Intervjuu kaitseministriga

[Lemet]

Tüüpiliseks näiteks on Sinu, Lemet, arusaam ajateenistusest ja selle eesmärkidest. Sinu seisukoht erineb täielikult sellest, mida riik on võtnud ajateenistuse eesmärgiks.

Siiski mitte, selle tunnistuseks võtan ülbuse lugeda ka 1 Jalaväebrigaadi ülema käskkirja 302P 27.04.2015. Näikse, et minu tee on tulemuslik. Usun, et isand Palmil on võimalus antud käskkirja sisuga tutvuda...

[toomas tyrk]

Et asi liiga pikaks ei veniks, loetlen siin oma tuttavate soomlaste peamised mõtted seoses Eesti kaitsevõimega võrreldes Soome olukorda.

1. Eesti kaitsevõime on ehitatud üles ideele, et sõdida ei ole vaja ja kui ongi vaja, siis ikka teised aitavad massiivselt. Riigikaitse on kaadrikaitseväelaste ja vähemuse teema, sest enamik mehi ei käi armees. Soomlaste kaitsevõime on ehitatud ideele, et kõik käivad armees ja kes armees ei käi, on loll või invaliid. Kogu riiki on vaja kaitsta ja see on kogu rahva teema, liitlased on toredad, neilt saab häda korral ehk natuke luuretoetust ja peenemaid relvasüsteeme, mille varud on piiratud. NATOga liituda ei kavatseta, sest see on nii sise- kui välispoliitiliselt kuum teema, küll tehakse meeleldi koostööd lääneriikidega.

Ma ütleks küll, et siin on tegelikult küsimuses juba vastus sees. Mis on põhierinevus Eesti ja Soome kaitseplaneerimistes - Eesti on NATO liige ning saab arvestada (ja ka peab arvestama) mitmesuguste Eesti-väliste ressursside ja nõudmistega. Soome ei ole ning ei saa väliseid ressursse arvestada.

Miinijahtijad sellisel kujul, nagu nad meile on ostetud, on Soome mereväele tõesti täielik nonsens. Aga me ei ehitagi ju üles mereväge sel kujul, nagu Soome seda vajab. Meie miinilaevastik ongi mõeldud tegutsema suurema laevastikukoondise koosseisus. Jah, me arvestame, et teised aitavad meid massiivselt. kui me aga sellega ei arvestaks - millised šansid usutavat riigikaitset meil üldse oleks võimalik üles ehitada?

Ja kuna me arvestame sellega, et teised meid abistavad - me peame olema ka ise valmis vajaduse korral teisi abistama. Nii lihtne see ju ongi...

[Kapten Trumm]

Lihtsalt täpsustuseks - asja meie-poolsest NATO komaptiibliks kuulutamisest on vähe kasu. See on ikka Brüsseli otsus, kas asi on NATO kompatiibel või ei ole. Kas see kulutus on asja ette või ei ole. Kui on ühisprojektis osalemine (nagu seda on miinitõrje projekt), siis see käib ikka läbi ühisstaabi.

No ühise sõjalise operatsiooni jaoks on vaja igasugu asju - ka nimetatud välipeldikuid, kirutud miinilaevu ja palju muudki.
Lihtsalt küsimus on selles, et üllatavalt paljud ühiseks sõjaliseks operatsiooniks kasutatavad (st NATOle vajalikud) asjad on ka samahästi kasutatavad iseseisva kaitsevõime otstarbel, kui me peame ise hakkama saama. Nii öelda universaalsed võimed. Need ongi tõeline riigikaitse Nokia. Selline Nokia on näiteks Eesti jalavägi, aga kindlasti (põhiliselt mitte-eksisteerivate) hulgast leiate neid lihtsasti veel ja veel.

Miinijahtijad sellisel kujul, nagu nad meile on ostetud, on Soome mereväele tõesti täielik nonsens

Samasugune nonsenss on nad ka Eesti iseseisva kaitsevõime seisukohalt.

[trs]

Paku paremaid lahendusi, äkki ministeerium loeb. Eesmärk sama- sarnane eelarve(sama perioodi peale, ehk suurte püsside ja rakettide puhul arvesta ka õppustel kuluv moon sisse), merevägi, võimalus samal määral osaleda reaalses tegevuses koos liitlastega(mitte kord aastas käia kusagil paraadil), hea PR(antud juhul siis rahumeelne/passiivne, võimalus antud alal areneda teistele eeskujuks, pidevalt kusagil tegevuses, siseriiklikult samuti merevägi pildil). Kui jääb raha üle, siis selle eest võib kohe tanke ja hävitajaid osta.

E: sinimustvalged üle keskmise kvaliteetsed välipeldikud on muide väga hea mõte, aga paraku oli meil siin periood, kui Nato maavägede õppusi oli suht harva ning ma pole päris kindel, kas missioonile või õppustele kuhugi teise Euroopa otsa ehk kohalikke peldikuid ei rendita. Aga mingi missioonivälipeldiku epohhiloova disaini võid küll mõni õhtu kokku panna. Oleks ilmselt turgu omajagu.

[toomas tyrk]

Miinijahtijad sellisel kujul, nagu nad meile on ostetud, on Soome mereväele tõesti täielik nonsens

Samasugune nonsenss on nad ka Eesti iseseisva kaitsevõime seisukohalt.

Vale vastus. Nonsenss on hoopis see "Eesti iseseisev kaitsevõime", vähemasti sel kujul, nagu sina seda jutlustad.

Üks kõik kui suure väe ja vägevad relvad sa kohale kokku ajad - ilma järelveota ei ole võimalik kuigi kaua iseseisvalt ka mingit sõda pidada. Kommunikatsioonid on elutähtsad igal juhul.

Kuidas sa kavatsed tagada vabad kommunikatsioonid oma "iseseisva kaitsevõimega"?

[trs]

See oleks tegelikult huvitav, milline oleks iseseisva kaitsevõime jaoks vajalik Eesti merevägi ning kuidas ja kaua see eksisteeriks ilma õhuväeta. Ning milline oleks vajalik õhutõrje võimekus ja õhuvägi iseseisva kaitsevõime jaoks.

[Veiko Palm]

Siiski mitte, selle tunnistuseks võtan ülbuse lugeda ka 1 Jalaväebrigaadi ülema käskkirja 302P 27.04.2015. Näikse, et minu tee on tulemuslik. Usun, et isand Palmil on võimalus antud käskkirja sisuga tutvuda...

Teistele foorumlastele teadmiseks, et selles käskkirjas avaldas brigaadi ülem tänu muu hulgas ka eeskujulike kaitseväelaste (ajateenijate) kasvatamise ja see läbi panuse andmise eest Eesti riigi kaitsesse nende vanematele.

Ka mina ühinen nende tänusõnadega. Aitäh ja tubli töö!

Kuid tagasi teemasse. Kas see, et vanemad on kasvatanud tubli riigi kodaniku ja eeskujuliku kaitseväelase lükkab ümber ajateenistuse põhieesmärgi - reservüksuste ettevalmistamise? Kõik muud lisaväärtused, mis läbi ajateenistuse loodakse on ikkagi, nii nagu nimi ütleb, lisaväärtused. Kui me ei suudaks läbi ajateenistuse ette valmistada reservüksuseid tuleks ajateenistus päevapealt seda praegust põhieesmärki silmas pidades lõpetada.

[Kapten Trumm]

Vale vastus. Nonsenss on hoopis see "Eesti iseseisev kaitsevõime", vähemasti sel kujul, nagu sina seda jutlustad.
Üks kõik kui suure väe ja vägevad relvad sa kohale kokku ajad - ilma järelveota ei ole võimalik kuigi kaua iseseisvalt ka mingit sõda pidada. Kommunikatsioonid on elutähtsad igal juhul.
Kuidas sa kavatsed tagada vabad kommunikatsioonid oma "iseseisva kaitsevõimega"?

Oo taevas.
Minu arvamus ja vale arvamus....
Meil ei taheta seda ikka kuidagi taibata, et Eesti sõjaline abistamine ei sõltu mitte Eesti panusest ühisoperatsioonidesse ega Eesti väga piiratud võimest kommunikatsioone lahti hoida, vaid sõjategevuse käigust maismaal (kuhu siis liitlaste väed maabuvad) ehk siis teisisõnu täna peamiselt Eesti maaväe lahinguvõimest ja tulejõust.

Miinijahtijate moderniseerimisele kuluv summa 30 miljonit eurot on ekvivalentne 5-6 152/155 mm veetava suurtükipataljoni kogu kola (relvadest ilmajaamadeni) maksumusega. 3 miinijahtijat (millest on lahingukorras reaalselt 1-2) ei anna sellele Eesti maaväe lahinguvõimele juurde mitte midagi). Kui aga nii brigaade kui ka maakaitsepiirkondi suudetakse toetada 15-20 km mõjuulatusega suurtükitulega, on maaväe lahinguvõimes suur kvalitatiivne samm edasi.

Neid arve võrreldes on see miinijahtimise või laiemalt mereväe projekt üks pompoosne raha põletamine väiksevõitu kasuteguriga.
See, kas nädala aja jooksul on Suur-Tallinna ala Eesti kontrolli all, mõjutab liitlasabi umbes 100 korda rohkem kui suhteliselt tühine panus NATO merevõimesse. NATOl on piisav miinitõrjevõimekus olemas ka ilma meieta ja kui nad tulevad, siis tulevad nad sõltumata sellest, kas meil need laevad on või mitte.

Arvan, et sul puudub endal igasugune first-hand kogemus elementaarse puudusest, mis täna maismaasõjaks tarvis on, küll aga on kõva tahe siin levitada peavoolupoliitika lõplikku tõde. Ma olen näinud juhtumisi, mis juhtub õppusel pataljoni (ründe)operatsiooniga, kui vastaspoolt toetab suurtükivägi ja sind mingi näkane 81 mm rühm. Su jalavägi taotakse pastaks enne, kui nad üldse liikuma hakkavadki.

Edit: veel üks asi. Kipun siinkohal toetama dissident Kunnast, et NATO-l pole lähimineviku sõdades olnud puudus mitte tehnilistest gizmodest, vaid reaalselt võitlevast maaväest. Afganistani puhul konkreetselt seadsid paljud liikmesriigid oma kontingendile selliseid piiranguid või paigutasid neid kohta, kus nad muutusid väheväärtuslikuks (nt Saksamaa), mistõttu reaalsetes tulipunktides oli pidev meestepuudus.

[toomas tyrk]

[Meil ei taheta seda ikka kuidagi taibata, et Eesti sõjaline abistamine ei sõltu mitte Eesti panusest ühisoperatsioonidesse ega Eesti väga piiratud võimest kommunikatsioone lahti hoida, vaid sõjategevuse käigust maismaal (kuhu siis liitlaste väed maabuvad) ehk siis teisisõnu täna peamiselt Eesti maaväe lahinguvõimest ja tulejõust.

Lahinguvõime ja tulejõud on ilma järelveota väga kiiresti 0.

Samuti on väär sinu eeldus, et me peame siin mingi aja justkui üksi sõdima. Ei pea. Liitlased on kohal juba praegu. Ilma otsese sõjaohuta. lihtsalt pingete kruttimise tõttu. Reaalsem sõjaoht - veelrohkem liitlasi. ja järelvedu nii neile kui meile on vaja KOHE.

Ja nagu korduvalt juba öeldud - meie olemegi NATO. Järelikult meie peamegi muretsema, et need kommunkatsioonid lahti oleksid ja järelvedu toimiks.

Ei ole mingit meie ja siis NATO.

[Kapten Trumm]

Ei.
Võitlusvõimeline maavägi on tähtsam kui kommunikatsioonid, vähemalt esimene nädal kindlasti.
Näiteks Gruusia operatsioonis, mis kestis jämedalt nädala, ei mänginud strateegiline järelvedu praktilist rolli - tegevus toimus koondiste enda varudega.
Sest eksisteerib alati ka võimalus, et alustada tuleb üksi, toetus piirdubki esimene nädal selle kohapeal oleva kompanii ja mõnede lennukitega.
Ja seal muutub kaalukeeleks justnimelt see, mida me ise suudame teha. Musta tööd peame ikka ise tegema.

Edit: Eesti jaoks iseäranis ohtlik on see, et kui maaväekomponent muutub nn nishivõimeks (kaotab iseseisva lahingutegevuse võime).
Kui 50% maaväe toetuseks on täna ainult miinipildujad, pole tegelikult sellest nishivõimest ka palju enam puudu.
Meil on tegemata ikka väga elementaarsed asjad.

Taevale tänu, õppustest on näha, et me tegeleme selle iseseisva asjaga.

[a11]

Vale vastus. Nonsenss on hoopis see "Eesti iseseisev kaitsevõime", vähemasti sel kujul, nagu sina seda jutlustad.

Üks kõik kui suure väe ja vägevad relvad sa kohale kokku ajad - ilma järelveota ei ole võimalik kuigi kaua iseseisvalt ka mingit sõda pidada. Kommunikatsioonid on elutähtsad igal juhul.

Kuidas sa kavatsed tagada vabad kommunikatsioonid oma "iseseisva kaitsevõimega"?

Ühelt kunagiselt kaitseministrilt (nime enam ei mäleta) küsiti, miks puudub Eestil miiniveeskamise võime. Paar laeva vist isegi meil on, millega seda teha saaks, aga meremiine ei ole. Minister vastas, et meie liitlastel on meremiine piisavalt. Meie liitlastel on ka vabade kommunikatsioonide tagamiseks vahendeid piisavalt.

[toomas tyrk]

Esiteks - kui suure jõu vastu me peame selle nädala "üksi" võitlema? Suudad sa üldse hinnata, kui suure jõu suudab Venemaa märkamatult rünnakuks koondada? Ja seda siis ka nädala jooksul varustada? ja kust sa võtad, et me juba praegu ei suuda üksi, selle 1 kompanii ning mõnede lennukite abiga, sellele jõule nädala jagu vastrupanu osutada?

Ei suuda. Sinu ehitatud stsenaariumid on ikka väga ebarealistlikud. Rambodest, kelle relvad laadimist ei vaja, ja kes märkamatult ilmuvad sinna kuhu vaja. momentaalselt ümberpaiknevatest brigaadidest jms...

[tommy]

Jääb juba mulje, et kogu meie raha läheb Mereväe ülalpidamiseks.
Tegelikult ei moodusta need kulud ka kümnendiku sellest, mis kulub näiteks Maaväe varustamiseks.

[tommy]

Sinu viidatud õppused sisaldasid endas sõjaväeringkonna lahinguvalmiduse kontrolli. St anti häire ning väeosad lahkusid oma territooriumitelt lähedal asuvatele polügonidele jm sellistel väljaõppe aladele. Väeosade massilist ümberpaigutamist see ei sisaldanud.

Tuleb arvestada ka seda, et venelased ei arvesta enamasti kokkuvõtetes mitte reaalselt õppustel osalenuid, vaid tambivad punti kõik õppuste alal paiknevad ja osaliselt osa võtnud väeosad.
Ehk, kui brigaadist osaleb reaalselt näiteks rood või pataljon, siis kokkuvõttes tuuakse välja kogu brigaadi koosseis.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Jääb juba mulje, et kogu meie raha läheb Mereväe ülalpidamiseks.
Tegelikult ei moodusta need kulud ka kümnendiku sellest, mis kulub näiteks Maaväe varustamiseks.

Ebakorrektne argument - et mitte öelda avameelne demagoogia.

Maaväe osas toimubki meil SIIAMAANI n-ö "järelrelvastamine" - mille üheks põhiliseks põhjuseks ongi kauakestnud "mereväeeksperimentide" eelisseisund (a la adm PITKA + muud plastmasspaadid + nende lõputu modimisvajadus)