www.militaar.net

Lihtsalt paar uitmõtet:

- kuna VF relvajõud on väga osavad side segamises, siis äkki oleks mõistlik välja mõelda viis, kuidas pidada swarming sõda ilma raadiosidet kasutamata?

- Mis puudutab swarmingut, siis oleks vaja palju väikeseid sõidukeid: maasturid, ATV, UTV, mootorrattad. Tendikas on magus sihtmärk, maasturid/ATV/UTV on raskemini tabatav ja moona kulu per tulu oluliselt väiksem.

Ning Gideonicule ja Trummile täpsustuseks - swarming (tegelikult igasugune - liigume/opereerime hajutatult ja vajadusel lööme koos vastase "valupunktidesse") - taoline võitlusviis nõuab olukorra teadlikkust. Siin on selge ja suur vahe pelgalt "sidepidamisega". Seetõttu on Chupacabra esitanud väga hea küsimuse (mitte, et minul täielikku vastust oleks).

Noh, igasugune sõjapidamine nõuab tegelikult (võimalikult head) olukorrateadlikkust, mitte asjata ei kirjutanud W. Lind luure juhtrollist (moodsas) manööversõjapidamises.
Soomlaste uus asi pole kindlasti mitte odav, arvestades, et seal antaks jaole ülesandeid, mida üldiselt rühm täidab, siis tähendab see ka kulukamat varustust. Ja meeskond (3 meest) täidab tegelikult jao ülesandeid, sellest ka kahes meeskonnas kergekuulipildujad ja ühes täpsuspüss). Loodetavalt on neil see nuhvlitega BMS värk ikka mingi kokku pakitud "burst transmission" tüüpi infovahetus, kus saatja istub eetris nt 0,2 sekundit korraga, mitte pidevalt kuskil mobiilivõrgus istumine, mis isegi vene võimaluste juures tähendab sama, mis raadiomajakas üksusele anda ja venelastele öelda selle sagedus.

küsimus, nagu mina aru saan, on mitte niiväga eetris olemise ajas ja selle kodeerituses, vaid side loomises üldse (segajad - nt. droonidel ja geograafia)

Edukaks segamiseks on sul vaja teada segatava saatja sagedusriba, sest segaja suudab ka segada üsna kitsast vahemikku. Selleks, et see tuvastada, on vaja siiski mingi aeg eetris olla. Kui see infovahetus on kokku pakitud ühte signaali, mis kestab 0,2 sekundit ja mis iga kord ilmub eri sagedusel, siis on selle segamine suht lootusetu. Segada ei ole võimalik tervet raadioeetrit.

Taoline tehnoloogia leiutati külma sõja ajal USA allveelaevadelt tuleva side tarbeks (vastassuunalist võis pikal laine korrutada ju lõputult ja korratigi, sest polnud teada, kus vastuvõtja täpselt asub ning kas ta ka kuuleb). Kuna ameeriklasesed saavad nt allveelaeval olles 3 kuud vee all saata koju e-maile, siis on loogiline, et allveelaev ei tõsta kesk ookeani antelli püsti ja tee seal minutist seanssi - mis tähendab kindlat avastamist, kui vastane ligi. Selle asemel pidid nad selle asja pakkima kokku (sh ka meeskonna kirjad koju) ja saadavad viuhti üle satelliidi selle teele, isegi kui vastane kuulab eetrit ja juhtub olema õigel sagedusel, siis tõenäoliselt peetaks atmosfäärihäireks.

Ukrainlased said kiiresti aru, et meilgi õppustel tihti nähtav navigeerimine nutiseadmega võib olla ohtlik, sest seadmed korjavad parema täpsuse huvides ka signaale mobiilimastidest (mille asukoht on teada) ja see tähendab, et orienteerumisel seade käes plingib nagu raadiomajakas. Sellised asjad eetris hakkasid kaasa tooma näiteks miinipildujatuld.

Väike täpsustav info pakitud info edastamise koha pealt. Tehnoloogia areng ei ole kuidagi seotud tuumaallveelaevadega (ainult). Kuigi seal kasutati seda ka.

Vt. näiteks http://cryptomuseum.com/burst/index.htm
Sealt leiab infot konkreetsete seadmete ning nende väljatöötamise ning kasutusvõtu kohta.

Raadiohäired, btw on konkreetsel sagedusel edastatavast signaalist lihtsalt eristatavad.

Sidepidamine varjatult pole siiski väga lootusetu teema. Raadioamatööridel on ammu teada ja kasutusel nn. Olivia mode kodeering, mis lubab signaali peita müra sisse nii, et signaali amplituud võib olla 3 korda (!!!) väiksem kui tausta nivoo. Olen seda ka ise tarvitanud ja töötab küll. Sellega saab edastada ka andmesidet, vabatarkvara selleks on olemas ja oleme proovinud seda ka veidi arendada, et näiteks sitreppe kiirelt läbi tavalise analoog käsijaama saata. Suurt andmemahtu see muidugi ei kannata, mingeid fotosid saata pole mõtet aga paarikümne tähemärgiline tekstisõnum tuleb kiirelt läbi.
Tegemist on siis nn. steganograafiaga (amatöörid küll ei peida tahtlikult, kuid protokoll võimaldab seda), kus kasulik info peidetakse mingi tavalise info sisse ja kui seda kasulikku infot on piisavalt vähe, siis ei riku see taustamüra statistilist pilti nii, et kahtlused tekiksid.
Kellel huvi see võib lugeda http://www.oliviamode.com/
https://en.wikipedia.org/wiki/Olivia_MFSK