www.militaar.net

Kuna metsateema on suletud, siis jätan selle siia
https://novaator.err.ee/1608361902/soja ... -liikumist

"Lahingupidamise kontekstis suurendavad raielangid küll nähtavust ja vähendavad varjumise võimalusi, aga ühtlasi aeglustavad üksuste liikumist", sõnas Eesti metsade taktikalisi omadusi uuriv Eesti Kaitseväe Akadeemia geoinformaatika lektor Kersti Vennik.
"Raiesmikud on nagu looduslikud miiniväljad, sest sealne maapind on tagurpidi pööratud ja igal pool on suuremad-väiksemad augud, kännud ja mahajäänud risu. Selle ala peal liikujad ei ole kindlasti eelispositsioonis," sõnas Vennik.

Tundub väga veidra "uudisväärtusega" soga.
Kuidas saavad kännud aeglustada pealetungivate üksuste liikumist rohkem, kui (suured) kasvavad puud? Absurd.

Teine asi on muidugi, kui mahasaetud puud võetakse sobiva koha peal kasutusse tõkete ehitusel, tõkestamisel.
Aga sellest see artikkel ju ei räägi.

Metsas valitsevate tingimuste kaardistamisel tuleb arvesse võtta nähtavust, millest muu hulgas sõltuvad tulistamistingimused. "Lisaks on olulised varje- ja kaitsevõimalused. Samuti tuleb teada liikumise ja läbitavusega seotud aspekte, näiteks liikumistakistusi ja liikumiskoridore," märkis Vennik.

Mida rohkem puid, seda rohkem takistusi nii vastase jalaväele kui ka motoriseeritud üksustele. Seda nii maastiku läbimise aspektist kui ka selle poolest, et ei näe nii kaugele, kui lagedal. Rohkem võimalusi kaitsjal varitsuseks, lõksudeks, suundkildmiinideks jne.

Musashi kirjutas:... Kuidas saavad kännud aeglustada pealetungivate üksuste liikumist rohkem, kui (suured) kasvavad puud? Absurd...
... Rohkem võimalusi kaitsjal varitsuseks, lõksudeks, suundkildmiinideks jne.

Raiesmik on jalgsi liikumiseks keerulisem (ja traumaohtlikum!) kui vanem mets.
Raiesmikule, sellele segi pööratud alale, on palju hõlpsam peita lõkse ja erinevaid miine (s.h. pettemiine).

mart2 kirjutas:

Musashi kirjutas:... Kuidas saavad kännud aeglustada pealetungivate üksuste liikumist rohkem, kui (suured) kasvavad puud? Absurd...
... Rohkem võimalusi kaitsjal varitsuseks, lõksudeks, suundkildmiinideks jne.

Raiesmik on jalgsi liikumiseks keerulisem (ja traumaohtlikum!) kui vanem mets.
Raiesmikule, sellele segi pööratud alale, on palju hõlpsam peita lõkse ja erinevaid miine (s.h. pettemiine).

Lisaks väheneb pinnase kandevõime ja soomukijuhil on puust märksa lihtsam mööda manööverdada kui kännust mida ta ei pruugi nähagi. A mis tal kännust? Jube hästi pidavat linte maha võtma..

Meenub kohe kaks laksu , kui soomuk aeti kännu otsa , nii et "küünega kah ei kisu lahti". "Kevadtorm" , väsimus , adrekas ja juhi - sihturi pisuke valearvestus. Tegemist oli küll ratasmasinatega , aga roomik hakkab samuti edukalt põhja peal kandma.

Artikli pealkiri ja artikkel ise väidab, et sõja korral takistavad rohked raielangid Eesti metsades vastase liikumist. Lugedes jääb mulje, et raiesmikud on need kõige hullema liikumiskiiruse piirajad ja järelikult mida rohkem raiesmikke seda parem.
https://novaator.err.ee/1608361902/soja ... -liikumist

Mida artikli aluseks olev teadusuuring tegelikult välja tõi (https://www.kvak.ee/files/2021/06/EMA_o ... _print.pdf):
Mõõtmistulemusena selgus, et CV9035 liikumiskiirused eri metsatüüpides jäävad vahemikku 0,4–4,6 km/h. Suurema kiirusega liikus soomuk noorendikes ja latimetsades (metsa vanus oli vähem kui 35 aastat), väiksem oli kiirus täiskasvanud metsades (vanus üle 35 aasta). Roomiksoomuk ei manööverdanud puistu läbimiseks jämedate puude vahel, vaid sõitis otse puudele peale, ja seda sõltumata puu diameetrist või kasvavate puude vahele jäävast ruumist. Tihedalt kasvavate peenikeste puude vahel sõideti suure kiirusega (3,6–4,6 km/h), pikemalt liikumissuunda valimata. Tehtud katsetes lükati ümber ka 31 cm puu.

Raiesmikest teadusuuringu kokkuvõttes ei räägita sõnagi. Kättesaadavate allikate põhjal ma liigitaks raiesmiku jutu hetkel suvalise läbiuurimata vaba mõttelennu kategooriasse.

Uuring iseenesest on huvitav. Lõpptulemusena kujutan juba ette kaardikihti, millel valides algus ja lõpp-punkti maastikul arvutab automaatselt kiireima ja parima tee või vastupidi aitab valida endale sobivat asukohta, lähtudes vastase võimalikust liikumiskiirusest. Oleks üks andmetel põhinev töövahend juures, mis kiirendab otsuseprotsessi.
Hobiorienteerujana vahel tahaks küll sellist abimeest, kes ütleb, et vasakult minnes saad minuti kiiremini.

Siin on käsitletud vaid üht vastast mõjutavat tegurit. Minule tundub, et selliseid raiesmikke, mis kaitsvale poolele kasulikud oleksid, on pigem vähe. Neile kasvab üsna kiirelt võsa peale ja blokeerib vaatevälja, kuid samas saab vastane sealt häda korral läbi sõita. Kui vaatevälja pole, siis miinivaritsuse tegemine kõvasti keerulisem, positsioonikaitses seevastu on raske leida sellist raiesmikku, kus vastane on raiesmiku ulatuses käsitulirelvade tuleulatuses, jalavägi ise on metsas sees ja tulejuhtidel on piisav vaateväli.
Lisaks, kui mets on mõlemal pool teed siis pioneeritõketega on efekti saavutamine lihtsam -- raidtõkete rajamine on mõistlik, miinivälju saab rajada vähemate ressurssidega jne. Ehk siis jutt, et raielank kuidagi vaikimisi aeglustab vastast, tundub jama. Vastast aeglustab ikkagi liikumistee sulgemine tõkkega ja seda kattev jalavägi. Lisaks on aktiivse raietegevuse puhul oluline hoida KV kaardid uuendatuna, mis minu hinnangul juba praegu vajaks parandamist.

Pisut emotsionaalsemalt väljendudes -- kui Eesti metsade mahavõtmise eest saadava rahaga saame kõik oma üksused soomuse alla, siis võib-olla on see riigikaitseliselt mõistlik, aga ise seda praegu ei arva. Lisaks see, et ülevalt ennast varjata on ikka pagana raske, kui metsa pole -- Mägi-Karabahhi konfliktis nägime väga "elavalt", kui halb see on kui tegevust maskeerida ei saa.

@strateegiline sõdur -- panin ka seda tähele, et algtekstis on mainitud sõnet "raie" täpselt kaks korda. Raiesmikest ei räägita seal tõesti suurt rohkem midagi.

mart2 kirjutas:Raiesmik on jalgsi liikumiseks keerulisem (ja traumaohtlikum!) kui vanem mets.
Raiesmikule, sellele segi pööratud alale, on palju hõlpsam peita lõkse ja erinevaid miine (s.h. pettemiine).

Ütleme siis nii, et oleneb asjaoludest ja metsaelupaigatüübist.
Täiesti nõus, et raiesmikul on ebamugav liikuda, olen isegi raiesmikelt läbi matkanud ja rohkem eriti ei taha. Tekib küsimus, et miks peaks vastane nende kändude-juurikate otsa ukerdama minema ja lubama samal ajal kaitsjatel enda pihta varjatud positsioonilt tuld anda. Täiesti mõttetu.
Vastane tuleb samuti metsavööndist, niiet on suure tõenäosusega kursis, misasi on raiesmik.
Sogaks muudabki artikli see, et pole võimalik aru saada, mida selle jutuga konkreetselt mõeldakse.

Ja kui ikka võrrelda, kas suurem takistus on täiskasvanud männi seisev tüvi või selle känd, siis on suurem takistus ikkagi tüvi.
Kännust saab üle (hea õnne korral ka masinaga), aga 100 a vana männi tüvest lihtsalt läbi ei lähe. Võib öelda, et tüvedest on parem mööda sõita, aga kändudest võib ka mööda sõita, need pole nähtamatud objektid.

Rohkem ei heieta, Rabapistrik võttis asja hästi kokku.

to Musashi - minu kommentaar oli ainult sinu algsetele küsimustele, ei midagi muud. Peace?

Raiesmik on jalgsi liikumiseks keerulisem (ja traumaohtlikum!) kui vanem mets.
Raiesmikule, sellele segi pööratud alale, on palju hõlpsam peita lõkse ja erinevaid miine (s.h. pettemiine).

Minu 2 kopikat praktikast (pidasin viimati taolist "lahingut" mõni nädal tagasi) - minu ülesanne oli punase rollis läbi tungida metsastest aladest, kus varitsused ootamas olid. Kus varitsejad olid taibanud kohe teeääres olla, oli lihtne - harilikult termoga droon nägi nad ära ja kui kiirelt tegutseda, jäid nad äraminekuga jänni. Nats raskem oli nendega, kes olid rohkem vaeva näinud ka passisid kaugemal, nad jäid drooni vaateulatusest välja ja üldiselt peale kontakti jõudsid ka ära minna.

Küsimus on ka selles, et teeäärne raielank loob tegelikult sobiva varituskoha, mis võimaldab kasutada erinevaid TT relvi.
Meie maastiku häda enamasti on selles, et mets on praktiliselt teeni ja nähtavust seal on ca 50 meetrit. Selleks, et oleks kolonnist vähegi ohutu kaugus (min 100 m), tuleb juba hakata võsaraiet tegema. See paistab juba kaugelt, et võsa on raiutud. Varitsus teest 50 m kauguselt on kaunis suitsidaalne, sest jalastuv jalavägi kolonnist jõuab hetkega su positsioonidele.

Lisaks TT rakettrelvad vajavad teatud laiusega puhast lennukoridori (eriti puudutab see TT rakette muidugi). Olen ise ka Javelinide vastu läinud, kindel edu valem on, et liigu seal, kus sinu ja vastase vajale jääb suuri oksi, võsa, elektriliine jne.

Samas üle selle langi varitsejatele peale joosta on väga vaevaline. Ja masinatega pole eriti võimalik.

Vastase raskema tehnika võimekusest üle "raielankide" vabalt tuld anda ei ole vist mõtet rääkida.

Kui kükitad kohas, kus mets ulatub teeni ja sul on mingi minimaalne nähtavus/vaba laskesektor (puudutab nt vägagi laialiminevate tiibadega TT moonasid), siis sinna saab teepealt soomukite pardarelvadest kütta samahästi. Ja termos paistab samamoodi. Sinna aga suudab vastase jalavägi jõuda suht sekundite jooksul.

Kui sa tead et VA jalavägi kindlasti tuleb, siis pane paar M21F ja järgmine kord enam ei tule.

Minu 2 senti: sõja aktiivses faasis ei hakata mitte kedagi mööda metsi taga ajama. VA kõrgemal üksusel on ülesanne mis vajab täitmist. VA doktriin on kiirus. Seega on nende SOP: 1) ebaefektiivne varitsus - sõidetakse lihtsalt edasi, 2) miini/IED varitsus - põhiüksus sõidab edasi (takistus lükatakse kraavi) 3) efektiivne varitsus - rühm jalastub, liigub max 50 meetrit metsa, hoiab positsiooni kuni kolonn on mööda liikunud ja haagib ennast sappa. Peamine mure varitsejal peaks olema kaitstus VA tehnika pardarelvade tule eest.

Okupatsiooni tingimustes on teine lugu.