leedukad ja kallale tullakse Eestile? Kui meie praeguse või lähiaastate sõjalise võimekuse juures tehakse dessant Kirde-Eesti asulatesse + tolle toel rasketehnika sissetoomine, näiteks vastu ühtegi pauku ei lasta (kutsutakse vastupanu mitte osutuma ja inimesed kuuletuvad nagu 1939). Oletame, et nii Tapa-Jõgeva liinini tullakse ära.
Oletame, et siis tuuakse alguses lennukiga mehi ja siis paari nädala jooksul rasketehnikat juurde (kui tuuakse). Kas siis rahvas arvab, et meie kaitsjad lähevad logelevate vene vägedele pealetungile. Vaevalt. Tegeletakse "diplomaatiliste püüdlustega", oodatakse, venelane lagastab.
NATO ja EL pole mingid pühad lehmad. EL-i puhul on see eriti hästi näha, et liikmete lisandumisel organisatsioon muutub, et mitte öelda, et devalveerub. EL-il on kaitseküsimustes ka teistsugune roll kui NATO-l. Kui NATO tõmmata piisavalt energiat nõudvasse konflikti, mis ei pruugi üldse olla Iraan (huvitav mis?), siis on NATO prioriteedid midagi muud kui Baltikum.
Venemaaga mitte-tülitseda tahtmine on natuke sügavam kui "nafta ja gaasi pärast". Energiat on küll vaja aga ega Vene seda Läänele odavamalt ei müü. Mida ta ju jonnist võiks teha on seda mitte müüa, üritada müüa näiteks Hiinale aga see ei tähenda, et Läänel poleks seda kusagilt osta. On küll. Toruinfra on enamasti läänesuunaline nii, et niisama lihtne pole ka läänele mitte müüa. Lääne huvi on hoida a) tuumarelva omavat b) märkimisväärset sõjalist võimsust ja c) autoritaarset-irratsionaalset venkut kontrolli all. Muud huvi ei olegi. Jah on suur turg ja tarnib toorained aga see pole kõige olulisem.
Oligarhidel on täiesti poh kas on sõda Gruusia, Ukrainaga või piiratud konflikt Baltikumis. Nende tulud sellest ei kannata. Need on üksikud lollikesed või ülbusest julgeks läinud, kelle "pangakontosid arestitakse". Pangandusriikides nagu Šveits ja Luksemburg ei ole see lihtsalt võimalik. Tark inimene paigutab raha läbi varifirmade ja advokaadibüroode kinnisvarasse, väärtpaberitesse vms. Raske, et mitte võimatu tõestada olgugi, et võid teada ja asi ilmne olla.
Probleem pole mitte selles, et Kremlis on irratsionaalsed maniakid kes meile kallale tahavad tungida vaid selles, et kui ei oleks neidki väheseid takistusi mis on, siis hea meelega ikkagi tungitaks.
See, mis toimus Vene börsil on olnud pikem protsess, mille taga on Putini ja tema kaaskonna pikaajaline tegevus. Osalt on see tingitud soovist sooritada mõned ülesostmised osalt pohhuismist. Välisinvesteeringud huvitavad Venemaad niivõrd kuivõrd nad on jännis mõne tehnoloogilise probleemiga või kuivõrd korruptandid saavad altkäemaksu koorida. Hea meelega natsionaliseeriks nad kõik välisfirmad ära aga tuleb ikka tasa ja targu koorida.
Selles mõttes on Venemaa käitumine jah ratsionaalne - olukorras kus võimuladvikul on kogunenud väike rahapuhver ja kontrolliinstrument energiakandjate näol ning hiljuti pole toimunud ühtegi piinlikult kaotatud sõjalist konflikti, hakatakse laiama. Midagi stiilis 70-ndate lõpu taolist. Tuleb järgmine tsükkel ja siis on vene jälle pasas ja nii väga ei puskle. See on Venemaa loomulik areng - heaolu ei tsiviliseeri vaid stimuleerib imperialismi. Seda kõike toetab hurrahüüetega propagandamasina pestud ajudega mass.
Vene nö tugevus on mass. Mass nii elavjõus kui ka rasketehnikas ja see on ühtse juhtimise all ning seda on võimalik süümepiinadeta arutult raisata. Erinevalt Euroopa sõjajõududest mis on kokkuharjutamisest hoolimata riigiti eraldi ja erinevad.
Pakun, et Pihkva 76 VDV oli seal juba varasemast valmis. Võib-olla Vladikavkaz 2008-st saati võib olla tegelikult planeeritud septembrikuu rünnaku jaoks Eks see tule varsti välja, sest et 100 transpordilendu ei jää märkamata arvestades, et transpordilennukeid Venel kuigi palju ei ole.
Seega, ma ei taha väita, et NATO jätab adekvaatselt reageerimata argpükslusest või nõrk olemisest vaid on võimalik kujundada või võib kujuneda olukord kus ei ole mõistlik sekkuda või sekkumine teeb asja ainult halvemaks. Ja just need stsenaariumid on need, mille jaoks kõlab Eesti suunalt vaadates ütlus: Hea sõna (diplomaatia, sise- ja välispoliitika) ja (kaitse)relvaga saavutab rohkem kui ainult hea sõnaga.
Kas näiteks keegi oskas ennustada, et Venemaa hakkab mõnitades venitama? Riik, kes tegutseb olematu rahvuvalvemandaadi alusel ja alustab välisagressiooni vastuolus omaenda seadustega. Küll osatakse Eesti jaoks välja mõelda mõni stsenaarium. Variandid mis kõne alla ei tule on:
- niisama kallale tungimine
- "niisama" kaasmaalaste kaitse
Variandid mis võivad kõne alla tulla
- vene poolt provotseerimine, manöövritega või "suvalise pätikamba" sildi all
- Eesti poolt rünnaku lavastamine ja väga kiire vasturünnak nii et keegi ei jõua ah ega oh öelda
- "hullu kindrali" situatsiooni imiteerimine
- mingi looduskatastroofi käigus "appi tõttamine"
- absoluutselt kriitilised on igasusugsed USA tähelepanu võtvad konfliktid või nende puhkemise oht
Pange pead tööle. Igasuguseid huvitavaid stsenaariume on.
Eesti olukord 1939 oli samasugune väljapääsmatu ja irratsioonaalne olukord kus võimalikud olid ainult halvad ja väga halvad otsused.
Balti riikide mittetoetamine võib tähendada NATO lõppu aga see ei tähenda, et ilmtingimata toetatakse (NATO vajalikkus ei ole kõigi jaoks nii ilmselge midagi).
Oletame, et siiski juhtub mingi paha-paha situatsioon. Mingid nagamannid kasutavad venelaste vastu tulirelvi näiteks. Oletame, et vahetult enne seda on Eesti suudetud millegi muuga (osaliselt ka enda süül) mudasse tampida. Oletame, et idiootsuse teevad hoopis Leedukad ja kallale tullakse Eestile? Kui meie praeguse või lähiaastate sõjalise võimekuse juures tehakse dessant Kirde-Eesti asulatesse + tolle toel rasketehnika sissetoomine, näiteks vastu ühtegi pauku ei lasta (kutsutakse vastupanu mitte osutuma ja inimesed kuuletuvad nagu 1939). Oletame, et nii Tapa-Jõgeva liinini tullakse ära.
Oletame, et siis tuuakse alguses lennukiga mehi ja siis paari nädala jooksul rasketehnikat juurde (kui tuuakse). Kas siis rahvas arvab, et meie kaitsjad lähevad logelevate vene vägedele pealetungile. Vaevalt. Tegeletakse "diplomaatiliste püüdlustega", oodatakse, venelane lagastab.
NATO ja EL pole mingid pühad lehmad. EL-i puhul on see eriti hästi näha, et liikmete lisandumisel organisatsioon muutub, et mitte öelda, et devalveerub. EL-il on kaitseküsimustes ka teistsugune roll kui NATO-l. Kui NATO tõmmata piisavalt energiat nõudvasse konflikti, mis ei pruugi üldse olla Iraan (huvitav mis?), siis on NATO prioriteedid midagi muud kui Baltikum.
Venemaaga mitte-tülitseda tahtmine on natuke sügavam kui "nafta ja gaasi pärast". Energiat on küll vaja aga ega Vene seda Läänele odavamalt ei müü. Mida ta ju jonnist võiks teha on seda mitte müüa, üritada müüa näiteks Hiinale aga see ei tähenda, et Läänel poleks seda kusagilt osta. On küll. Toruinfra on enamasti läänesuunaline nii, et niisama lihtne pole ka läänele mitte müüa. Lääne huvi on hoida a) tuumarelva omavat b) märkimisväärset sõjalist võimsust ja c) autoritaarset-irratsionaalset venkut kontrolli all. Muud huvi ei olegi. Jah on suur turg ja tarnib toorained aga see pole kõige olulisem.
Oligarhidel on täiesti poh kas on sõda Gruusia, Ukrainaga või piiratud konflikt Baltikumis. Nende tulud sellest ei kannata. Need on üksikud lollikesed või ülbusest julgeks läinud, kelle "pangakontosid arestitakse". Pangandusriikides nagu Šveits ja Luksemburg ei ole see lihtsalt võimalik. Tark inimene paigutab raha läbi varifirmade ja advokaadibüroode kinnisvarasse, väärtpaberitesse vms. Raske, et mitte võimatu tõestada olgugi, et võid teada ja asi ilmne olla.
Probleem pole mitte selles, et Kremlis on irratsionaalsed maniakid kes meile kallale tahavad tungida vaid selles, et kui ei oleks neidki väheseid takistusi mis on, siis hea meelega ikkagi tungitaks.
See, mis toimus Vene börsil on olnud pikem protsess, mille taga on Putini ja tema kaaskonna pikaajaline tegevus. Osalt on see tingitud soovist sooritada mõned ülesostmised osalt pohhuismist. Välisinvesteeringud huvitavad Venemaad niivõrd kuivõrd nad on jännis mõne tehnoloogilise probleemiga või kuivõrd korruptandid saavad altkäemaksu koorida. Hea meelega natsionaliseeriks nad kõik välisfirmad ära aga tuleb ikka tasa ja targu koorida.
Selles mõttes on Venemaa käitumine jah ratsionaalne - olukorras kus võimuladvikul on kogunenud väike rahapuhver ja kontrolliinstrument energiakandjate näol ning hiljuti pole toimunud ühtegi piinlikult kaotatud sõjalist konflikti, hakatakse laiama. Midagi stiilis 70-ndate lõpu taolist. Tuleb järgmine tsükkel ja siis on vene jälle pasas ja nii väga ei puskle. See on Venemaa loomulik areng - heaolu ei tsiviliseeri vaid stimuleerib imperialismi. Seda kõike toetab hurrahüüetega propagandamasina pestud ajudega mass.
Vene nö tugevus on mass. Mass nii elavjõus kui ka rasketehnikas ja see on ühtse juhtimise all ning seda on võimalik süümepiinadeta arutult raisata. Erinevalt Euroopa sõjajõududest mis on kokkuharjutamisest hoolimata riigiti eraldi ja erinevad.
Pakun, et Pihkva 76 VDV oli seal juba varasemast valmis. Võib-olla Vladikavkaz 2008-st saati võib olla tegelikult planeeritud septembrikuu rünnaku jaoks Eks see tule varsti välja, sest et 100 transpordilendu ei jää märkamata arvestades, et transpordilennukeid Venel kuigi palju ei ole.
Seega, ma ei taha väita, et NATO jätab adekvaatselt reageerimata argpükslusest või nõrk olemisest vaid on võimalik kujundada või võib kujuneda olukord kus ei ole mõistlik sekkuda või sekkumine teeb asja ainult halvemaks. Ja just need stsenaariumid on need, mille jaoks kõlab Eesti suunalt vaadates ütlus: Hea sõna (diplomaatia, sise- ja välispoliitika) ja (kaitse)relvaga saavutab rohkem kui ainult hea sõnaga.