Soome kaitsevõime
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000007639630.html
Soomlased katsetasid esimest korda rasket MLRS-i M31A1 Unitary Missile rakettidega.
Soomlased katsetasid esimest korda rasket MLRS-i M31A1 Unitary Missile rakettidega.
otsin puude taga metsa
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007640893.html
Iltasanomate toimetaja Jouko Juonala kirjutab päevasündmuste kommentaaris, et äsja avaldatud koostööõppuse video on väga tugev välispoliitiline sõnum sellest, et SKJ juhtimissüsteem on valmis ja töötab ning reaalse ohu korral võib ükskõik millise väeliigi poolt avastatud ohtu hävitada mõne teise väeliigi relvasüsteemiga.
Iltasanomate toimetaja Jouko Juonala kirjutab päevasündmuste kommentaaris, et äsja avaldatud koostööõppuse video on väga tugev välispoliitiline sõnum sellest, et SKJ juhtimissüsteem on valmis ja töötab ning reaalse ohu korral võib ükskõik millise väeliigi poolt avastatud ohtu hävitada mõne teise väeliigi relvasüsteemiga.
-
- Liige
- Postitusi: 1695
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Kiirtõlge soome ajateenijate kommentaaridest esimeste lahinglaskmiste kohta liikursuurtükk Kõu'ga või siis soomlastele - raskas panssarihaupitsi "Moukari" (155 PSH K9).
https://www.facebook.com/maavoimat
“Natuke on tunne nagu automaatkäigukastiga autoga” – esimesed liikursuurtükkidele (155 PSH K9) väljaõpetatud ajateenijatest meeskonnad liiguvad peagi reservi.
Soomusbrigaadis (Panssariprikaati) aega teenivad Erik Jarvansalo, Valtteri Viitala ja Saku Takala kuuluvad esimestena väljaõpet saavatesse üksustesse.
Nemad esitlesid liikursuurtükki meediale eelmisel nädalal maavägede mõjutamisõppusel Rovajärvel. Ajateenijad räägivad, et mõni aasta tagasi hangitud liikursuurtükk on ideaalne lahingukaaslane.
„Täitsa mõnus on lasta sellise suure kahuriga. Üllatavalt lihtne, võiks arvata et see on raskem, aga seda see küll ei ole” räägib liikursuurtüki juht suurtükiväelane Takala.
Meeskond räägib, et nobedasti toimetades saab haubitsa valmisolekust laskevalmis 60 sekundiga. Takalan, Jarvansalon ja Viitalan parim tulemus on 45 sekundit.
„Kui tulekäsk saabub, lülitan esimese asjana hüdraulika käima – siis suurtükk sihitakse ja laen lasu. Laskenuppu vajutatakse, kui komandör käsu annab” selgitab sihturina teeniv Viitala.
Liikursuurtükis on kõige keerulisem töö ajateenijate sõnul komandöril – ta peab tegelema raadioga muu tegevuse kõrvalt. Mõjutamisõppusel on ajateenijad saanud nautida head ilma. Parim asi õppusel oli nende sõnul kordamiste arv, millega liikursuurtüki kasutamine jäi sõna otseses mõttes selgroogu meelde.
https://www.facebook.com/maavoimat
“Natuke on tunne nagu automaatkäigukastiga autoga” – esimesed liikursuurtükkidele (155 PSH K9) väljaõpetatud ajateenijatest meeskonnad liiguvad peagi reservi.
Soomusbrigaadis (Panssariprikaati) aega teenivad Erik Jarvansalo, Valtteri Viitala ja Saku Takala kuuluvad esimestena väljaõpet saavatesse üksustesse.
Nemad esitlesid liikursuurtükki meediale eelmisel nädalal maavägede mõjutamisõppusel Rovajärvel. Ajateenijad räägivad, et mõni aasta tagasi hangitud liikursuurtükk on ideaalne lahingukaaslane.
„Täitsa mõnus on lasta sellise suure kahuriga. Üllatavalt lihtne, võiks arvata et see on raskem, aga seda see küll ei ole” räägib liikursuurtüki juht suurtükiväelane Takala.
Meeskond räägib, et nobedasti toimetades saab haubitsa valmisolekust laskevalmis 60 sekundiga. Takalan, Jarvansalon ja Viitalan parim tulemus on 45 sekundit.
„Kui tulekäsk saabub, lülitan esimese asjana hüdraulika käima – siis suurtükk sihitakse ja laen lasu. Laskenuppu vajutatakse, kui komandör käsu annab” selgitab sihturina teeniv Viitala.
Liikursuurtükis on kõige keerulisem töö ajateenijate sõnul komandöril – ta peab tegelema raadioga muu tegevuse kõrvalt. Mõjutamisõppusel on ajateenijad saanud nautida head ilma. Parim asi õppusel oli nende sõnul kordamiste arv, millega liikursuurtüki kasutamine jäi sõna otseses mõttes selgroogu meelde.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Video ka siis K9 ajateenijatest meeskondadest maastikul
https://twitter.com/Maavoimat/status/13 ... 7039511556
https://twitter.com/Maavoimat/status/13 ... 7039511556
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Otseselt kaitsevõimega ei ole seotud, sõja-ajalooga selle eest vägagi - Soomes Lappeenrantas maeti täna riiklike auavaldustega viimane Mannerheimi rüütel Tuomas Gerdt, kes suri 1.11. 98-astasena
Tekste tõlkima ei hakanud, vaadake pilte, see räägib rohkem kui tuhat sõna https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007648653.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Tuomas_Gerdt Wikipedia kirjutab, kuidas ta sai SKJ kõige kõrgema autasu
Tekste tõlkima ei hakanud, vaadake pilte, see räägib rohkem kui tuhat sõna https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007648653.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Tuomas_Gerdt Wikipedia kirjutab, kuidas ta sai SKJ kõige kõrgema autasu
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Kui palju Talve- või Jätkusõja veterane veel elus on?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
8000. https://veteraanit.fi/ukk/Kriku kirjutas:Kui palju Talve- või Jätkusõja veterane veel elus on?
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007656217.html
"Tore" kui kirjanikud jm kultuuritegelased võtavad sõna sõjalennukite osas
Samassa yhteydessä kirjailija Risto Isomäki pitää hävittäjiä ”tyhmimpänä mahdollisena valintana”, jos Suomi haluaa vahvistaa puolustuskykyään Venäjää vastaan. Hänen mielestään Venäjän S-400, ”maailman parhaana pidetty ilmatorjuntaohjus” pystyisi ampumaan myös Suomen uudet hävittäjät suhteellisen helposti alas.
nende arvates ei ole sõda oht vaid seda on kliimamuutus ja sotsiaalne ebavõrdsus )
"Tore" kui kirjanikud jm kultuuritegelased võtavad sõna sõjalennukite osas
Samassa yhteydessä kirjailija Risto Isomäki pitää hävittäjiä ”tyhmimpänä mahdollisena valintana”, jos Suomi haluaa vahvistaa puolustuskykyään Venäjää vastaan. Hänen mielestään Venäjän S-400, ”maailman parhaana pidetty ilmatorjuntaohjus” pystyisi ampumaan myös Suomen uudet hävittäjät suhteellisen helposti alas.
nende arvates ei ole sõda oht vaid seda on kliimamuutus ja sotsiaalne ebavõrdsus )
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Kuradi viies kolonn.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Vähemalt kommenteerijad on antud juhul veidi mõistlikumad. Delfi omad oleks ilmselt suure hurraaga takka kiitnud.nende arvates ei ole sõda oht vaid seda on kliimamuutus ja sotsiaalne ebavõrdsus )
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Neid Moskva käpikuid ja kasulikke idioote ei kuula sisuliselt keegi, isegi Iltasanomate pealkiri algab sõnaga "Kultuuriväki", mis on põhimõtteliselt mõnitus, eesti keeles oleks midagi samasugust "Kultuuritegelased". Sisuliselt alati mingis oma isiklikus vasakpoolses utoopias elanud kultuurnikud avaldavad arvamust, mis kedagi ei huvita, teemal, millest nad põhimõtteliselt aru ei saa. Soomes käinud eestlased ilmselt teavad, et meestevaheline jutt keeratakse varem või hiljem teemale, kes on kus ajateenistuses olnud ja kordusõppusel käinud ja igasugu rahhiitikute, armeest keeldujate ja ka tsiviilteenistuses osalevatele saavad reeglina osaks mõnitused.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000007686863.html
Varusmiesten kiistelty lounaspussi otetaan pysyvään käyttöön vuodenvaihteessa – Pääruoka on tarkoitus syödä suoraan pussista kylmänä
Maastoruokailuun tarkoitettuja lounaspusseja kuluu vuodessa yli 300 000 kappaletta.
PUOLUSTUSVOIMAT ottaa varusmiesruokailuun tarkoitetut lounaspussit pysyvään käyttöön tammikuun saapumiserästä alkaen. Lounaspusseja koskeva kokeilu alkoi vajaa kaksi vuotta sitten. Uudistus on osa Puolustusvoimien käynnissä olevaa Koulutus 2020 -ohjelmaa. Maastossa tapahtuvalla lounaspussiruokailulla on tarkoitus tehostaa koulutusta, koska sen myötä muun muassa siirtymiset harjoitusmaaston ja erillisen ruokailupaikan välillä vähenevät. Monissa varuskunnissa harjoitusmaastot ovat kaukana varuskuntaravintoloista. Eväspussia käytetään kuitenkin enintään yhdellä varusmiehille päivän aikana tarjottavista neljästä ateriasta.
LOUNASPUSSI on suunniteltu helposti kannettavaksi ja nautittavaksi ruoaksi maastoharjoitusten aikana. Maastoharjoituspäivänä varusmiehet ottavat pussin mukaansa aamiaisen jälkeen ja kuljettavat sitä koulutuksessa kunnes tulee ruokailun aika. Pussi sisältää pääruoan ja lisukkeita. Niiden yhteispaino on puoli kiloa. Ruoan energiasisältö on noin tuhat kilokaloria. Eväspussi sisältää tuontielintarvikkeita, mutta pääruokapussin sisältö valmistetaan Suomessa.
KOKEILUN aikana pussien sisältö ja ruoan riittävyys synnyttivät laajan kansalaiskeskustelun. Saadun palautteen perusteella Puolustusvoimat ja pussien tuottaja Leijona Catering ovatkin kehittäneet pussien sisältöä ja niiden käyttötapaa. Puolustusvoimien ohjeistuksen mukaan lounaspussiruokailuja ei pitäisi olla ohjelmassa joka viikko. Hyvin yleinen väärinkäsitys on, että pussien pääruoka pitää lämmittää. Pääruoka on kuitenkin tarkoitettu ensi sijassa suoraan pussista kylmänä syötäväksi. Puolustusvoimien kokeiluissa todettiinkin, ettei lounaspussi sovellu kovin hyvin kylmiin olosuhteisiin. Uusien ohjeiden mukaan lounaspussiruokailuja ei pitäisikään järjestää kylmällä säällä. ”Eihän pelkkä kylmä ruoka ole varsinkaan pakkasella kovin tarkoituksenmukainen. Pyrkimyksenä onkin, että lounaspussia käytettäessä vallitsevat olosuhteet otetaan hyvin tarkasti huomioon”, sanoo everstiluutnantti Markku Jämsä Pääesikunnan koulutusosastolta.
PÄÄRUOKAVAIHTOEHTOJA on tarjolla viisi erilaista. Varusmiehet eivät kuitenkaan pääse itse valitsemaan näistä viidestä vaan käytännössä perusyksikön vääpeli tilaa kaikille saman ruoan. Erikoisruokavaliota noudattaville on toki omat lounaspussinsa. Jämsä sanoo, ettei ole itse vielä kokeillut uusia lounaspusseja. ”Juuri koulutuspäällikön kanssa keskustelimme, että olisi tosi mukava päästä itsekin kokeilemaan, miltä uudet tuotteet maistuvat. Aikaisempia versioita on maisteltu paljonkin”, hän kertoo. Jämsä laskeskelee, että uusia lounaspusseja kuluu vuodessa yli 300 000 kappaletta. Tarkkaa määrää ei vielä tiedetä, koska joukot voivat tilata niitä omien tarpeidensa mukaan.
LOUNASPUSSI eroaa monien tuntemasta taistelu- tai sissimuonapussista. ”Sissimuona sisältää koko vuorokauden muonat. Näiden pussien rikkominen niin, että sieltä otettaisiin vain se ruoka, joka tarvitaan yhdessä ruokailussa, ei ole järkevää”, Jämsä sanoo. Puolustusvoimat haluaa pitää kiinni siitä, että pääosa varusmiesten ruokailuista tapahtuu varuskuntaravintoloissa tai niin sanottuna pönttöruokailuna, jossa ruoka tuodaan lämpöastioissa maastoon. Innokkaimmat retkeilijät ovat jo pohtineet, myydäänkö armeijan lounaspussia jossain vaiheessa myös siviileille. Leijona Cateringistä kerrottiin HS:lle, ettei tällaisia suunnitelmia ole olemassa ainakaan vielä.
Fakta
Pääruokaa on viidenlaista
■ Lounaspussissa on pääruoka, leipä ja levite sekä suklaata, pähkinöitä tai välipalapatukoita.
■ Pääruokalajit ovat kaura-broiler, salami-paella, kebab-riisi, linssirisotto ja meksikolainen ohratto.
■ Valikoimassa on huomioitu erikoisruokavaliot.
Ehk siis tulevast aastast tuleb väliõppustel kasutusele 1000 kcal sisaldav välilõuna, mis on mõeldud külmalt söömiseks. Komplekt sisaldab peatoidu, leiva (= kuivik), margariini või võidejuustu ja magustoiduks šokolaadi, pähkleid või müslibatooni. Peatoite on 5, need on - kaerabroiler, salaamipaella, kebabriis, läätserisotto ja mehhiko pada odraga (?). 4 ajateenijale ööpäevas ettenähtud toidukorrast peaks lõunakomplektiga asendatama maksimaalselt 1 ja selle eesmärk on vähendada väljaõppepäevadel harjutusalalt garnisoni ja tagasi tiksumisele kuluvat aega (ja kütust). Tavapärane toitlustamine välioludes peaks ikkagi toimuma nii, et toidutermostega tassitakse toit metsa. Lisaks jäävad ööpäeva toidunormi sisaldavad toidupakid. Oletatakse, et lõunakomplekti tellitakse aastas kuni 300 000, täpset numbrit ei osata arvata, sest iga garnison tellib neid otse vastavalt vajadusele.
Varusmiesten kiistelty lounaspussi otetaan pysyvään käyttöön vuodenvaihteessa – Pääruoka on tarkoitus syödä suoraan pussista kylmänä
Maastoruokailuun tarkoitettuja lounaspusseja kuluu vuodessa yli 300 000 kappaletta.
PUOLUSTUSVOIMAT ottaa varusmiesruokailuun tarkoitetut lounaspussit pysyvään käyttöön tammikuun saapumiserästä alkaen. Lounaspusseja koskeva kokeilu alkoi vajaa kaksi vuotta sitten. Uudistus on osa Puolustusvoimien käynnissä olevaa Koulutus 2020 -ohjelmaa. Maastossa tapahtuvalla lounaspussiruokailulla on tarkoitus tehostaa koulutusta, koska sen myötä muun muassa siirtymiset harjoitusmaaston ja erillisen ruokailupaikan välillä vähenevät. Monissa varuskunnissa harjoitusmaastot ovat kaukana varuskuntaravintoloista. Eväspussia käytetään kuitenkin enintään yhdellä varusmiehille päivän aikana tarjottavista neljästä ateriasta.
LOUNASPUSSI on suunniteltu helposti kannettavaksi ja nautittavaksi ruoaksi maastoharjoitusten aikana. Maastoharjoituspäivänä varusmiehet ottavat pussin mukaansa aamiaisen jälkeen ja kuljettavat sitä koulutuksessa kunnes tulee ruokailun aika. Pussi sisältää pääruoan ja lisukkeita. Niiden yhteispaino on puoli kiloa. Ruoan energiasisältö on noin tuhat kilokaloria. Eväspussi sisältää tuontielintarvikkeita, mutta pääruokapussin sisältö valmistetaan Suomessa.
KOKEILUN aikana pussien sisältö ja ruoan riittävyys synnyttivät laajan kansalaiskeskustelun. Saadun palautteen perusteella Puolustusvoimat ja pussien tuottaja Leijona Catering ovatkin kehittäneet pussien sisältöä ja niiden käyttötapaa. Puolustusvoimien ohjeistuksen mukaan lounaspussiruokailuja ei pitäisi olla ohjelmassa joka viikko. Hyvin yleinen väärinkäsitys on, että pussien pääruoka pitää lämmittää. Pääruoka on kuitenkin tarkoitettu ensi sijassa suoraan pussista kylmänä syötäväksi. Puolustusvoimien kokeiluissa todettiinkin, ettei lounaspussi sovellu kovin hyvin kylmiin olosuhteisiin. Uusien ohjeiden mukaan lounaspussiruokailuja ei pitäisikään järjestää kylmällä säällä. ”Eihän pelkkä kylmä ruoka ole varsinkaan pakkasella kovin tarkoituksenmukainen. Pyrkimyksenä onkin, että lounaspussia käytettäessä vallitsevat olosuhteet otetaan hyvin tarkasti huomioon”, sanoo everstiluutnantti Markku Jämsä Pääesikunnan koulutusosastolta.
PÄÄRUOKAVAIHTOEHTOJA on tarjolla viisi erilaista. Varusmiehet eivät kuitenkaan pääse itse valitsemaan näistä viidestä vaan käytännössä perusyksikön vääpeli tilaa kaikille saman ruoan. Erikoisruokavaliota noudattaville on toki omat lounaspussinsa. Jämsä sanoo, ettei ole itse vielä kokeillut uusia lounaspusseja. ”Juuri koulutuspäällikön kanssa keskustelimme, että olisi tosi mukava päästä itsekin kokeilemaan, miltä uudet tuotteet maistuvat. Aikaisempia versioita on maisteltu paljonkin”, hän kertoo. Jämsä laskeskelee, että uusia lounaspusseja kuluu vuodessa yli 300 000 kappaletta. Tarkkaa määrää ei vielä tiedetä, koska joukot voivat tilata niitä omien tarpeidensa mukaan.
LOUNASPUSSI eroaa monien tuntemasta taistelu- tai sissimuonapussista. ”Sissimuona sisältää koko vuorokauden muonat. Näiden pussien rikkominen niin, että sieltä otettaisiin vain se ruoka, joka tarvitaan yhdessä ruokailussa, ei ole järkevää”, Jämsä sanoo. Puolustusvoimat haluaa pitää kiinni siitä, että pääosa varusmiesten ruokailuista tapahtuu varuskuntaravintoloissa tai niin sanottuna pönttöruokailuna, jossa ruoka tuodaan lämpöastioissa maastoon. Innokkaimmat retkeilijät ovat jo pohtineet, myydäänkö armeijan lounaspussia jossain vaiheessa myös siviileille. Leijona Cateringistä kerrottiin HS:lle, ettei tällaisia suunnitelmia ole olemassa ainakaan vielä.
Fakta
Pääruokaa on viidenlaista
■ Lounaspussissa on pääruoka, leipä ja levite sekä suklaata, pähkinöitä tai välipalapatukoita.
■ Pääruokalajit ovat kaura-broiler, salami-paella, kebab-riisi, linssirisotto ja meksikolainen ohratto.
■ Valikoimassa on huomioitu erikoisruokavaliot.
Ehk siis tulevast aastast tuleb väliõppustel kasutusele 1000 kcal sisaldav välilõuna, mis on mõeldud külmalt söömiseks. Komplekt sisaldab peatoidu, leiva (= kuivik), margariini või võidejuustu ja magustoiduks šokolaadi, pähkleid või müslibatooni. Peatoite on 5, need on - kaerabroiler, salaamipaella, kebabriis, läätserisotto ja mehhiko pada odraga (?). 4 ajateenijale ööpäevas ettenähtud toidukorrast peaks lõunakomplektiga asendatama maksimaalselt 1 ja selle eesmärk on vähendada väljaõppepäevadel harjutusalalt garnisoni ja tagasi tiksumisele kuluvat aega (ja kütust). Tavapärane toitlustamine välioludes peaks ikkagi toimuma nii, et toidutermostega tassitakse toit metsa. Lisaks jäävad ööpäeva toidunormi sisaldavad toidupakid. Oletatakse, et lõunakomplekti tellitakse aastas kuni 300 000, täpset numbrit ei osata arvata, sest iga garnison tellib neid otse vastavalt vajadusele.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Ohratto = See on nagu risoto aga odraga, mitte riisiga.Leo kirjutas: meksikolainen ohratto.
mehhiko pada odraga (?).
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
OT. Eesti keeli on roa nimi orsotto. Itaalia keeles peaks orzo oleme oder.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Aitäh, nüüd võiks mõni veel retsepti ka kirja panna. Üldiselt on hea, et on selline proteiinilisaga puder kilekotti aetud, mida enamik inimesi käigu pealt süüa suudab. Vanasti olid õnnelik, kui said taskupõhja taskurätiku sisse valmismurtud vanikkat ehk kuivikut närida, kui kellelgi oli suhkrutükke või kuivatatud puuvilja kaasas, siis oli täiesti pidu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist