Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

[mulk35]

Kui palju on austatud kaasfoorumlane vanahalb kaubalaevadel töötanud, et selliseid väiteid esitada. Olles ise viimased 15 aastat kaubalaevadel töötanud märganud, et meeskonna kvaliteet nii maha oleks käinud

[Kriku]

Ilmsdelt siis pole leitud motiivi ehk seda et miks peaks selline laev (Eagle S, Vezhen jne) kaablit lõhkuma. Mis kasu saaks sellest meeskond või laeva omanik.

Kapten ja mõned vanemohvitserid saavad FSB käest nutsu, ülejäänutel on mitme kuu pikkune jama kaelas. See, et praeguseks hetkeks pole nutsu saamist ära tõendatud, väga palju ei loe.

[Lemet]

Nüüd - olen aru saanud et sellesse pilti on tekkinud stopperid mis võivad olla kinnitatud ja võivad ka mitte olla?

Pole need kuskilt "tekkinud", on kogu aeg olnud. Sestap soovitasingi lugupeetaval selle va ankrumajanduse hingeeluga pisut lähemalt tutvuda.
Ja muideks- viimasel leivalaeval oli ohvitserkoosseisu hulgas kaks filipiinlast, igati asised tegelased. Ilmselt oli üks neist tuumafüüsik ja teine ajukirurg. Kapten oli norrakas ja esimene ohvitser soomlane. Majanduspoolt käsutas Tartust pärit vene mees. Kaks motoristi samuti pilusilmsed ja teadsid oma eriala vägagi hästi. Ilmselt siis ajukirurgi ja tuumafüüsiku assistendid. Üldiselt soovitaks tiba enne lõualõksutamist mõtelda, mida lõugade vahelt välja tuleb. Ei võta ükski kapten endale laevale olematute teadmiste ja pskustega meeskonda, sest temal tuleb selle meeskonnaga la merele minna ja mis kõige kummalisem- ka kohale jõuda.

[vanahalb]

Kui palju on austatud kaasfoorumlane vanahalb kaubalaevadel töötanud, et selliseid väiteid esitada. Olles ise viimased 15 aastat kaubalaevadel töötanud märganud, et meeskonna kvaliteet nii maha oleks käinud

Ma olen siin teemas varemalt juba maininud, vaidluses Lemetiga et ma ei sõida merd (ja hinnatud mittepädevaks) vaid töötan aeg-ajalt erinevates sadamates ja erinevate laevade laadimisel/lossimisel. Näiteks laeva peal olevate kraanadega töötavad sadama mehed. Laeva mehed lülitavad alguses ainult toite peale , töö lõpus välja ja kinnitavad kraana merereisiks. Kaupa paigutavad trümmis sadama mehed. Kui on mingi keerulisem kraam kui kivisüsi (erinevad mahukaalud) siis paigutamise plaani teeme meie. Laev ainult kinnitab selle. Kui tuleb midagi muuta siis antakse laevale teada. Kui tüürimees seda ise hakkab paigutama läheb laev raudpolt kreeni või valesse differenti ja pole enam seisuaega ega kaikohta et seda ümber hakata tegema.

Seepärast olen paljudel kaubalaevadel töödanud ehk nende meeskondadega kokku puutunud. Iga kord tuleb Iaevale pardale minna ja seal vahel mitu päeva ringi kolada. Ikka üle 15 aasta. Tellija tahab kogu aeg odavamat vedu ja võetakse odavamaid laevu. Sellistel 30-40 tuhande tonnise kandevõimega laevadel oli veel 2000-ndatel vahel terve meeskond Skandinaaviast. 10 aastat tagasi küll enam mitte. Tekimeeskond oli juba siis tavaliselt Filipiinidelt või kuskilt sealtkandis. Nüüd pole valget tekiinimest või masinameest enam ammu näinud, tüürimehedki vahel hindud ja seal on vahe sees. Näiteks pumbatakse hommikuks terve ballast välja ja laev on kai ääres kõrge nagu Paabeli torn ja muud taolist. Trümmi minevaid luuke ei stoperdata (et nad ise kinni ei kukuks) enne kui näpuga näidata. Või pole stoppereid üldse ja paljad ketijupid ripuvad luugi küljes. Ja muud taolist mis ei viia laeva otseteed põhja vaid tekitab asjatuid riske.

Need pole sugugi vene varilaevastiku surmakünad vaid täiesti tavalised Skandinaavia ja Türgi või Kaug-Ida vahel sõitvad kaubalaevad. Bahama, Panama, Singapuri jms lippudega. On nõus tonni kaupa ära viima pool senti odavama hinnaga ja eks see tuleb siis kuskilt kokku hoida. Väikesed laevad , 3000-5000 tonni kaubaga nii kaugele ei sõida ja neil on kindlamad kohalikud meeskonnad. Kuigi juba 7-8 aastata tagasi hakkasid neilegi tekkima tõmmumad või pilusilmsed mehed.

P.S - Lemet, mismoodi on Sinu teooria järgi siis võimalik seletada neid juurdluste järgi õnnetusjuhtumites ("ebapiisavad meresõiduoskused" nagu rootslased just teatasid) kvalifitseeruvaid järjestikuseid kaablirebimisi kui kogu laevapere on asine ja teadmistega?

[Lemet]

Lemet, mismoodi on Sinu teooria järgi siis võimalik seletada neid juurdluste järgi õnnetusjuhtumites ("ebapiisavad meresõiduoskused" nagu rootslased just teatasid) kvalifitseeruvaid järjestikuseid kaablirebimisi kui kogu laevapere on asine ja teadmistega?

Mitte mingil kombel ei takista asise ja teadmistega laevapere olemasolu ankrut mööda põhja lohistamast. Jutt on sellest, kas tegu on teadliku tegevusega ( arvan mina) või kogemata kombel juhtunud õnnetustega, nagu väidab kaasfoorumlane. Mina väidan, et neljal korral ankru kaablitesse/torudesse kogemata allakukkumisse uskumiseks üeab olema otse uskumatult sinisilmne. Aga sellest sai jiba eespool kirjutatud.

[vanahalb]

OK. Vähemalt mina pole väitnud et tegu on olnud kogemata kombel juhtunud õnnetustega. Eagle S puhul ütlesin et ankru iseenesest allakukkumine pole välistatud. Seda siis kui see on valesti kinnitatud. Suht emotsionaalne tiraad tuli vastuseks. Tänaseks on vist ka padukollases ajakirjandus konsensusele jõudnud et teatud tingimustel saab. Vezheni puhul ei öelnud ma vist midagi . Küll aga teatas Vezhen ise et ilmastik oli halb kui ankur alla kukkus ja seda ei saanud kontrollima minna. Rootsi uurijad olid vähemalt esialgu sellega nõus.

Kui kasutada väidet "ankrut pole tekilt näha" siis see tähendabki igasuguseid variante et mis põhjusel teda näha ei saa. Mitte ainult sellist kitsandatud vaadet nagu algelistel faktikontrollijatel et lähen plekkvaikse ilmaga piki reelingu serva vööri ja vaatan kas näen. Kui näen siis on väide vale.
Võib-olla on see mingite kultuuride küsimus sest ma ei võta siin mingeid eelpositsioone a la nagunii venelased või FSB maksis kaptenile käpa peale. Kas kapten läks siis ise merel ankruga möllama?. Kui ta kellegile sellise korralduse andis siis selle jaoks ongi uurimine ja see kõik võtab aega.
Ma näen siis samasuguseid emotsionaalselt ülesköetud inimesi kes Venemaal natse jahivad. Samas on see täiesti mõistetav ja sõltub igaühe kasutatavatest infokanalitest.

[Lemet]

Mitte ainult sellist kitsandatud vaadet nagu algelistel faktikontrollijatel et lähen plekkvaikse ilmaga piki reelingu serva vööri ja vaatan kas näen. Kui näen siis on väide vale.

Täpselt seda, et ka plekkvaikse ilmaga pole ankrut näha, kaasfoorumlane ju väitiski..

kirjutasin et ise laeva peal olles ei ole näha et kas ankur on üleval. Mis tähendab seda et ülestõmmatud ankrut enamasti ei näe. Või seda et kas teda üldse enam laeva küljes onl

[trs]

Vaidlus näitab lihtsalt seda, et tegemist on väga eduka hübriidrünnakuga taristu vastu. Nagu ka laevade vabastamine. Kui seaduseid ei muudeta, neist üle ei astuta, või meeskonna ülekuulamisel gestaapot ei tehta, siis jäävadki paremal juhul kaudsed tõendid ja ka neid on väga keeruline leida. Kui ankrute kukkumine oleks karistatav või poleks füüsiliselt võimalik, siis seda ka ei juhtuks. Olukord ankrutega pole laevadel muutunud, küll aga on muutunud julgeolekuolukord ja väga lühikese ajaga väga paljude kaablite seisukord. Edasi võib igaüks ise mõtelda.

[Kriku]

Uus tsiviillaevanduse teema: viewtopic.php?t=56817 .

Mis siinsesse vaidlusse puutub, siis on kaks erinevat punkti:
1) kas ankur saab kogemata alla minna, nii et keegi ei märka?
2) kas laev saab kilomeetrite või kümnete kilomeetrite viisi merepõhja pidi ankrut lohistada, nii et keegi ei märka?

Isegi kui p. 1 õige on (kahtlane), ei tulene sellest mitte kuidagi, et ka p. 2 võiks õige olla (IMHO veel kahtlasem).

Vähemalt mina pole väitnud et tegu on olnud kogemata kombel juhtunud õnnetustega. Eagle S puhul ütlesin et ankru iseenesest allakukkumine pole välistatud.

[Lemet]

Vähemalt mina pole väitnud et tegu on olnud kogemata kombel juhtunud õnnetustega. Eagle S puhul ütlesin et ankru iseenesest allakukkumine pole välistatud.

Täpselt samuti pole välistatud inimese noa otsa kukkumine. Juhtub. Aga neli korda järjest samas toas ühel nädalal...???

Vabandust OT pärast, lihtsalt tuli see vana lustilugu meelde.

[trs]

Merelaevanduses tuleb palju muudki peale selle, kas märgati midagi või mitte. Alati võib sita ilmaga ütelda, et märkasime, aga tekile minekut, ankru kontrollimist või peli remonti vms hindasid nendes oludes ohtlikuks ja ongi jokk.

[diesel]

miks mõned meist üritavad kangesti musta valgeks rääkida?

[Turist 47]

Vaidlus näitab lihtsalt seda, et tegemist on väga eduka hübriidrünnakuga taristu vastu..
Kui seaduseid ei muudeta, neist üle ei astuta, või meeskonna ülekuulamisel gestaapot ei tehta, siis jäävadki paremal juhul kaudsed tõendid ...

Koolis õpitust on tänaseni meeles, et merega seonduvate kahjude korral on alati mõlemad pooled süüdi. Alati.
Rammisid teist laeva, uputasid lootsipaadi, jne - siis süü jagatakse 80-20 ; ... ; 90-10%..
Põhimõttel, et II pool oleks alati saanud/pidanud midagi ette võtma, et kahju vältida.

[Sekeldaja]

Vaidlus näitab lihtsalt seda, et tegemist on väga eduka hübriidrünnakuga taristu vastu..
Kui seaduseid ei muudeta, neist üle ei astuta, või meeskonna ülekuulamisel gestaapot ei tehta, siis jäävadki paremal juhul kaudsed tõendid ...

Koolis õpitust on tänaseni meeles, et merega seonduvate kahjude korral on alati mõlemad pooled süüdi. Alati.
Rammisid teist laeva, uputasid lootsipaadi, jne - siis süü jagatakse 80-20 ; ... ; 90-10%..
Põhimõttel, et II pool oleks alati saanud/pidanud midagi ette võtma, et kahju vältida.

Antud juhul niisiis on kaabliomanik süüdi, et selle üldse vedas kohta, kus võib ankruga pihta saada?
Puusalt tulistan, et seda tegevust reguleerib mingi rahvusvaheline konventsioon, mille nähtav järelm on muuhulgas, et veealused kommunikatsioonid kantakse üldkasutatavatele merekaartidele justnimelt EESMÄRGIGA, et nende läheduses keegi ankru, traali või millega iganes, mis seda kahjustada võiks, ei laamendaks.
On selles kontekstis veel mõtteid, kuidas teine pool oleks saanud/pidanud midagi ette võtta, et kahju vältida?

[trs]

Seda näidet tuuakse väikelaevajuhi koolitustel alati, et debiilikud ei ajaks merel taga oma õigust. Sest pooltel juhtudel neil seda nagunii ei oleks. Aga kui Tallinki laev Naissaarele otsa sõidab, siis ei ole Viimsi vald automaatselt vähemalt 10% osas selles süüdi
Kui siin oleks lihtsaid lahendusi, siis need rünnakud oleks ammu lõppenud või poleks neid alustatudki.