www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 29 Nov, 2021 12:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 529 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 32, 33, 34, 35, 36
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 16 Sept, 2021 19:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 599
Asukoht: Tallinn-Tartu
Viitan oma varasemale postitusele 02.02.2021. Nagu ütlesin, nii lähebki
just plain mean kirjutas:
Sageli tähendavad sõnadki, kuigi kõlavad sarnaselt (tulenedes ühest n.ö juurikast), üsna erinevaid asju. Ma toon näiteks sõnad diversioon ja sabotaaž. Esimene tähendab eesti keeles avalikku vägivaldset kahjustamist (näit: diversandid hävitasid silla), teine aga passiivset kahjustamist, töö nurjamist (näit: tehase toodangu kahjustamine, masinate rikkumine). Inglise keeles seevastu tähendab diversion hoopis tähelepanu kõrvalejuhtimist, pettetegevust, sabotage aga vägivaldset kahjustamist. Ning inglise keelest tõlkimise puhul hakkab ka eesti keeles nende sõnade tähendus pisitasa, ent vääramatult muutuma.

Nüüd on siis, nagu ütlesid vanad roomlased, lupus in fabula ehk eesti keeles "hundist räägid, hunt akna taga"
"Kaitse kodu!" 5/2021 kirjutavad b-kin Ühtegi ja mjr Toomse artikli "Territoriaalkaitse võitlusdoktriin", kasutades sõnu diversioon ja sabotaaž just täpselt samas tähendus, millest varasemalt kirjutasingi (vt pilt).

Viskasin kiirelt pilgu kõigepealt Eesti Entsüklopeediasse, siis TEA Entsüklopeediasse ning lõpuks ka Võõrsõnade Leksikoni (kirjastus Valgus Vääri, Kleis ja Silvet).

Esmalt diversioon: (lad k diversio) 1. Vaenulik tegevus, mis nõrgestab riigi majanduslikku või sõjalist tugevust, 2. vaenlase tagalas tehtav üksikisikute, sõjaväeüksuste partisanisalkade hävitustöö vaenlase tagalas, sõjaliste- ja tööstusobjektide purustamine, vägede juhtimise halvamine , ühendusteede lõhkumine, isikkoosseisu ja sõjatehnika hävitamine; 3. ideoloogiline diversioon - õõnestuspropaganda raadio televisiooni v ajakirjanduse kaudu. Diversiooniakti sooritajat nim diversant, sooritajate gruppi diversioonigrupp.

Saotaaž: (pr k sabotage) igasugune varjatud vastutegutsemine, sihilik töö nurjamine.
Sabotöör: sabotaaži sooritaja.

Kui nüüd lähtuda artikli autorite loogikast, siis peaks sabotöör hakkama tähistama diversanti, diversant aga muutuma poolakad rappa juhtinud Ivan Sussanini analoogiks; salakahjustajal-sabotööril aga polekski enam nime... Vaat kus lops.

Tarka juttu kirjutades on unund, et pettetegevus ja pettemanööver ei vaja eesti keeles uut võõrsõna-tähendust.

"Rekest" ja muudest asjadest kirjutades on ununud "intelligents" (ing intelligence)...


Manused:
20210915_143529.jpg
20210915_143529.jpg [ 1.87 MB | Vaadatud 1172 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Okt, 2021 14:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 599
Asukoht: Tallinn-Tartu
KVJ Herem err.ee vahendusel (Toomas Sildam 10.09.2021 15:53): "Järgmine suur võimearendus, mille Balti riigid on otsustanud koos teha, ongi pikamaa suurtükivägi"

"klassikalises eesti kirjakeeles" tuntakse siiski kaugelaske suurtükiväge ja pikamaa bussi.
Kumma me nüüd õigeks loeme?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Okt, 2021 15:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 2637
Asukoht: Reval
just plain mean kirjutas:
pikamaa bussi.

Pigem küll kaugliinibuss.
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... nibuss&F=M

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
PostitusPostitatud: 04 Okt, 2021 15:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Mär, 2006 14:52
Postitusi: 461
On pikamaabussi ka terminina kasutatud (EKI lehel märksõna "pikamaa" all suisa näitena), aga vähemalt minu isiklikus keelemullis on kaugliinibuss levinum. Erinevates dokumentides on muidu pikamaa mõistet kasutatud epiteedina nii tankitõrje kui õhutõrje puhul. Samas stiilis keskmaa ja lühimaa pole ka võõrad.

Ehk siis küsimus taandub sellele, kas suurtükiväge on vaja laskekauguse alusel jagada kolme (lühimaa-keskmaa-pikamaa) või kahte (laseb kaugele - ei lase kaugele) rühma.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 529 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 32, 33, 34, 35, 36

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt