Üks lugu 1944. aasta sügisest

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Arnold kirjutas: Aga täiesti arvestatav on variant, et TH mundris mees sai politseinikuks alles sõja ajal ja neid nimekirju vist samahästi kui pole.
Sest nagu teada, EW politseimunder oli saksa okupatsiooni ajal ametlik vormirõivas politseile.
Minu arusaamist mööda peale 1940. aastat prefektuurid restruktureeriti ja seega Tallinn-Harju prefektuuri peale seda enam ei eksisteerinud.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Arnold kirjutas:
Vaid kuues Kask jätkas edukat teenistust politseis, kuid alates 1935. aastast juba teistes prefektuurides. 1940. aastal oli ta Peipsiääre valla konstaabel.
See mees isegi sobiks, ses mõttes, et 1940-al oli ametimeeste tervisele vägagi kasulik oma teenistuskohalt õigel ajal sääred teha ja võimalusel mindi kodukohta, ning hangiti mingi apoliitilisem amet või lausa lihttöö (allveelaeva "Lembit" viimane komandör hakkas raamatupidajaks turbarabas, Laura vallavanem Karjel tuli kodukanti Tõstamaale lihttööliseks jne.).

Nüüd võib öelda, et see mees ei sobi kindlasti, sest 1941. aastal ta arreteeriti.
Süüdistuskokkuvõttes tehakse ettepanek kõrgeima karistusmäära kohaldamiseks, kuna süüdistatav kuulus "kontrrevolutsioonilisse organisatsiooni Kaitseliit", tegutsedes seal kohaliku allüksuse ülemana.
Erinõupidamine siiski "halastas" ja Friedrich Kask sai 10 aastat laagrit, kust ta ka muide eluga tagasi tuli.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Shiim kirjutas:
Arnold kirjutas: Aga täiesti arvestatav on variant, et TH mundris mees sai politseinikuks alles sõja ajal ja neid nimekirju vist samahästi kui pole.
Sest nagu teada, EW politseimunder oli saksa okupatsiooni ajal ametlik vormirõivas politseile.
Minu arusaamist mööda peale 1940. aastat prefektuurid restruktureeriti ja seega Tallinn-Harju prefektuuri peale seda enam ei eksisteerinud.

Natuke ebamäärase andmestiku põhjal olid Eestis ajavahemikul 1918-1940 järgmised politseiprefektuurid:

Lääne-Saare prefektuur
Narva prefektuur
Petseri-Võru prefektuur
Pärnu prefektuur (kuni 1927)
Tallinn-Harju prefektuur
Tartu-Valga prefektuur
Viljandi prefektuur (kuni 1927)
Viljandi-Pärnu prefektuur (1927-1941)
Viru-Järva prefektuur


1941-1944:

Harju-Järva prefektuur
Petseri prefektuur
Pärnu-Viljandi prefektuur
Saare-Lääne abiprefektuur
Tallinna prefektuur
Tartu prefektuur
Võru-Valga prefektuur


Soovitan seda infot kusagil mujal faktina mitte välja tuua, sest võib esineda ebatäpsusi :roll:
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Pataljoni ülemaks oli major Kascham, tema abiks major Espre. Pataljoni adjutandiks oli ltn. Osvald Vaidlo. Allohvitserkoosseisust mäletan veel rühmavanemaid Hanno Raadikut ja Toivo Kaselaidi. Mõlemad vanad 36.pataljoni mehed.
Jutt on siis pataljonist, mille hilisem nimetus oli 288. Politsei Jalaväepataljon: http://et.wikipedia.org/wiki/288._Polit ... 4epataljon
Wikipedias on muidugi politseipataljonide teemades palju vigu ja nii on ka see artikkel kohati puudulik, kohati vigane.
Igal juhul oli pataljoni staap mingil ajal Amblas ja O. Vaidlo naise sugulase mäletamist mööda algas ka põgenemistee Amblast (kuid samas võib olla, et keegi luges mingist raamatust, et 288. pp. staap paiknes Amblas ja sellest läks siis lahti jutt, et ka põgenemist alustati sealt). Kui hiljem võideldi Narva rindel, siis loogiliselt võttes ei saanud ka staap enam sellel ajal Amblas olla. Siiski vähemalt mõned mehed jäid vist sinna kanti kohale.
Tundub olevat tõenäoline, et kui Vaidlo oli juba ümberformeeritud (tulevase) 288. pp. kooseisus, jäi ta sinna ka kuni rinde kokkuvarisemiseni - isegi kui põgenemine ei alanud Amblast, ei välista ju see, et Vaidlo oleks 288. pp. kooseisus olnud.
Igal juhul - kui keegi oskaks viidata 288. pp.-i puudutavale kirjandusele, oleks tore.

24.02.1943 Eesti Sõna on avaldanud foto, mille allkirjaks on: Eesti pataljoniülem, tema adjutant ja väeosa majandusülem ühes raudteejaamas üksuse marsiteekonda kindlaks määramas. Kahjuks oli minu käsutuses oleva ajalehefoto kvaliteet nii vilets, et ei õnnestunud tuvastada, kas majandusülemaks on Vaidlo.

Vaidlole on annetatud ka Sõjateeneteristi II kl. mõõkadega - matustel jäi seega üks autasu esitlemata.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Ühes Julgeoleku poolt koostatud toimikus on ülekuulatavate ütluste põhjal koostatud 33. politseipataljoni võitlejate osaline nimekiri, kus figureerib keegi rühmaülem lipnik Kase. Huvitav, et kasutatakse just auastet lipnik (vene transkriptsioonis) :roll:
Väidetavalt deformeeriti 33. pp. 1943. aasta märtsis või mais ning osa võitlejatest saadeti 20. SS-diviisi, osa aga 36. politseipataljoni. Nii et kui üks hukkunutest oli tõepoolest Kask või Kase, siis on väike võimalus, et tegu on just selle mehega.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Otsin kontakti Robert-Rudolf Volk'iga, kes kuulus 36. politseiptaljoni koosseisu alates 1943. aastast ning võitles hiljem ka 288. politseipataljoni koosseisus. Taandumisel sattus Pitkapoiste hulka ning võttis osa Harudevahe lahingust (vt´. Kultuur ja Elu 2/2009).
Mees peaks elama Tartus ning muuhulgas on tegu vanima Kaitseliidu tegevliikmega (kuulub siis Tartu maleva hingekirja).
http://www.postimees.ee/230208/esileht/ ... 313536.php
http://www.postimees.ee/280408/esileht/ ... ella-jargi
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Kui keegi otsesemalt ei ütle, siis küsi

Piirimäe Krista Tartu 5664 5858 Elisa

kes temaga intervjuu tegi.

Tartu Volke võib ka proovida:

Volk Aive Tartu 5850 4950 TELE2
Volk Aive Tartu 5850 4960 TELE2
Volk Jüri Tartu 5836 4057 TELE2
Volk Jüri Tartu, Kalda tee 8 748 0544 Elion
Volk Tiio Tartu 5194 5325 EMT
Volk Tiio Tartu, Pepleri 10 734 3680 Elion
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Aitäh! Sain Piirimäe kaudu kontakti.

Volk teenis 289. politseipataljonis, mitte 288. pp.-s nagu K&E kirjutab. Huvitaval kombel juhtis aga trükiveakurat õigetele jälgedele, sest nagu tuleb välja, teenis ka Vaidlo 289. politseipataljonis. Nagu varemgi mainitud, on nende politseipataljonidega segadus, sest näiteks Wikipedia kirjutab:

289. Politsei Jalaväepataljon (Polizei Füsilier Bataillon 289) moodustati 1943. aastal mobiliseeritud meestest, kui 289. Kaitse Rindepataljon (Schutzmannschaft Front Bataillon 289).

Pataljoniülem:

kapten E. Kivi
Pataljoni lõpuni ei formeeritud ja isikoosseis liidet 288. Politsei Jalaväepataljoniga.

http://et.wikipedia.org/wiki/289._Polit ... 4epataljon

Teisal:
Politseipataljoni nr. 289 (F) kohta andmed puuduvad. Pataljoni ülemaks oli kapten E. Kivi ja see rakendati Narva rindel ja sattus arvatavasti Tartumaa-Virumaa piiril piiramisrõngasse.
http://www.kool.ee/?6094

Siin aga:
Juunis viidi (289) pataljon rannakaitsesse otse Sinimägede kohal. Taganemisel sattus Avinurme kandis kotti ja enamus mehi võeti vangi.
http://www.eestileegion.com/index.php?categoryid=122

Tundub, et väited pataljoni mitte lõpuniformeerimisest ning Sinimägedes paiknemisest ei vasta tõele. Staap paiknes Kuremäel ja rinnet hoiti Vasknarva ja Jaama küla piirkonnas. Käidi ka Rosna partisanivabariiki likvideerimas, seega olid ilmselt tol ajal tulevased 288. ja 289. pp. veel ühes üksuses (1943. a formeeritud 36 pp.). Samas ka Amblas on nii 288. kui ka 289. pp. mõlemad viibinud.

Volk tundis Vaidlot hästi. Üldiselt nii Volk kui ka teine 289. pp. mees Lembit Pilv (teenis masinakirjutajana) kiidavad Vaidlo isikuomadusi (haritud, lahke, samas ka omajagu bravuurikas nalja- ja napsumees (mõõdukuse piirides :D )), mida Pilv pidas ka tema mujale viimise põhjuseks (s.t. tublidust) (võimalik, et terve see aeg kui pataljon oli Narva rindel, Vaidlot seal polnudki). Kui arvata, et mees, kes autolt eluga pääses, oli Vaidlo tentsik (nagu sugulased rääkisid), siis 289. pp.-s oli tema tentsikuks mees nimega Tigane, kes mõnede kuulduste järgi elas peale sõda Elvas, aga Volk ei mäletanud hästi. Vaidlo kutsus ka Volki endale tentsikuks, aga Volk ei soostunud minema, sest ta ka haritud mees ja ei tahtnud omasugusele käsualuseks minna. Nii et läbisaamine tundub olevat olnud semulik.
Hästi ei saanud aru Vaidlo ametist (Volki sõnul majandusülema adjutant (kas selline ametikoht üldse oli olemas?), Pilve sõnade järgi jäi mulje, et pataljoniülema adjutant, aga samas nimetas ta ka käsundusohvitseri ametit).
Volki sõnul oli Vaidlol ka must haavatumärk.

Volk meenutas ka seda, kuidas ta Valgevenes sauna ülekütmise tõttu maha põletas. Elmar Lipping siis pahandas kõvasti, sest "see küla jäetakse alles", aga paar nädalat hiljem samasse kohta sattudes tuli välja, et sakslased olid siiski kõik maha põletanud.

Tigane võib olla näiteks see mees:
TIGANE, Endel, Ernst s. 22.03.24 Tartumaa Konguta v., arr. 21.06.51 Elva, Uus 1, trib. 20.09.51 §58-1a, 58-11, 25+5, väh. 10 a. väh. 6 a.; Omski obl.; Kemerovo obl., vab. 23.12.55. [ar 3604/13755]
Üks Endel Tigane on veel vähemalt aasta-paar tagasi elus olnud, aga samas tundub, et Endel Tigaseid on olnud vähemalt kaks (sünniaastad 1921 ja 1924) ja üks nendest on olnud soomepoiss http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=16090. Kas kellelgi on soomepoiste elulooraamat käepärast?

Leidsin nüüd ka ühest oma postitusest siin teemas sama nime:
Öösel algas Avinurme lahing ja ma ei saanudki hommikul enam Avinurmest läbi, sest venelased olid juba Rakvere poole suunduva teeristi vallutanud. Sain seal paari oma kompanii mehega kokku, kes olid luurel kui meie ära tulime ja nemad jäid selletõttu hiljemaks. Hakkasime koos metsateid kaudu Tallinna poole minema, et Pitkale appi jõuda vabariiki looma. Mina jõudsin Aegviiduni. Seal sain jälle oma meestega kokku. Üks nendest oli Endel Tigane. Vene tankid sõitsid aga Pillapalu metsavahel meist mööda ja meie võtsime suuna tagasi kodu poole. Koos tulime Amblani. Teel saime erariided selga.
Seega, kui Vaidlo tentsik oli 289. pp.-s Endel Tigane, siis ilmselt tema kapotil siiski ei lebanud (arvata on, et tentsik see siiski oli, lihtsalt teine tentsik).
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

288 ja 289pp.

Postitus Postitas istorik »

288. ja 289. kaitsepataljon formeeriti 1943. a augustis ja septembris selleks ajaks laiali saadetud kaitsepataljonide meestest, kes olid arvatud 35. tagavara-väljaõppe-kaitsepataljoni nimekirja, kuid ka tsiviilist 35. pataljoni värvatud meestest. Teiste hulgas saadeti 288. kaitsepataljoni 35. kaitsepataljoni orkestrandid, kes 288. kaitsepataljonis teenisid tavaliste sõdurite ja allohvitseridena, ning 1943. a varjatud mobilisatsiooniga sõjaväkke võetud 1919.–1924. aastakäigu mehi.
1943. a oktoobri lõpus määrati 288. ja 289. kaitsepataljon koos 286. kaitsepataljoni ja 3. Eesti SS-brigaadiga Friedrich Jeckelni operatiivgrupi koosseisu, mis moodustati partisanidevastaseks operatsiooni “Unternehmen Heinrich” jaoks. Pataljonid tegutsesid alates oktoobrist Leedus ja Valgevenes. Arvatavasti novembris liideti 289. pataljon 288. pataljoniga.
1. jaanuaril 1944 oli 288. kaitsepataljon Neveli juures rindel ja toodi 1944. a alguses Eestisse tagasi. Pataljoni staabi ja mobiliseeritute baasil formeeriti 1944. a kevadel 288. politsei-füsiljeepataljon. 288. kaitsepataljoni algne ülem oli major Karl Saimre. Hiljem kapten Kommusaar, Otto ning kapten Lannu, Ago (augustis- septembris 1944)
Sideohvitser- politseimajor dr.Hersmann, hiljem politseimajor Laue
01.aprillil 1944 oli pataljoni koosseisus 198 meest. 11.aprillil 1944 arvati pataljon 1.Politserügemendi koosseisu ning paigutati Armeegrupi „Narwa” rannakaitse reservi 27.mail nii, et kaks kompaniid paigutati Konjusse ja üks Jõhvi. Juuli esimesel poolel oli pataljon rannakaitses Valastest Purtseni. Alates 13.juulil paigutati 1.kompanii rannakaitsesse Kunda lahe äärde, 2.kompanii Vainupää- Pedassaare lõiku ja 3.kompanii Loksale. 4.kompanii saadeti rongiga Raasiku jaama Tallinna lähedal.
Augustis ja septembris 1944 oli pataljon rindel Narva jõe läänekaldal Perevolokast Permisküla saare põhjatipuni.
Taganemisel oli 288.politseipataljon arvatud 300.eriotstarbelisele diviisistaabile alluvasse Põhja lahinggruppi taani kolonel krahv Poul Ranzow Engelhardti juhtimise alla ning pidi kaitsma taganemisteed Koeru- Rakke ruumis.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Re: 288 ja 289pp.

Postitus Postitas Shiim »

istorik kirjutas:Arvatavasti novembris liideti 289. pataljon 288. pataljoniga.
Jah, see näitab, et sõduril pole vahel aimugi, mis on tema üksuse õige number.
Muidugi on ka võimalik, et vanade meeste mälu mängib vingerpusse.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Osvald Vaidlo põhjarannikul (arvatavalt Toila-Voka kandis) pommivarjendi ehitust jälgimas. 1944. aasta juuli. Paremal 288. politseipataljoni 4. kompanii rühmaülem Kaldre.

Pilt
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline