1. leht 2-st

Swarming

Postitatud: 03 Sept, 2018 9:34
Postitas Kapten Trumm
Soome maakaitsekõrgkooli õppejõud oleks viimast 2 lk lugedes olnud kindlasti väga rahul....kuskil 2000. a paiku. Täna ilmselt nad poleks (tulenevalt Maaväedoktriinist 2015).
Siin on oluline vahe. Kui 1997 õpetati, et vastane peatatakse kaitseliinide rägastikus peamiselt jalaväe poolt, siis täna õpetatakse tõenäoliselt seda, et vastane tuleb lasta sõita territooriumi sügavusse ka kustutada seal ära masin masina haaval, väikeste üksustega, varitsuse tüüpi väikelahingutes, pakkumata idanaabrile kaudtule sihtmärke. Soomes on praegu üleminekuaeg, sest suurem osa reservist on õpetatud vanaviisi, aga uut moodi õpetatud ja ümber õpetatud üksusi on vähevõitu.

Mis aga tingis Soomes sellise mõtteviisi muutuse? Esiteks armee suurus on kõvasti väiksem, et pataljon pataljoni haaval kaitseliinidele "lükata". Taolise, elementaarselt varustatud armee suured kaotused olid üsna ette kirjutatud. Teiseks said soomlased aru, et peamiselt rekvireeritud veoautodel (vähe)liikuv ja toetusrelvadega viimase piirini koormatud jalaväe puhul tähendab vastase läbimurre "liinist" kindlat kotti (ja kotti jääja hukku) ning teiseks pakuvad fikseeritud positsioonid suurepärast sihtmärki vastase ülekaalukale kaudtulele ja õhurünnakutele. Kotti seeläbi, et mehhaniseeritud vastane edeneb kiiremini kaitse sügavusse (ka tule mõju all) ja lõikab su taganemistee ära. Piltlikult öeldes kallatakse soovitud raskuspunktis kaevikus istujatele piisavalt tuld ja tõrva kaela, et lõpuks nad ei tulista enam vastu. Ja siis pääseb juba läbi.

Soomlaste uus maaväedoktriin keskendub siiski teed mööda edenevale vastasele. Vahe sellega, mida meil nt Kevadtormil näha saab, on selles, et seal võib kaitse sügavus olla nt 50 km. Ainult mingit kaitseliini pole. 50 km on teede peal põlenud vene tankide vrakke ja sõdurite laipu. Ja kuna seda tegevust viivad läbi liikuvad, tavaliselt rühmasuurused ründeüksused, siis pole ka mingit rinnet ja ahelikus sõdimist metsas. Tehakse kiire varitsus, lastakse 2 masinat ja 15 meest katki ja lastakse jalga.

Selleks kontekstis võiks vaadata ka seda soomukiteemat, eelkõige puudutab see nn kujundavate üksuste ehk jalaväepataljonide "rahvasoomukeid". Mismoodi sidestuvad antud sõjapidamisse Soome 2 mehhaniseeritud PAT lahingugruppi, pole veel aru saanud (olen avatud õppima). Igal juhul tundub mulle, et taoline sõjapidamine eeldab suurt liikuvust maastikul (eksterritoriaalsed üksused) või kohalikke üksusi.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 03 Sept, 2018 19:56
Postitas Chupacabra
Leo kirjutas:Soomlastel toimus seoses 2013. a võitlusviisi muutusega väga oluline muutus. Varem keskenduti oluliste maastikupunktide kaitsmisele iga hinnaga, ehk soomlastel oli plaanis korralikult kaevuda ja vastu pidada. Sinna juurde ka sildade õhkimine ja suuremate maanteede katmine miinide või lihtsalt kivipuruga, ideeks oli küngastest läbiehitatud graniitkanjonite õhkimine teede peale takistuseks. Uus võitlusviis näeb ette pataljonide lahingugruppide või isegi üksikkompaniide liikuvat kaitset, ehk siis sisuliselt varitsust ja taganemist oma kaudtule kaitse all. Selleks on üksustele kõvasti juurde ostetud miine ja TT-relvastust ning öise nägemise ja sidetehnikat. Näiteks NLAWde grupp on iga jalaväekompanii juures, pataljonis tulevad juba TT-raketid. 12 120 mm MPd ja 18 122 mm haubitsat selle toetamiseks oleme juba rääkinud. Jalaväejagude tulejõudu on lisatud, igas jaos on nüüd 2 PKMi KPd, täpsusrelvadest iga jaoks ei ole mina päris täpselt aru saanud, sest TRG või ükskõik milline teine poltlukuga täpsusrelv jao tasandil on liiga väikese tulejõuga ja kohmakas, lisaks tuleks neid massiliselt juurde osta. Pigem ikka on 1 jao automaatidest istutatud AGOQ ja kompaniis on TRG meeskond, võimalik, et sinna lisatakse 1-2 meeskonda otsa. SN meeskonnas on 3 liiget, juht/vaatleja automaadiga, laskur TRGga ja side ning lähikaitse eest vastutav, sellise koosseisuga suudab meeskond pikemalt iseseisvalt hakkama saada kui vanamoodsa paarina. Uue struktuuri nõrkuseks peetakse kehva lähiõhukaitset, masinatel on põhimõtteliselt peal 12,7 mm raskekuulipildujad, kuid samas puuduvad jalaväe struktuuris eraldi inimesed, kes nende relvadega toimetavad. Samas võimalik, et ostetud Stringeritest enamik läheb just 1-2 relva kaupa jalaväekompaniide lähiõhukaitseks lisaks kuulipildujatele, teadmine, et sellised Õt-raketid on olemas, peaks oluliselt vähendama helikopterite ja ka ründelennukite innukust. Taandumine ole ka soomlastele tore tegevus, sest päris piiri lähedal on Imatra ja Lappeenranta linnad, Helsingi poole tulles on Hamina riigipiirist 20 ja Kotka 60 km kaugusel, Talve- ja Jätkusõdades need küll venelaste kätte ei läinud, sest lahingutegevuse põhirõhk oli Karjala maakitsusel Laadoga ääres.
Kui tark üldse on püüda püsivat rinnet ehitada, kui VF relvajõud on tänu droonidele oma suurtükiväe tule väga täpseks saanud? Hetkel nad juba katsetavad lõhkekehi heitvate droonidega ja üsna pea on need tavarelvastuses. Kui praegu on drooni vaatlusest esimese mürsuni aega kümmekond minutit, siis pommitajadroonide tulekuga kahaneb see aeg sekunditele.

Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 7:37
Postitas Dr.Sci
Chupacabra kirjutas:Kui tark üldse on püüda püsivat rinnet ehitada, kui VF relvajõud on tänu droonidele oma suurtükiväe tule väga täpseks saanud? Hetkel nad juba katsetavad lõhkekehi heitvate droonidega ja üsna pea on need tavarelvastuses. Kui praegu on drooni vaatlusest esimese mürsuni aega kümmekond minutit, siis pommitajadroonide tulekuga kahaneb see aeg sekunditele.
Droonitõrje peaks olema üks arengusuundi mis tuleks kiiresti ka meie kaitsejõududes käsile võtta. Näiteks tekib kohe küsimus, kui hästi on Ämaris olevad liitlaste lennukid kaitstud - sest droon ei pruugi olla GPS järgi aeglaselt undav asjandus vaid üle 100 km tunnis kihutav seade mida juhitakse videoprillide kaudu (nagu tänapäevased võistlusdroonid). Lõhkelaeng ei peagi olema kuigi suur.

Xenderi poolt soovitataval lahendusel - rajada piirile rinde taoline kaitsesüsteem mis takistaks vaenlasel kohe olulise osa Lõuna-Eesti okupeerimist on veel see puudus et iga väiksema Vene poolse manöövri puhul tuleks sinna tuhandetes mehi koondada - või siis pidevalt mehitada, meie kaitseeelarve oleks momentaalselt lõhki.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 8:41
Postitas Kapten Trumm
Sellel peame-iga-hinnaga vastu lineaarsel (Soome) kaitsetaktikal on muidu üks varjukülg, mida enamasti ei räägita - see tähendab kaitstavale poolele suuri kaotusi. Sellise kaitsekeskuse vastu lasevad venelased kahtluseta käiku kõik, mis hetkel võimalik (ok, taktikaline tuumapomm ehk välja arvatud) ja kui tegemist on ikkagi välikindlustustega (st puit-muldkindlustustega), siis kaitsja kaotused saavad suured olema. Kui 750 tuhande mehega oli võimalik öösel saata järgmine pataljon vaikseks jäänud kaevikutesse, siis 200 tuhandega pole see enam kuigi sobiv võimalus. 750 tuhandet meest aga pole neil rahaliselt jõukohane varustada isegi 80ndate tasemel.

Kunnase sinises raamatus lippab Narva jõe ääres kaitsel olnud pataljon kähju 2 km tahapoole ja pääseb termobaarilise tulelöögi õudustest. Kui loete laskurkorpuse suurtükiväelaste memuaare, siis peale eesliini tulistamise lõpetamist toimub alati tule ülekandmine kaitse sügavusse, see on selleks, et tabada tulelöögi alt ära lipanud seltskonda lagedal ning vältida reservide juurde toomist (mõlemal juhul tabab tuli neid lagedal ja jalgsi). Kuidas selline tulelöögi eest lipsamine õnnestuks, kui vastase droonid ja tulejuhid jälgivad teid nagu kana munadel ja nagu kaevikust välja astute, hakkavad mürsud kukkuma?

Minuarust on meile vaja M113'sid, BMP-sid jne suuremal arvul mitte selleks, et sellega vastast rünnata, vaid sellepärast, et nendega ilmse purustamise eest läbi mürsurahe uttu tõmmata, et 2 km kaugusel saaks sõda jätkata (ei pea silmas omavolilist lahkumist). Purukslöömise eest (läbimurre kõrvalüksusest, kaudtule/põhipingutuse selgeks sihtmärgiks sattumine) jalgsi kuskile veoautodeni 1,5-2 km oma varustuse, haavatute ja muu värgiga jalgsi minnes kulub terve igavik, vastane tulistab teid varjeta maastikul enne sodiks (või avastate, et vastane on teie transpordi juba hõivanud, kuna sõitis kiiremini kui teie lippasite). See ka nagu väike manööversõda või nii. Sest sõja saab võita sõdur, kes on päeva lõpuks elus.

Jalgsi kaudtule ohu korral olen ise lahti seletanud asja nii
1. liigu vähemalt 100 meetrit minutiga, liigu pigem aeglaselt, aga ära tee eriti pause
2. ära liigu ette arvatavat marsruuti pidi (nt õhust nähtav teerada), sedasi saab sulle tuld tellida "ette"
3. mida paksem võss, seda parem on (väiksem võimalus tule tellija vaatevälja sattuda).

Kui need loll-lihtsad sõduritarkused tuua soomustehnika teemasse, siis mida sealt kokkuvõtteks öelda?
1. üksused peavad olema pidevas liikumises, tihti tuleb vahetada asukohta
2. masinad peavad olema suutelised sõitma väljaspool teid (tendiautode maastikupiirang muudab nendele tule "ette" tellimiseks iseäranis lihtsaks, sest peale tee nad eriti mujal ei liigu)
3. tehnika peab olema suuteline liikuma teest eemale, raske maastiku varju, eemale kurja pilgu eest (mitte lähima suure puu alla).

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 9:12
Postitas HeiniR

Kood: Vali kõik

Dr.Sci: Droonitõrje peaks olema üks arengusuundi mis tuleks kiiresti ka meie kaitsejõududes käsile võtta.
USA on juba toonud/ladustanud Euroopasse (eesmärgiga need ladustada Ida-Euroopasse) oma vanemad Avengerid. EKV-l on lisaks ca 100tk 23mm õhutõrjekahureid, mis just selles rollis võiksid olla täitsa asjalikud. Samas on varem olnud ideid, et EKV peaks Sergeid varustama NV-ga.
Poolakad on enda omadele lisaks pannud ka Gromi raketid peale.
Päris nutune see seis seega pole, aga arenguruumi on.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 9:44
Postitas Kapten Trumm
Kahurid ja Avengerid on ainult tõrje vahendid, mida saab kasutada siis, kui sa tead, kus droon asub.
Radarite võimes vähemalt pisemaid (nt sellised nagu USA-st meil osteti) droone avastada kahtlen.
Probleem on üldiselt selles, et sa ei kuule ega näe seda, vastane aga droonilt näeb.
Vene droonivideod, mida netti agaralt postatakse, ei näita kuidagi mässulisi reageerimas - tõenäoliselt nad ei näe ega kuule seda drooni siiski.

Igal juhul tuleb kõvasti auru kulutada passiivsetele kaitse vahenditele, näiteks (soojus)maskeeringule.
Üks kaunis massiivne meede oleks meil kasutatavate rootsi jaotelkide asendamine moodsate NIR maskeeringuga telkidega või sinna mingi katte leiutamine.
Maskeerimisvõrgud ja muud kodused meetodid ei aita, proovitud.

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 04 Sept, 2018 10:29
Postitas nimetu
Vene droonivideod, mida netti agaralt postatakse, ei näita kuidagi mässulisi reageerimas - tõenäoliselt nad ei näe ega kuule seda drooni siiski.
Fucsi poolt välja toodud artiklites ja analüüsides on küll tihti esinenud väide, et kõigepealt on kuulda ja näha droone pea kohal ja siis tuleb tulelöök. Tõenäoliselt on nende märkamine täitsa võimalik, lihtsalt alla toomine sellisel liikuva ja pisikese sihtmärgi puhul keeruline.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 11:08
Postitas Viiskümmend
Dji phantomi, mavicu või sarnase tuvastab palja silmaga alates kusagilt 250-300 m kauguselt, korraliku binokliga saab tuvastuspiiri ka kilomeetrite peale nihutada aga siis on vaateväli kitsas.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 11:19
Postitas Dr.Sci
Viiskümmend kirjutas:Dji phantomi, mavicu või sarnase tuvastab palja silmaga alates kusagilt 250-300 m kauguselt, korraliku binokliga saab tuvastuspiiri ka kilomeetrite peale nihutada aga siis on vaateväli kitsas.
~150 m kõrguselt lendavat Mavicut enam ei kuule. Ei näe ka kui just ei tea kuhu täpselt vaadata. Julgen siin tugineda isiklikele kogemustele (lisaks teeb Mavic sellelt kõrguselt väga häid pilte).

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 04 Sept, 2018 14:52
Postitas Xender
Trummi jutt kokkuvõttes Soome kohapealt. soomlased sõidivad nii nagu nende armee see võimaldab ja paraku on Soomlaste võimalused oluliselt suuremad, seda eriti õhujõudude ja õhukaitset vaadates. Kui Soomlased kõvasti vastu hakkvad on VF esmane ülesanne Soome õhujõud maha suruda ja oluliselt kõvem õhukaitse hävitada. Meie puhul aga saab keskenuda kohe maavägede vastasele tegevusele.

Manööversõja käigus on enamus isikkooseisust ka enamuse ajast jalastunud. Seega ükskõik millega pähe saadakse STV või õhust on mõju suuremas pildis suurem. Sinu juttu lugedes (mitte ainult selles teemas) tekib tunne, et soomukist rohkem ei väljuta, kui põit tühjendamas. Kes siis sõdib, kui kõik istuvad terve aeg soomukis? Samuti kui sõjateater on meil ühel või teisel viisil väike siis neid manööverdavaid üksusi on küllaltki lihtne jälgida.

Minu point on lihtne : üksused kes on suutelised manööverdama, seda las teevad. Ma ei räägigi, et scouts peaks istuma kusagil kaevikus kaitsel. Rangelt võttes on meil selleks suuteline ainult üks brigaad ja teine väikeste mööndustega. Sõdimegi siis ainult 2 brigaadiga?

Suurem osa KL üksusi, ja esmasest reservist seda aga poleks. Kui võtta täiendreserv (EKVst on läbi käinud ligi 100 000 meest) siis neile pole ei transporti, sidet ega muud. Neid saaks rakendada näiteks rindesügavuse tekitamiseks, kui meil aga polegi neid plaanis kasutada, siis tekib küsimus ajateenistuse mõistlikusest - st toota üksusi, keda meil polegi plaanis kuidagi kasutada.

Pigem käib siin vaidlus selle üle, mitte manööversõda vs rindesõda vaid meie võimaluste üle pidada ühte või teist. Kui meil oleks 5 - 6 täisväärtusliku soomusbrigaadi mida kataks õhust 4 - 5 eskadrilli uusi hävitajaid. Loomulikult manööversõda oleks mõistlik. Küsimus on aga, kas rakendada maksimaalselt 3 - 4 brigaadi (mis oleks võimelised kuidagi manööverdama, ehk oleks kindlustatud side ja transpordiga) või rakendada tervet mobilisatsioonireservi. Millest manööverdavaid üksusi on käputäis.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 15:02
Postitas Kapten Trumm
Trummi jutt kokkuvõttes Soome kohapealt. soomlased sõidivad nii nagu nende armee see võimaldab ja paraku on Soomlaste võimalused oluliselt suuremad, seda eriti õhujõudude ja õhukaitset vaadates. Kui Soomlased kõvasti vastu hakkvad on VF esmane ülesanne Soome õhujõud maha suruda ja oluliselt kõvem õhukaitse hävitada. Meie puhul aga saab keskenuda kohe maavägede vastasele tegevusele.
Vastupidi, nad on sunnitud teistmoodi/uutmoodi sõdima seepärast, et rahakott ei kannata enam vanaviisi sõdimist välja, sest see vajaks sadade tuhandete meeste õpetamist-varustamist, aga selleks DDR-i odavmüüke, kus tol hetkel toimivat sõjatehnikat ja tohutuid laskemoona virnasid võiku hinnaga osta oli, pole enam kuskil. Soome suurtükivägi koosnes veel hiljuti näiteks 700 suurtükist (D-30 ja paremad). DDR odavmüük lubas muidu Mossini vintide ja Talvesõja aegse suurtükiväega seltskonna relvastada enamvähem nõuka 1970ndate tasemel. Soomlased ise on meenutanud, et kui see kraam laevaga Soome saabus, olevat raudtee eshelonid sadamast ladudesse olnud lõputud. Täna tuleb seda kraami kõike hakata asendama turuhinnaga.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 15:14
Postitas Xender
Kapten Trumm kirjutas: Vastupidi, nad on sunnitud teistmoodi/uutmoodi sõdima seepärast, et rahakott ei kannata enam vanaviisi sõdimist välja, sest see vajaks sadade tuhandete meeste õpetamist-varustamist, aga selleks DDR-i odavmüüke, kus tol hetkel toimivat sõjatehnikat ja tohutuid laskemoona virnasid võiku hinnaga osta oli. Soome suurtükivägi koosnes veel hiljuti näiteks 700 suurtükist (D-30 ja paremad).
Soome sügava rinde ( kombineeritud rinde ja manööversõjast) teooria juures on tähtsal kohal ka õhujõud. Meie unistused tanki pataljonist või MLRSide pataljonist on peenraha võrreldes sellega, kui tekitada Soome väärilised õhujõud ja õhukaitse. Ilma selleta aga see soome teooria aga ei tööta eriti hästi.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 15:23
Postitas Gideonic
Xender kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: Vastupidi, nad on sunnitud teistmoodi/uutmoodi sõdima seepärast, et rahakott ei kannata enam vanaviisi sõdimist välja, sest see vajaks sadade tuhandete meeste õpetamist-varustamist, aga selleks DDR-i odavmüüke, kus tol hetkel toimivat sõjatehnikat ja tohutuid laskemoona virnasid võiku hinnaga osta oli. Soome suurtükivägi koosnes veel hiljuti näiteks 700 suurtükist (D-30 ja paremad).
Soome sügava rinde ( kombineeritud rinde ja manööversõjast) teooria juures on tähtsal kohal ka õhujõud. Meie unistused tanki pataljonist või MLRSide pataljonist on peenraha võrreldes sellega, kui tekitada Soome väärilised õhujõud ja õhukaitse. Ilma selleta aga see soome teooria aga ei tööta eriti hästi.
Lisaks on päris suur rõhk raadiosidel (et seda tegevust normaalselt koordineerida) ja kõvasti rohkem kokku harjutamist.

Doktriin ise on muidugi väga muljetavaldav. Pigem võiksime ka ise mõelda siiski kuidas saaks midagi sealt ise üle võtta, mitte kuidas kohe kindlasti ei saa. Päris nii ka ei tundu õige, et hangime õhuväe, keskmaa õhutõrje, MRLS'i jms ja alles siis "hakkame vaatama".

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 15:25
Postitas Kapten Trumm
Enne järgmise jama produtseerimist Xenderil läbi lugeda lk 19 alates https://issuu.com/sodur/docs/sodur0315
Ma ei suutnud selles sõjas näha õhuväe ja õhukaitse kriitilist rolli, aga võibolla on probleem minu väikses ajumahus.

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitatud: 04 Sept, 2018 15:31
Postitas Kapten Trumm
Gideonic kirjutas:Doktriin ise on muidugi väga muljetavaldav. Pigem võiksime ka ise mõelda siiski kuidas saaks midagi sealt ise üle võtta, mitte kuidas kohe kindlasti ei saa. Päris nii ka ei tundu õige, et hangime õhuväe, keskmaa õhutõrje, MRLS'i jms ja alles siis "hakkame vaatama".
Ega siin väga midagi uut ju ei ole - lihtsalt Soome peaks olema üks esimesi (või lausa esimene), kes selle teooria https://en.wikipedia.org/wiki/Swarming_(military)
toob praktikasse konventsionaalses sõjapidamises.

Swarmingu kui sõjapidamisteooria võti on jah sidepidamine - kuidas saavutada ilma vastase poolt mõjutatava raskuskeskmeta olukord, et kõik osapooled suraks neile määratud ajal ja kohas, et säiliks koordinatsioon. Looduses herilasepesa torkides näib töötavat. Loodusest paralleele tõmmates sobib kõige paremaks näiteks ehk sipelgapessa visatud rästik.