Et laeva saab opereerida (ja sellega opereerimist saboteerida) ka mujalt kui sillast, pole teemat vähegi valdavatel inimestel mingi uudis, miska sedasorti tänitamine näitab pigem tänitaja olematut teemavaldamist. Vabandust OT pärast.Tom Clancy suitsetab närviliselt nurgas kui Trumm stsenaariumeid lahti rullib.
Merevägi ja rannakaitse
Re: Merevägi ja rannakaitse
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Loomulikult saab laeva juhtida ka mujalt kui sillast aga selleks peab juhtimise sinna sillast üle andma.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Suure kaubalaeva mootori juhtpult, mille taga istub tavaliselt peamehhaanik.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... egraph.jpg
Kuna suurtel kaubalaevadel on ühe väga suure aeglasekäigulise diisli taga jäigalt ühendatud sõuvõll ja kruvi, siis nt tagasikäigu andmine ei saa kuidagi toimuda "sillalt", vaid selleks peab pea/valvemehhaanik esmalt mootori seiskama ja seejärel teistpidi käivitama.
Võibolla väiksematel alustel kiirekäiguliste diislitega, millel on revers, on tõesti sillal olev gaasihoob otse ühendatud mootoriga.
Suurtel laevadel üldiselt ei ole.
Nagu pildil paistab, teeb mootor parasjagu 90 pööret minutis, sellest ka rõhk sõnadel "aeglasekäiguline diisel".
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... egraph.jpg
Kuna suurtel kaubalaevadel on ühe väga suure aeglasekäigulise diisli taga jäigalt ühendatud sõuvõll ja kruvi, siis nt tagasikäigu andmine ei saa kuidagi toimuda "sillalt", vaid selleks peab pea/valvemehhaanik esmalt mootori seiskama ja seejärel teistpidi käivitama.
Võibolla väiksematel alustel kiirekäiguliste diislitega, millel on revers, on tõesti sillal olev gaasihoob otse ühendatud mootoriga.
Suurtel laevadel üldiselt ei ole.
Nagu pildil paistab, teeb mootor parasjagu 90 pööret minutis, sellest ka rõhk sõnadel "aeglasekäiguline diisel".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Minu arusaama kohaselt suurtel, aeglasekäigulise diiselmootoriga kaubalaevadel, toimub mootori tegelik juhtimine (pea)mehhaaniku puldist masinaruumis, mitte sillal olevatest kangidest. Ehk sillalt ei lähe trossid või juhtmed otse mootorisse, vaid vastavaid liigutusi tehakse sillalt (sama masinatelegraafi puldist) saadud käskude järgi masinaruumis mootori juhtpuldist. Antud pult asub kuskil laeva sügavuses, tihti veeliinist allpool.Kui seal taga mehhaanikut ei istu, siis ka mootorit keegi ei juhi. Laeva sügavuses asuvat ruumi, kuhu pääsemiseks tuleb läbida paljusid veekindlaid uksi, on suhteliselt lihtne blokeerida (erinevalt käigusillast, kuhu võib köie otsas kõikuv eriüksuslane kasvõi illuminaatori klaasi purustamise järel sisse hüpata).
Sellisel juhul, kui alus on suunatud nt ranna või madaliku suunas ja alt masinaruumist on antud täiskäik, samas sinna viivad uksed on seespoolt suletud, on nendel laeva vallutajatel ikka päris suur probleem. Selliste suurte tankerite tsirkulatsioon on tohutu suur ja isegi rooli kiire lappamine ei pruugi asja päästa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Vabandan ma kui põline maarott aga see laeva diisli teistpidi käivitamine pani nüüd küll pea plahvatama. Kas laevadel on kasutusel mingid teistsugused diislid mida saab tagurpidi käivitada? Kui nii on siis sooviks teada millised on laevadiislite konstruktsioonilised erinevused võrreldes maapealsete diislitega.Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Mai, 2025 12:25 Kuna suurtel kaubalaevadel on ühe väga suure aeglasekäigulise diisli taga jäigalt ühendatud sõuvõll ja kruvi, siis nt tagasikäigu andmine ei saa kuidagi toimuda "sillalt", vaid selleks peab pea/valvemehhaanik esmalt mootori seiskama ja seejärel teistpidi käivitama.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Tead sa maismaakasutuses mõnda diiselmootorit, mis töötab 80-120 pööret minutis?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Kuidas sa selle merekasutuses oleva 80-120 p/min töötava diisli teistpidi käima paned - sooviks siiralt teada kuna mul vastavad teadmised puuduvad.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Teoreetiliselt täiesti võimalik, aga selleks peavad mootoril olema VÄHEMALT reverseeritavad gaasijaotusmehhanismi ja kõrgsurvepumba ajamid. Ma oleks kohe väga huvitatud selliste tehniliste lahendustega tutvumisest...

Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Merevägi ja rannakaitse
http://www.machineryspaces.com/reversing.html
Tegelikult saab küll - kasutusel on eraldi tagasikäigu nukk, muidu jookseksid heitgaasid sisselaskesse tagasi. Ka kütuse pihusti juhtnukad häälestatakse ümber. Kuna mootor töötab teatud kindlas pöörete vahemikus saab seda üsna edukalt teha. Seal taga on piisavalt keeruline mehaanika tegelikult.
Mis jõud seal peamasinas reverseerimisel valitsevad kui sõuvõll on otse ühendatud peamasinaga ning pöörleb inertsiga veel edasikäigu suunas võib vaid aimata. Peamasina käivitus toimub suruõhuga silindritesse. Tänapäeval kasutatakse rohkem muudetava sammuga sõukruvisid et peamasinaga saaks kiirust muuta ja laevale tagasikäik anda - tunduvalt lihtsam.
Tegelikult saab küll - kasutusel on eraldi tagasikäigu nukk, muidu jookseksid heitgaasid sisselaskesse tagasi. Ka kütuse pihusti juhtnukad häälestatakse ümber. Kuna mootor töötab teatud kindlas pöörete vahemikus saab seda üsna edukalt teha. Seal taga on piisavalt keeruline mehaanika tegelikult.

Mis jõud seal peamasinas reverseerimisel valitsevad kui sõuvõll on otse ühendatud peamasinaga ning pöörleb inertsiga veel edasikäigu suunas võib vaid aimata. Peamasina käivitus toimub suruõhuga silindritesse. Tänapäeval kasutatakse rohkem muudetava sammuga sõukruvisid et peamasinaga saaks kiirust muuta ja laevale tagasikäik anda - tunduvalt lihtsam.
Viimati muutis Walter2, 20 Mai, 2025 13:58, muudetud 1 kord kokku.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ja ära sa märgi...

https://www.youtube.com/watch?v=3CzabMnTOzA
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ja seda segab enne sillalt lahkumist tegemast täpsemalt mis?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ei segagi midagi aga roolimasina ruumist saad sa tõesti laeva kurssi muuta aga see on ka kõik. Sa ei näe, kuhu sa lähed ja suurt kadu sellest pole kui sul sillaga ühendust pole. Lisaks kui saselle tõttu kuskile madalikule sõidad on ka VDRi kaudu väga lihtne tõestada et sillast keegi laeva ei juhtinud.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Sellistel mootoritel pidi saama ka teha mingeid remonditöid merel, niiet mootor käib, lihtsalt üks silinder ei käi. Eks 90 pöördega saab teha natuke rohkem kui 900 pöördega. Kuna selline mootori "ümberpööramine" on vägagi tülikas, siis sellised paadid kasutavad sadamas manööverdamisel ikka pukserite abi, mitte ei riskeeri kaile sõitmisega.isakene kirjutas: ↑20 Mai, 2025 13:57Ja ära sa märgi...![]()
https://www.youtube.com/watch?v=3CzabMnTOzA
Kui laeva eesmärk on oma miljoni konteineriga Shanghai ja Rotterdami vahet pendeldamine, siis pole ka liiga keeruliseks mõtet asja ajada. Merekooli õpetajad igatahes panid südamele, et taoliste paatide eest Soome lahel ei maksa napikaid teha, peatumine võtab seal tohutult aega ning kapteni närvid kuluvad täitsa läbi (teine närvikulu koht pidi olema Stockholmi ligidal, kus laevateel kakerdab sada pidipaati ees).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 911
- Liitunud: 17 Nov, 2022 14:11
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ei pannud seda vähimalgi määral kahtluse alla. Ja peres on üks, kes mereakadeemia mehaaniku diplomiga lõpetanud. Pigem, seda, et meremehed on nagu kamikazed valmis Puutini suure asja eest ennast ja laeva ohverdama.Et laeva saab opereerida
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist