Nüüd siis vedasid kriminalistid tee-ehitusel paljandunud külakalmest osa luid enne minema, kui arheoloogidele teatati. Põgusalt on juttu ka mõnest varasemast juhtumist:
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre märkis, et juhuslike kolpade või luustike leidmine võib viidata nii arheoloogilisele leiule kui ka raskele isikuvastasele kuriteole, mis ei aegu mitte kunagi. «Meie ülesanne on veenduda, millega täpselt on tegemist,» lausus ta.
Tambre lisas, et praktika näitab, et isegi kogenud ametniku hinnang võib erineda ekspertiisi tulemusest sadade aastate võrra. «Eelmisel aastal oli näiteks juhtum, kui Eestis algselt 20-40 aasta vanuseks hinnatud kuuliauguga kolba täiendav ekspertiis välisriigis näitas, et tegu on 16.-17. sajandist pärit pealuuga, mida on tulistatud musketist,» sõnas Tambre.
Lihtsalt peale vaadates on maa seest välja tulnud luude vanust raske hinnata, rohkem infot annavad matmisasendid ja kaasnevad leiud. Nendele ei pruugi politsei aga erilist tähelepanu pöörata.Lähiajaloost on aga mitu näidet, kus leitud luustike kohta infot saanud politseinikud leiu endaga kaasa viivad. Viimane ajakirjandusse jõudnud näide pärineb Lääne-Virumaalt Haljalast.
Nimelt leiti 2016. aasta sügisel laoplatsi laiendamistööde käigus säilmed, mis esialgu arvati kuuluvat kahele inimesele. Politsei saatis need kohtuekspertiisi instituuti, kus 2017. aasta alguses tuvastati, et tegu on hoopid seitsme inimese säilmetega.
Et luude päritolu ei õnnestunud tuvastada, andis politsei Haljala vallale loa säilmed maha matta. Valla sotsiaaltöötaja ja hauakaevaja peiede pidamiseni paraku ei jõudnud, sest enne jüudis vahele kaitsepolitsei. Nende hinnngul võis olla sõjakuriteo ohvritega.
Kohalike seaski levis kuuldus, et sealkandis, kus säilmed leiti, lasid NKVD-lased metsavendi maha. Sõjakuriteod on aegumatud ja Eestis tegeleb nende uurimisega kaitsepolitsei.