www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Nov, 2021 20:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1924 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 125, 126, 127, 128, 129  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 30 Aug, 2021 17:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 2458
Päris hea ja põhjalik artikkel
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000008221560.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 03 Sept, 2021 15:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 1278
Soome ja Rootsi plaanivad koos hankida käsitulirelvi ja nende lisaseadmeid. Viidatakse soovile hankida ühiselt sama platvormi relvad.
Tsiteeri:
Järjestelyasiakirjalla Suomi ja Ruotsi luovat edellytykset yhteisen käsiaseperheen sekä sen käyttöön liittyvien lisälaitteiden hankintojen toteuttamiseksi yhteishankintoina.

https://logistiikkalaitos.fi/-/1948673/ ... asiakirjan


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2021 12:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2989
Asukoht: Tallinn
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000008249562.html

Eilane HeSari kirjutab natuke uuest kaitseplaneerimise uuringust, ei oskagi seda puolustusselonteko paremini eesti keelde tõlkida, äkki akf Erik, herman vkt keeleoskaja jaksaks selle alusdokumendi läbi lapata ja tähtsamad asjad siia lühidalt üles lugeda? Tühised 63 lehekülge :dont_know:

Sellel Soome KaMina kodulehe lingil on dokumendid PDFina soome, rootsi ja inglise keeles https://www.defmin.fi/ajankohtaista/tie ... s#075a4c0e


Viimati muutis Leo, 11 Sept, 2021 10:39, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 10 Sept, 2021 16:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1733
Sirvisin ingliskeelse versiooni diagonaalis läbi. Olemuslikult on tegemist sama asjaga, mida Eestis nimetatakse 10-aastaseks arengukavaks, mille uus versioon tuleb välja iga 4 aasta tagant. Ka puht-aastate mõttes on Eesti ja Soome arengukavast praktiliselt sünkroniseerumas (eelmine versioon 2017, uus 2021).

Mingit täiesti uut ja ootamatut sealt kavast vastu ei vaata. Mõned tähelepanekud siiski.

Väga palju juttu on kaasaegsetest, kerksatest side- ja juhtimislahendustest, informatsioonist, luurest, joint targetingist, küberist ja kosmosest, mis viitab suuremale tähelepanule ja ressurssidele nendele valdkondadele. Samuti sellest, et kriisidele ja arengutele tuleb kiiremini suuta reageerida. Mh on mitmes kohas märkust, et kehtiv seadusandlus tuleks üle vaadata, et oleks võimalik ajateenijaid ja reservväelasi võimalik paindlikumalt kasutada nii tsiviil- kui sõjaliste kriiside korral, ja et oleks võimalik valmiduse tõstmist paremini harjutada – ilmselt viide Eestiga sarnasele LÕK-ide süsteemile, mida soomlastel vist tänini pole.

Nagu oli paika pandud juba eelmises, 2017. aasta arengukavas, läheb lõviosa täiendavast, uue kraami hankimiseks mõeldud rahast käesoleval aastakümnel uute hävituslennukite ning Laevastik-2020 tarbeks nelja uue Pohjanmaa-klassi korveti soetamiseks. Selles osas midagi väga uut pole, v.a õhukaitsele uute pikamaa-õhukaitseraketisüsteemide hankimine.

Maavägi peab oma järjekorda ja põhjalikku perestroikat ootama 2030. aastateni, mis ajaks jõuavad oma elukaare lõppu väga suur osa maaväe tänasest relvasüsteemidest ja varustusest. Käesolevaks aastakümneks näeb see arengukava ette uute, täiendavate soomustransportööride hankimise, olemasoleva CV90-te pargi MLU, TT-relvade täiendavat hankimist, uusi roomikmasinaid polaarjoone taga tegutsevatele üksustele, UAV-sid ja uue põlvkonna öövaatlusseadmeid. Mõned vananevad suurtükid asendatakse uute, mobiilsemate ja tulejõulisematega (K9). MLRS-idele soetatakse uut lahingumoona, mis suurendab nende senist kuni 80km laskekaugust.

Maavägi ise hakkab edaspidi jagunema nn operatiivseteks üksusteks (n-ö kõige värskemad ja paremini varustatud üksused, mis suudavad tegutseda kogu riigi territooriumil), ja kohalikeks üksusteks. Viimased peavad saama paremat varustust ning olema senisest kõrgemas valmidudes. Kui palju ühtesid ja teisi hakkab kogu 280 000 SA-struktuurist olema, st mitu brigaadi, pataljoni vms, seda dokumendist välja ei loe. Nendes küsimustes on kõik soomlaste selonteo’t aasta-aastalt aina hägusemaks ja vähemdetailsemaks muutunud.

Tänane ajateenistuse süsteem põhjalikku reformi ei vaja, küll aga pisut kohendamist. Tahetakse parandada ja suurendada noorte, eriti naiste kaasatust. Parandada nende selektsiooni ja suurendada ajateenijate majanduslikke hüvesid.

Palgalise personali osas märgitakse, et aastate 2012-15 („mil ohutase oli märksa madalam“) vähendati KV palgalist personali 2000+ võrra tänasele 12 000 tasemele. Vahepeal on lisandunud uusi ülesandeid, eriti alalises valmidudes olevate üksuste näol, mistõttu tahetakse palgalise personali hulka järgmise 10 aasta jooksul tänasega võrreldes suurendada kuni 600 „inimtöö-aasta“ võrra, millest 100 loodetakse juba saada kehtiva valimistsükli ajal. Lisaks iga väeliigi individuaalsetele vajadustele on vaja suurendada uute tehnoloogiate, küberi, kosmose, luure ja informatsiooniga seotud palgalise personali hulka. Instruktorite arvu ühe väljaõppes oleva rühma kohta tahetakse suurendada 2,5-ni (täna on see vist u 2,3 vms), aga ka see sõltub sellest, kas ja kui palju saadakse raha täiendavate „inimtöö-aastate“ jaoks.
Kaitse-eelarve osas märgitakse, et Soome kaitse-eelarve osakaal SKT-st on 2021. aastal 1,8%, mis sisaldab ka 1,5 miljardi ulatuses suurte võimearendusprojektide lisasummasid. Kui sarnaselt teiste riikidega liita arvestusse ka kulutused kaitseväelaste pensionitele ning piirivalve puht-sõjalised kulud, tõuseks osakaal 2,1%-ni. Eesseisval aastakümnel püsib osakaal esmajoones tänu uute hävituslennukite hankele sel, Soome jaoks suhteliselt kõrgel tasemel püsima, kuid langeb siis taas „tavapärasele“ tasemele ehk alla 2% SKT-st.

Seejuures juhiks tähelepanu, et see muidu üsna väheste numbritega paber loetleb lõpupoole pikalt ja detailselt viimaste aastate jooksul tehtud, paarikümne miljoni euroseid valitsuse poolt tehtud kärpeid Soome kaitse-eelarve n-ö tavapärases, paljuski tegevuskuludega seotud osas. Ja seda siis olukorras, kus iga-aastane eelarve on kasvanud u 4,5 miljardini ning järgmisel kümnendil ootab ees 10+ miljardiline rahasüst uute hävitajate ja korvettide soetamiseks. Sellest kõigest võib järeldada, et kuigi meil siin Eestis võib jääda mulje, et Soome kaitsejõud elavad tänu nendele „täiendavatele“ rahasüstidele nagu kuninga kassid, siis tegelikult on neil jooksvate kulude osas umbes samasugused kärped ja piirangud nagu meilgi viimasel ajal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2021 13:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33707
Kuna alatasa on teemaks, mis hävitajad Soome ostab, siis ajalooliseks meenutuseks väike filmike, kuidas lennukite müügitööd Soomes 1989 tehti
https://www.youtube.com/watch?v=U8q8y109qxM

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2021 17:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1616
Harri Tiido: Soome kaitsepoliitika aruandest


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 10 Okt, 2021 10:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 10295
Soomlasi paneb muretsema järjekordne Vene-Küprose passi omanikust FSB taustaga relvaäri taustaga kinnisvara arendus. Algselt kokku lepitud projekti tehti (ilma loata) juurde korralik kopteriväljak koos seda varjavate vallide ja käänulise sissesõiduteega sinna. Lisaks on saarel hoonestust osaliselt varjamas maakividest-graniidist tehtud müür. Iltalehti antud loo filmimise ajal oli objektil Soome ja Eesti numbrimärkidega autod. Soome militaarekspert nimetas seda nimetusega, mis viitab eelnevalt Soomes sarnase kahtlusega Airiston Helmi objektile, mis sattus ametivõimude uurimise alla.
Tsiteeri:
On 28 May 2020, the municipality of Puumala granted a derogation for the construction of buildings larger than the current shoreline.

When the deviation permit was discussed by the Puumala Technical Board, the station plan of the new formula did not show a helipad at all.

Puumala Mayor Niina Kuuva , Technical Director Kimmo Hagman and the municipality's building inspector tell Iltalehti that when the derogation was discussed, the municipality's decision-makers had no information about the owner's intention to excavate a large helipad in the middle of the island.

- This is the case, ie there is no helicopter field in the station drawing, Kuuva says in the trio's joint response to the information request.

What makes it special is that the layout is otherwise very detailed. For example, it tells its meter the lengths and locations of small piers.
....

He talks about Kotasaari as “Airiston’s Pearl Second”.
....

As Iltalehti approached Kotasaari by water, a black Mercedes Benz car drove against the boat to the southwest corner of the island. Based on the registration data, the vehicle has been leased from Finland.

When the description of the island was performed from the southeast, a silver BMW registered in Estonia was driven to the east corner of the island.

Photography of the island was done outside the boundaries of the property.

https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/7 ... e10d019a3d
https://www-iltalehti-fi.translate.goog ... tr_pto=nui

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 10 Okt, 2021 10:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2018 12:29
Postitusi: 3014
Lugu kuidas Soome "toetas" Baltimaade Natosse astumist. Põhineb avalikustatud dokumentidel
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/2 ... f04f061872


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 10 Okt, 2021 18:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2989
Asukoht: Tallinn
https://www.iltalehti.fi/paakirjoitus/a ... 882382234d

See on selle Puumalasse vene päritolu kuid Küprose passiga rikkurile müüdud kindluse teemaline toimetaja juhtkiri, kus võetakse kokku, et Vene eriteenistustega seotud ja kusagilt EL-piirest sebitud passiga inimeste kinnisvaraostudesse ei saa suhtude sinisilmselt, sest need on täiesti ilmne julgeolekuoht. Näiteks Soome seaduste järgi tuleb venelastele kinnisvara müügitehinguks saada luba kaitseministeeriumist, kuid sellegi juhtumi korral kirjutati dokumentidesse, et ostja on Küprose kodanik.

Teades, kui meeleldi osa riike investoritele elamislubasid ja isegi kodakondsust müüb, peab praktiliselt kõikide välismaalaste puhul olema kergelt ettevaatlik ja mitte ainult, näiteks ei ole eri keeruline leida kinnisvara omaniku esindajaks Soome nime ja sünnijärgse kodakondsusega inimene, sest teatavasti rahalla saa ja hevosella pääsee! Selle viimase rahvatarkuse mõte on, et raha eest saab kõike ja hobusega ratsutades jõuab kiiremini kohale kui niisama kõndides.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 10 Okt, 2021 18:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 10022
Asukoht: Siilis
..et saaks järsku põhipunktid(ki) eesti keeles ka :roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :evil:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 10 Okt, 2021 19:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 10295
Eks taheti ja toetati Baltikumi saamist EU liikmeks, kuid ei toetatud NATO liikmeks saamist. Selle hulgas oli ka Soomel(Tarja Halonenil, Paavo Lipponenil) ka huvi Venemaa integreerimisse Euroopaga. Selge, et Soome struktuurides oli ka siis palju Venemaaga diili teha soovivaid ja nende mõju all olevaid poliitikuid ning ametnike.
Inglisekeelne tõlge(soovitav panna browserisse to Google translate tõlkeplugin).
Tsiteeri:
Established in early 1994, the main purpose of NATO's Partnership for Peace (PfP) program was to support the former socialist countries of Eastern and Central Europe aspiring to NATO. A “partnership for peace” was offered as a kind of precursor and substitute for membership.

Finland joined the PfP program in 1994. Finland's interest in PfP was said to focus mainly on peacekeeping activities. By participating in the Partnership for Peace program, Finland did not seek new defense solutions.

It is clear from the documents that Finnish decision-makers initially did not mainly believe in NATO enlargement and try to maintain the current security policy situation in the Baltic Sea region. Russia was believed to integrate into European security cooperation.

Finland's aim seems to have been to help the former Eastern bloc countries join the EU, but at the same time not to encourage them to apply for NATO membership. Finland also presented the Western European Union WEU as a European defense solution, a substitute for the US-led NATO.

"Without directly supporting NATO membership"

Tarja Halonen (sd) served as Finland's Foreign Minister from 1995 to 2000. The ministry headed by Halonen took the opportunity to tell the countries of the former Eastern bloc that want to join NATO that Finland can help strengthen these countries' state position in PfP and through EU membership. The idea seems to have been that Finland offered EU membership as a substitute for NATO membership.

https://www-iltalehti-fi.translate.goog ... tr_pto=nui

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 11 Okt, 2021 8:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 3111
Milline "avastus" !!! :shock:
Vabandan iroonia pärast, kuid Soome ametlikud esindajad pole minu mäletamist mööda kunagi avalikult toetanud ja soovitanud Eestit NATO liikmeks. Ei ole ka ise sinna trüginud.
Meie EU-sse saamiseks olid Soomel omad suured majanduslikud huvid - ettevõttetes osalused, mis ootasid tollivaba Euroopa turgu.

Aga mõlemad punktid ei puuduta otseselt NATO art.5-e, sest Soome ei ole liidu liige ja sõnaõigust ei oma. :!:

_________________
Paljude raamatute lugemine teeb inimese paljulugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 12 Okt, 2021 0:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1616
Toda huvitavat Iltalehti artiklit lugedes tuleb aru saada Soome positsioonist kui usaldusväärsest vahemehest, Halonen ja kompanii esitasid Venele muret pakkuvaid punkte, arenguid. See ei olnud tingimata Soome enda positsioon. Vahemees loob sellega omale julgeolekut juurde. Teiseks, vastutöötamist võib peaaegu välistada, Soome pakkus Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele oma parimat - läänega lõimumine, aga ilma Natota. Lipponen, Vanhanen. Veel kehvem - Väyrynen, Tuomioja. Aga nad lähtuvad oma (Soome) huvidest. Baltlaste liitumine Natoga oli vähetõenäoline, Ungari ja Poola osas venelased mõistsid, noh, hea küll. Unistati siin ja siis ning unistused täitusid. Algus on ikka unistus. Nüüd unistatakse blokivälisest Eestist, see on kah algus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2021 1:25 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 29 Juul, 2020 0:09
Postitusi: 22
Eelnev arvamus on mingi määral vastuoluline.
Riik mis võitleb oma huvide eest ei paku eales parimat teistele juhul kui see endile kasu ei too.

Eriti särav komm, tuleb nagu mõjuagendi käsiraamatust:
Runkel kirjutas:
Teiseks, vastutöötamist võib peaaegu välistada, Soome pakkus Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele oma parimat - läänega lõimumine, aga ilma Natota.


Vaadates Soome viimase 100 aasta välispoliitikat siis see on suht passiivne ja mis Venemaasse puutub on soomlased siin mitu korda nii ühte kui teist puusse pannud. Soomlaste soometumine on samas kategoorias Türkmeenistani "positiivse neutraalsusega" ehk ei aeta väga expansiivset ja jõulist välispoliitikat vaid pigem kantakse hoolt, et omad tagumiku karvad mingi teemaga kõrvetada ei saaks.

Omalt poolt seda artiklkit lugedes nägin pigem seda, et Soome välispoliitika põhines üldiselt lääne maailma liberaalsete seltskondades aktsepteeritud mõttetega 90 ndatel ehk "Venemaa saab osaks lääne maailmast" (pea terve EL uskus seda 90ndatel) ja prooviti hoida status quod, et vältida mingi konflikti võimalust Läänemere regioonis.
See tähendab näiteks vastutöötamist kui see enda huvidega (või soovunelmatega, sõltuvalt vaatevinklist) kokku ei lähe. Hoolimata kaitsevaldkonna koostööst olid soomlased ju osalised de facto relvamüügi keelust Eestile 90ndate alguses ehk kui varustust oli vaja siis paremad partnerid olid rumeenlased ja hiinlased. Ega seda vastutöötamise loogikat kaugelt otsima ei pea sest mis te pakute, kumb on väiksema riskiga saak suurele agressorile, väga väike riik (näit Eesti) kes teed igakülgset koostööd teiste suurriikidega kuni liitlassuheteni välja või lihtsalt väike riik (näit Soome) kellel ajalooliselt vedas ja kes tõmbub tõmbub kerra ja loodab heale õnnele kui ohtu haistab?

Seega igasugune bloki väline Eesti ja Baltikum üldiselt oleks omamoodi puhver Soome ja Venemaa vahel, eriti läbi ajaloolise prisma ehk mugav Soomele tulevikku silmas pidades. Õnneks kõik sellega ei nõustunud, taanlastel oli näiteks oma nägemus ja seega lähenemine tervikuna pea täiesti vastupidine Soomega, alates taasiseseisvumise tunnistamisest teise riigina kohe peale Islandit 24.08.91 vs soomlaste 29.08.91 ja lõpetades NATO teemadega.

_________________
Kõigil on plaan enne kui esimene löök tuleb


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2021 2:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1616
Renegate87 kirjutas:
Eelnev arvamus on mingi määral vastuoluline.
Riik mis võitleb oma huvide eest ei paku eales parimat teistele juhul kui see endile kasu ei too.
Sa lähtud 0-summamängust. Mina mitte.

Renegate87 kirjutas:
Eriti särav komm, tuleb nagu mõjuagendi käsiraamatust:
Runkel kirjutas:
Teiseks, vastutöötamist võib peaaegu välistada, Soome pakkus Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele oma parimat - läänega lõimumine, aga ilma Natota.
Kahju, et peatusid poolel teel. Mis riigi käsiraamatust see tuleb? Olgu, eks iseloomustus tuleb ikka kirja pandud mõtetest arusaamises. Jätame selle kõrvale.

Renegate87 kirjutas:
Omalt poolt seda artiklkit lugedes nägin pigem seda, et Soome välispoliitika põhines üldiselt lääne maailma liberaalsete seltskondades aktsepteeritud mõttetega 90 ndatel ehk "Venemaa saab osaks lääne maailmast" (pea terve EL uskus seda 90ndatel) ja prooviti hoida status quod, et vältida mingi konflikti võimalust Läänemere regioonis.
Nii võib olla küll. Soome liitumine ELiga 1995 a oli neile samuti kõva sõltumatuse avaldus. "Neutraalsus" kadus. Nad kasutasid võimalust. Nato otsuseks neil vajalikku konsensust polnud ja pole ka täna. Samas panustavad pühendunult kaitsevõimesse, millest on eeskuju võtta ka Nato riikidel. Ega täpselt tea, mis kaalutlused soomlastel Nato laienemisega olid. Pelg, et jääd tugevamast lõimumisest läänega eemale, samal ajal, kui endised sotsbloki riigid lähevad uljalt edasi? Nüüd hiljem on teinekord kummastav vaadata Soome - Rootsi kaitsealasele koostööle, mis aeg-ajalt paneb osapooli teineteise suhtes kahtlustama, kas teine ei lähe Natoga koostöö osas liiga kaugele, kas rootslased kavatsevad liituda sõjalise blokiga. Mingi selline "üksi jäämise" kuma on juures.
Tsehhi välisminister Zieleniec küsis Iltalehti artikli põhjal Haloselt, miks ta on Nato ja USA suhtes vastumeelne. Halonen eitas sellist positsiooni. See on siis teistele vastutöötamise kohta.

Lääne institutsioonidega liitumise otsuse tagamaid näitab Ukraina, Gruusia ja Moldova praegune olukord, nendega on meil mõtet võrrelda enim. Ja näib, et see muutub järjest olulisemaks. Iseasi, kuidas EL ja Nato edasi areneb. Sees olles saame oma panuse anda.

Postimehe refereering:
https://maailm.postimees.ee/7359525/dokumendid-soome-puudis-1990-aastatel-karpida-balti-riikide-natoga-liitumise-indu


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1924 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 125, 126, 127, 128, 129  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt