Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[hillart]

No kes saab santi sundida, kui sant EI TAHA kõndida. Kohe kuidagi EI TAHA. Mitte kübetki pole kohe tahtmist, sest niisama mugavalt lösutada on ju ometi hoopis kenam.
Ja kui ikka maa on külmanud ja kärss on kärnas, ja munad on nii suured, et segavad tantsimist, siis ... Aga tõestage! Tõestage!
Ja, vaat, nii ongi.



P.S.
Samad küsimused olid üleval juba aastaid varem. Vist oma kümmekond aastat tagasi juba.
Vaadake teemasid - Kombat, Low End innovatsioon, Pasi jne., jne.

Ja kõik kordub. Aina uuele ja uuele ringile. Ja nii lõputult. Ning ikka ja jälle jookseb teemas kõik rappa, kuni asja kaevavad üles vahepeal foorumisse lisandunud uued liikmed, kes pole vanu teemasid lugenud ning hakkavad küsima aina samu küsimusi ja pakuvad ka välja aina samu loogilisi lahendusi ning oponendid toovad vastulausetena esile kah aina samu argumente (enamus neist on seda küll nn. argumendid), missugused küll juba aastaid tagasi siinsamas foorumis kummutamist leidnud on, kuid missugused ikka taas igihaljalt õide puhkevad, et siis taas närtsida ning uut õiteaega oodata. Elu ringkäik on lõputu.

[Lemet]

Ma võin sandi laiskusest ju arugi saada, aga see, kuidas sant kahe karguga vehkides üritab tõestada, kuidas kõndimine polegi plaanis, sest kärss on ikka nii kärnas ja kuidas kõndimine kui selline on nii-ehk naa mõttetu tegevus, sest 100m maailmarekordile pretendeerida pole reaalne...kui see nii kurb poleks, siis oleks peris naljakas. Praktika on mõistagi tõe kriteerium, aga kas tõesti peab see tõde NII valusalt veriselt kohale jõudma, saateks sedasorti moraalitõstvad vested teadaandmisega, et sõjas
saadaksegi surma, te olete juba ette kaotusteks määratud ja igasugu soov kaotusi vähendada on ebamoraalne ning heidab sobimatut varju meie laiahaardeliste korüfeede tõekspidamistele...

[Lemet]

Niisiis- mida oleks saanud soetada nende kolme miinijahtija, abilaeva ja Pitja soetamiseks-ülalpidamiseks kulunud rahadega. On austatud foorumlasel üleüldse uduaimu suurusjärkudest, mida laevad ja nende ülalpidamine nõuavad? Või transpordilennukite osakute soetamine? Järsku oleks selle asemel midagi vajalikumat saanud? Ma loodan siiralt, et akf järkub põhimõttekindlust presendi all vaenlase tule all olles põhimõttekindlust laia lõuaga kiita läbi aegade tehtud otsuseid nii miinijahtijate kui lennukiosakute ostuks ja muu ostmata jätmiseka. Vi...u küll, viiendast punktist jahvatavad lõik nii etcvaht tilgub, kolmandast punktist(mis, muideks, on kahe punkti võrra viiendast ees) ollakse vait nagu kult rukkis...

[Shackleton]

Mitte, et ma neid miinipaate pooldan, aga esimene pilt pärineb mälu järgi Pärnu Postimehest. Pilt on Pärnu lahest. Siin päris paljud esitavad väiteid kui tõestusi. Kui need "tõestused" pärinevad google`st või vikipeediast? Siis karta on, et sealt pole argumente võtta ja tuleb mõelda oma peaga. Pea tootis väite ilma tõestusteta. Ja kui üldises jutus on point sees, siis sellised väited muudavad ka üldise jutu mõttetuks.

Kui taandada mingi võime rahuldamine jääklassi peale, Siis tuleb ka teised võimed taandada argumentteerides jääklassi peale. Kõigile peaks olema arusaadav, et jääle ei mõju mingi jutt ja argumenteerimine, jää jääb jääks. Selleks paljud arvamusliidrid jäävadki oma jutukestega üksi, näiteks Kunnas kes tormab sama väitega tõestama miinipaatide mittevajalikkust, jutustab järgmis lauses torpeedokaatrite vajalikkusest. Millegipärast jätab ta edasises jää probleemi üldse lahendamata, kas torpeedokaatritega saab siis jääd lõhkuda? Keskmisele inimesele jääb mulje, et Kunnas on ilma midagi analüüsimata ja argumenteeritult lahendamata sellise järelduse juurde jõudnud, et saab küll. Sellise mulje jätab tema jutt tavalisele inimesel, mis siis, et jutus on sügavam mõte sees, aga argumenteerimise ja loogika peab ikka inimene ise ära õppima, mitte lootma, et teised tema järgi õpivad.

Ei taha kedagi solvata, lihtsalt näide kuidas ei tohiks argumenteerida.

[Lemet]

Roamless, oled Sa näinud, mida jää puu- või plastkerega laevaga teeb? Selleks ongi laevadele jääklassid välja mõeldud. Et eristada, milline kere kuskil ekspluateerimiseks on. Ja oma mäletamist mööda pole ma kuskil midagi torpeedokaatritest rääkinud. Ikka ainult aasta läbi kasutatavatest miinijahtijatest. Mis siin meie kliimatingimustes vist ikka ei ole aasta läbi kasutatavad, olgu siis iseseisvalt või NATO eskaadri koosseisus.

Ja veel- miinijahtijate soetamine ei olnud ju niisama võrreldav saapapartii ostuga. Tegu oli SUURIMA HANKEGA EKV AJALOOS kuni lahingumasinate ostuni. Kuhu maeti sisse rohkelt ressurssi nii soetamise kui sellele järgnevate hoolduste näol. Milline kasu nendest laevadest iseseisvale kaitsevõimele on tõusnud, arvaku igaüks ise. Järsku oleks nende kolme laeva asemel tolku tankipataljonist? Iseliikuvatest suurtükkidest? Suurematest moonavarudest? Mis kõik väidetava rahapuuduse taha on jäänud. Või ikkagi sisuliselt relvastuseta miinijahtijatest soojadel meredel.

[Fucs]

OK.
Tuhlasin veits ise, et leida vastused neile väidetele, et ma ostame sisse õhuturbemissiooni ja mõttetut USA pokazuhhakontingenti laatadel rahvale näitamiseks.

EKM 2011 MA aruanne

2011. aasta jooksul tehti ära suur töö selleks, et Balti riikide õhuturbe osas saavutataks NATO-s alaline lahendus. 08.02.2012 kogunenud Põhja-Atlandi Nõukogu istungil langetati meie jaoks oodatud otsus pikendada Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tähtajatult. Oluliseks argumendiks selle otsuse tegemisel oli Eesti, Läti ja Leedu eelnev otsus suurendada vastuvõtva riigi toetust, mille kohaselt oleme valmis tasuma operatsioonis osalevate lennukite kütusekulud, mis on seotud missioonilendude läbiviimisega, ning tagama võimalusi väljaõppe teostamiseks.

Suurima ehitusprojektina jätkus Ämari lennubaasi plaanipärane arendamine (infrastruktuuri ehitus ning side- ja navigatsiooniseadmete hange), mis võimaldab saavutada Ämari lennubaasi esmase tegutsemisvalmiduse õhuturbeoperatsioonide ja vastuvõtjariigi toetuse funktsioonide toetamiseks 2012. aasta lõpuks.

Keskmaaradar
Õhuruumi suveräänsus eeldab adekvaatse õhuseiresüsteemi eksisteerimist. Ilma täieliku ülevaateta õhuruumis toimuvast ei ole võimalik õhuturbe missioone efektiivselt ja ohutult teostada. Samuti vastavalt NATO Air Surveillance Sensor Plan dokumendile on iga alliansi liikme kohustuseks tagada oma territooriumi kohal ja lähiümbruses elementaarne ruumiline radarkate eelpool mainitud dokumendis spetsifitseeritud ulatuses. Selleks, et saavutada täielik NATO nõuetele vastavus ja tagada Eesti kohal piisav õhuseire kate alustati 2008. aastal koostöös Soomega keskmaaradarite ühishanget. Edukaks pakkujaks osutus Thales-Raytheon Systems, kellega 2009. aasta juunis sõlmiti hankeleping. Hanke raames soetatakse üks keskmaaradar Lääne-Eestisse (2012) ja üks keskmaaradar Lõuna-Eestisse (2014). 2011.

Aruandeperioodil antud kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (tuhat eurot):
▪ Maksed Õhuturbe Keskuse eelarvesse - 41 elik (41 000 eur)

Vahepealseid pole aega ja ei viitsi lapata.
Isegi minu aeg maksab midagi

EKM 2014 MA aruandest leiame:

Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse ettemaksed kaupade ja teenuste eest, mis kajastatakse tekkepõhiselt kuluna järgmisel aruandeperioodil.
Olulisemad muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud:
▪ Õhuturbe kulud (Leedu Õhuvägi) summas 729 tuhat eurot;
▪ Helikopteri piloodi tüübiõppe lepingu jääk summas 284 tuhat eurot.

Balti riikide ühine õhuseiresüsteem BALTNET ja selle juhtimiskeskus Leedus Karmēlavas – keskuses jälgitakse kõigi kolme riigi õhuruumi ja juhitakse NATO õhuturvet tegevaid liitlasriikide hävitajaid.
Eesti, Läti ja Leedu panustavad juhtimisekeskuse tegevuseelarvesse ühiselt ning Leedu tasub täiendavalt vastuvõtva riigi kohustustega kaasnevad kulud. 2014. aasta Eesti osamakse keskuse tegevuskuludest oli 26,6 tuh eurot.

Olulisemad aruandeperioodi rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (tuh eurot):
▪ Maksed Õhuturbe Keskuse eelarvesse - 27 (elik 27 000 eur)

*

Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist² -2 436 000 eur

² Sealhulgas: laiapõhjalise riigikaitse tagamiseks 2 314 000 eurot (liitlasvägede vastuvõtmisega kaasnevad täiendavad kulud, sealhulgas täiendavate õhuturbemeeskondade rotatsiooniga seotud kuludeks ning maaväeüksuste konteinerlinnaku rajamise kuludeks);

Kulusid laiapõhjalise riigikaitse tagamiseks ei planeeritud 2014.a eelarvesse.
Ühekordse lisarahastuse vajadus oli seotud julgeolekusituatsiooni muutusest tingitud vastuvõtva riigi toetuskuludega, mis on tekkinud seoses NATO liitlaste erakorraliselt pakutavate kindlustus- ja heidutusmeetmetega.

Tulud riigikaitsest 3 857 000 eur.
Sealhulgas 1 653 000 eur liitlasvägede poolt õppustel osalemise ning vastuvõtmisega kaasnevate kulude
hüvitamine.

*

Õhuväe varustus.
Ämari Lennubaasi erivarustusega varustamise hankeplaani kohaselt korraldas ministeerium hankeid
lennuliiklusala turvalisuse suurendamiseks (1 väiketraktor ja 1 operatiivsõiduk õhusõidukite
juhendamiseks), perrooniteeninduse (1 õhusõidukite toitegeneraator) ja pagasikäitluse (1 suuremahulise
kauba laadur ja 1 pagasi lintlaadur) parandamiseks, lennuraja talihooldesõidukite (2 rajapuhastusmasinat) soetamiseks.

Et siis KM-i 2011 majandusaasta aruandest loeb välje, et meie maksame kinni lennukite kütuse ja suuname pappi sinna selleks, et tagada võimalused väljaõpet teostada. S.h. soetame endale ühte-koma-teist, mis kulub ka endale ära.

Alternatiivid?

Võib ju küsida, et miks me ostame kütust ilma relvadeta ja/või moonata lennukitele?
Et kui juba kütust osta, siis lennukitele, mis on täisrelvis.

Aga kui sulle antakse valida, kas õhuturbemissioon ilma täisrelvis lennukiteta VÕI õhutubemissiooni puudumine, siis kumma sa valiksid?

3. veebruar 2016

Peaminister Taavi Rõivas teatas USA presidendi Barack Obama eilse otsuse peale, et valitsus on eraldanud liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks kokku 40 miljonit eurot.

Eesti valitsus on valmis katma ka suureneva kohalolu korral liitlaste vastuvõtukulud selliselt, et see tuleks lisaks meie iseseisva kaitsevõime vajaduseks kuluvale 2-protsendile SKP-st.

Aastateks 2015–2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks. Ainuüksi 2016. aastal planeerib riik investeerida 10,1 miljonit liitlaste taristu arendamisse.

Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ja lõhkeõpet võimaldavaid õpperajatisi.

Ameerika Ühendriigid kavatsevad oluliselt investeerida vajaliku taristu rajamisse ka 2016. aastal, kokku on Tapale ja keskpolügoonile planeeritud rajada erinevaid objekte rohkem kui 18 miljoni dollari ulatuses ning Ämari lennubaasi investeerida umbes 20 miljonit dollarit, et mitmekesistada veelgi Ämari lennubaasi väljaõppevõimalusi erinevat tüüpi harjutuste ja lennuvahendite vastuvõtmiseks.

Ka Eesti panustab sellesse võõrustava riigi toetuse näol. Näiteks NATO õhuturbemissiooni toetuseks panustame iga-aastaselt umbes 1,6 miljonit eurot, et toetada rotatsioonide osalisi majutus-, kütuse ja transpordikulusid.

USA "kulukale ja mõttetule "butafooriale"" kulutab eesti niisiis 2015-2019 viiel aastal kokku 40 miljonit eur (sellest 2016a siis 10,1 milj.eur) ja õhuturbe toetuseks 1,6 miljonit eur aastas. Samal ajal on USA juba pannud meie kaitseväkke 35 milj. USD (ca 30,7 milj. EUR), ja kavatseb panna veel pappi Tapa kanti 18 milj. USD (ca 15,8 milj. EUR) ja Ämarisse 20 milj. USD (ca 17,5 milj. EUR).

Et millest me siin räägime?

http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... e_2011.pdf
http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... e_2014.pdf
http://www.mil.ee/et/uudised/8263/kaits ... 5ige-otsus
http://uudised.err.ee/v/eesti/cfafae56- ... sed-eestis
http://www.postimees.ee/3563049/eesti-i ... onit-eurot

[nimetu]

USA "butafooriale" kulutab eesti niisiis 2015-2019 viiel aastal kokku 40 miljonit eur (sellest 2016a siis 10,1 milj.eur) ja õhuturbe toetuseks 1,6 miljonit eur aastas. Samal ajal on USA juba pannud meie kaitseväkke 35 milj. USD (ca 30,7 milj. EUR), ja kavatseb panna veel pappi Tapa kanti 18 milj. USD (ca 15,8 milj. EUR) ja Ämarisse 20 milj. USD (ca 17,5 milj. EUR).

Ma tahaksin lisada veel, et sellises mahus investeeringuid on USA meie kaitsevõimesse teinud juba aastaid ning et see taristu, mis püsti pannakse, jääb lõppkokkuvõttes meie kasutada.

[blueant]

Kiire meeldetuletus. Miinilaevastiku strateegiline mõte on osaleda NATOs mitte ainult julgeoleku tarbijana, vaid ka pakkujana. Meie liikmeks astumine käis üle noatera ja paljudes peades võis otsust tehes kaalukeeleks saada, et uued pisiliikmed ei taha ainult saada, vaid neil on ka midagi vastu anda. Võtke seda kui NATO liikmemaksu. Kolm laeva on miinimum, et oleks terviklik võime ja 24/7 üks laev saadaval (teine sadamas varusid täiendamas, kolmas hoolduses).

Iseseisva kaitsevõime jaoks on need laevad muidugi suure miinusmärgiga. Aga võrrandi teisele poolele tuleb asetada kõik siin lennukite/rasketehnikaga ringi põristavad ameeriklased, britid, sakslased, hollandlased, poolakad, hispaanlased. Üks miinitraaler maksab vähem kui hävituslennuk. Kui niimoodi mõõta, siis minu meelest päris hästi saadud.

[nimetu]

Meie liikmeks astumine käis üle noatera ja paljudes peades võis otsust tehes kaalukeeleks saada, et uued pisiliikmed ei taha ainult saada, vaid neil on ka midagi vastu anda.

Eks seda võib ka võtta nii või naa pidi. Ega täpselt ei tea meist siin keegi. Island ju võeti NATOsse hoolimata igasuguse võimekuse puudumisest ning isegi otsese rahva vastupanu kiuste (1949. aasta mäss).

[Lemet]

Kiire meeldetuletus. Miinilaevastiku strateegiline mõte on osaleda NATOs mitte ainult julgeoleku tarbijana, vaid ka pakkujana. Meie liikmeks astumine käis üle noatera ja paljudes peades võis otsust tehes kaalukeeleks saada, et uued pisiliikmed ei taha ainult saada, vaid neil on ka midagi vastu anda. Võtke seda kui NATO liikmemaksu. Kolm laeva on miinimum, et oleks terviklik võime ja 24/7 üks laev saadaval (teine sadamas varusid täiendamas, kolmas hoolduses).

Iseseisva kaitsevõime jaoks on need laevad muidugi suure miinusmärgiga. Aga võrrandi teisele poolele tuleb asetada kõik siin lennukite/rasketehnikaga ringi põristavad ameeriklased, britid, sakslased, hollandlased, poolakad, hispaanlased. Üks miinitraaler maksab vähem kui hävituslennuk. Kui niimoodi mõõta, siis minu meelest päris hästi saadud.

Veelkord- mida kõneleb punkt kolm?

Üks miinitraaler maksab vähem kui hävituslennuk. Kui niimoodi mõõta, siis minu meelest päris hästi saadud.

Vale. Kasutatud F-16 olid toona müüdavad keskmiselt 10 milj dollarit tükist. Ehk siis ca 120 miljonit krooni. Kasutatud laevast maksime me 266 miljonit krooni tükist.

[alari]

Island ju võeti NATOsse hoolimata igasuguse võimekuse puudumisest ning isegi otsese rahva vastupanu kiuste (1949. aasta mäss).

Islandil on strateegiline asukoht - näiteks kui tahad kontrollida võimalikult suurt osa atlandi ookeani õhuruumist, siis Islandita jääks Gröönimaa ja Suurbritannia vahele suur auk, milleni hävituslennukid ei ulatu lendama ja kust vene pommitajad oleks võinud lihtsasti läbi lipsata. Kindlasti on veel palju teisigi põhjuseid.

[nimetu]

Ei ole vale, sellest paberajudest ma ju rääkisin. Ma nimelt olen omandanud NL armees lennuväe mehhaaniku tiitli- relvastus ja mootor.
Relvastuseta lendamine vastab tõele.

Näiteks kanadalased on siin piirkonnas patrullinud Sidewinderitega. Umbes samal ajal, mil Ämari esmakordselt esmase töövõimekuse saavutas. Seega jah, see jutt on faktiliselt vale.

[Gideonic]

Sakslased on jah natukene kliiniline juhtum, neil on rahuaajal isegi enda kodumaal keelatud relvastusega lennata Üks asi on kriitika, aga teine asi on ikka täitsa valetada. Millegipärast on just nüüd päris mitu uut kasutajat ilmunud, kes niimodi lahmivad.

[Jaanus2]

OK, Eesti mõtles endale välja miinitõrjevõimekuse NATO-sse saamiseks, kes mäletab, mida mõtlesid välja lätlased-leedulased?
Põhiline, miks iseseisva kaitsevõime arendamisega algusest peale kehvasti on - sellese ei usuta üleval ja hea hulk rahvast ka ei usu. Esmalt 1939-40.a. trauma tõttu ja edaspidi oli juba helgemate peade poolt kombeks igati N. armeest kõrvale hoida ja tingimata mingisse kõrgkooli sisse saada selleks. Toimis kuni viimaste aastateni, kui ka kõrgkoolidest võtma hakati. Sellepärast oli sõjaväe olemusest otsustajate hulgas ka võrdlemisi udune ettekujutus, sõjaväelase elukutse ei olnud ka populaarne okupatsiooniarmees. Eestlased on rehepapid, tahavad väikese ja tihti formaalse panuse eest saada maksimaalset tulu. NATO-sse sisse, siis NATO kaitseb, muu pole oluline. Teoreetiliselt kaitseb, aga peab paluma jumalat, et seda võimalust ei tuleks kunagi proovida, sest siis äkki võib ilmneda, et ikka ei kaitsegi nii kindlalt. Afganistani puhul olevat seda punkti kasutatud, aga see ei ole tõsiseltvõetav. Kaltsudes külahullule mindi kambaga kallale. Pigem oleks midagi pidanud ette võtma Saudi Araabiaga, tänaseni ei võeta. Võib juhtuda, et ka Venemaa puhul otsitakse asendustegevusi ja põhjendusi, miks temaga mitte sõdida Baltimaade pärast - iseseisva vastupanu nõrkus ja lühiajalisus kergendab seda.

[Lemet]

Huvitav, millal Canada õhuturvet teostas? Ilmselt otsisin nigelalt, aga netist ei leidnud, et nende õhujõud oleks valvekorra üle võtnud vms... USA, Taani, Kuningriigid, Belgia, Saksa, Tšehhi, Poola, Rumeenia, Hispaania aga Canadat netu...