Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Aga kes keelab kindlustust võtta sealt, kus see äkkõppuse kaitse sees on? Pole ju vaja võtta sealt, kes 2 eurot odavam on? Liiga odavate ja sittade teenuste ostmine on probleem.

Minu jaoks lihtsalt oli asja moraal, et see hambavalujutt, kuidas mul läheb raisku 100 tuhande eurone ümbermaailmareis samal nädalavahetusel - ei oma erilist sisu....

Kordan siinkojal kol-ltn Kalmuse sõnu "Iga reservväelane peab iga päev ja iga tund, olema valmis seda vabadust, seda habrast vabadust, tagama".
Kellele see ei sobi, tõmmaku siit minema, saabki õhu puhtamaks igasugu ballastist.

[Martin Peeter]

Hanso EPL-s ütleb võib-olla midagi plaanide selgituseks, aga üldiselt toonilt vasakliberaalset EPL paberit ostma minna ei viitsi.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/2-kait ... d=76524952

[Tundmatu sõdur nr. 4]

2% kaitsekuludeks pole lagi, vaid miinimum

08. detsember 2016
Hannes Hanso, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (SDE)
Eesti Päevaleht

Uus riigikaitse arengukava ei ehita õhulosse, vaid vastab realistlikult, kuidas agressiivse Venemaa naabruses Eesti julgeolek tagada.

Valitsus kinnitab õige pea riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui kirjutati kehtiv riigikaitse arengukava, on Eesti ja üleatlandiline julgeolekukeskkond vaieldamatult halvenenud. Seetõttu pöörame suuremat tähelepanu kaitseväe valmiduse ja reageerimiskiiruse suurendamisele ning luure ja eelhoiatuse jõulisele arendamisele.
Uute relvade ja relvasüsteemide ostu kavandades peab Eesti võimalusi realistlikult vaatama. Mõne uue relva hankimine ei too uut võimet, kui me ei jaksa osta sinna juurde laskemoona.

Kõik uued võimed on järjest kõrgtehnoloogilisemad ja maksavad üha rohkem.

Lähituleviku Eesti kaitse-eelarvetes ei ole raha hävituslennukite, keskmaa õhutõrjerakettide, allveelaevade ega tankide muretsemiseks. Peame endale aru andma, et kõik uued võimed on järjest kõrgtehnoloogilisemad ja maksavad üha rohkem. Tankipataljoni loomine lisaks igal aastal Eesti kaitsekuludele, mis tuleval aastal ulatuvad 2,17¬%-ni SKT-st, veel 0,4% kogutoodangust. Kui soovime minimaalset keskmaa õhutõrjet, siis lisame 2%-le SKT-st veel 0,2%. Seetõttu usun, et peame olema valmis neil teemadel ausalt rääkima. Rääkima ka sellest, et 2% kaitsekulutustele pole lagi, vaid miinimumstandard.
Kindel siht on viia kaitsevägi järgmisele arengutasemele ja parandada maaväe kui meie peamise väeliigi lahinguvõimet, et tagada kriiside korral tõhus ja kiire tegutsemine. 1. jalaväebrigaad areneb lähiaastatel löögijõuliseks raskeks jalaväebrigaadiks, millele hangitakse liikursuurtükid ja mis omandab soomusmanöövervõime.
Samal ajal suureneb 2. jalaväebrigaadi tulevõime, liikuvus ja olukorrateadlikkus. Maavägi ja kaitseliit on juba alustanud kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemide Javelin relvastusse võtmist. Scoutspataljon läheb omakorda üle jalaväe lahingumasinatele CV9035. Ühtlasi alustame pikamaa tankitõrjesüsteemide hankimist.

Küberkaitse kõrval arendame välja ka aktiivkaitse ehk küberründe võime.

Ajateenistusel põhinev reservarmee oli ja on meie iseseisva kaitsevõime alus ning jääb selleks. Uue arengukavaga tahame kaitseväe sõjaaja kiirreageerimisstruktuuri viia 21 000-lt 25 000 inimeseni. Kaitseväe tugevdamises mängib võtmerolli plaan saada praeguse 3200 asemel järgmise kümnendi keskel ajateenistusse 4000 noort inimest, nii et 2026. aastal läbiksid teenistuse üle pooled aastakäigu noormehed.
Uute ohtude ja sõjapidamise viiside tõttu asutame nähtavas tulevikus küberväejuhatuse. Küberkaitse kõrval arendame välja ka aktiivkaitse ehk küberründe võime.
Tähtis on ka suund luure ja eelhoiatuse jõulisemale arendamisele. Luuresse, nii inimestesse kui ka vajalikesse seadmetesse, sealhulgas kaitseväe droonidesse panustamine võimaldab konflikte ennetada ja võimaliku sõjalise kriisi korral käivitada NATO-s ja Eestis vajalikud operatsioonid.
Uus sõjalise kaitse strateegia on ambitsioonikas, kuid realistlik vaade, kuidas agressiivse Venemaa naabruses Eesti julgeolekut parimal moel kindlustada.

Midagi uut selles artiklis ju ei ole.
Aga mulle meeldib allajoonitud sõnumit ametlikus textis ja mustvalgelt näha-lugeda.. vähemalt on poliitikud raskuspunktile pihta saanud - abiks seegi
Loe ka minu tunnuslauset siin all...

[Leo]

See on hea, et ümmarguse mulli ajamise asemel mingi võime liigsest kallidusest on konkreetsetest numbritest rääkima hakatud, kui palju mingi võimekuse hankimine SKTd tõstab.

[alari]

See on hea, et ümmarguse mulli ajamise asemel mingi võime liigsest kallidusest on konkreetsetest numbritest rääkima hakatud, kui palju mingi võimekuse hankimine SKTd tõstab.

Ma saan aru, et need hanked SKT-d ei tõsta, vaid nende maksumus on antud protsendina SKT-st
Tegelikult on näiteks tankide ja õt hind siit juba läbi käinud http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 62#p488662

Tehke ise rehnung. Mina neid teen. Tankikompanii (umbes 15 tanki, lisaks muud sõidukid) maksab umbes 30 miljonit aastas, see on ülalpidamine ja aastate peale laiali jagatud väljaostuhind.
Leedulased ostsid hiljuti keskmaa-õhutõrje, see on avalik info. Üle 100 miljoni euro eest said nad vist neli laskeseadet, kaks radarit ja kaks tulejuhtimissüsteemi.

[Martin Peeter]

Tänud täismahu eest! Siiski üsna informatiivne jutt.

Kui soovime minimaalset keskmaa õhutõrjet, siis lisame 2%-le SKT-st veel 0,2%.

See on siis aastas mingi 41-42 milj juurde. No leedukad panevad oma NASAMSile 100 milli alla (nagu akf Alari väga täpselt viitas), aga me muidugi ei tea jooksvaid kulusid. Akf Trumm oskab ehk parandada, aga igasugu sõidukite sh eriti tankide, liikurite ja ka rauterite soojusjälg liikumisel on nii palju suur, et neid saab õhk-maa raketiga ikka üsna kõrgelt lasta, kui ikka lennuilma on. Kui aga soomukid ei liigu ja on ainult moondatud, siis mis soomusmanööver-võimest me räägime, mis ei suuda järgmisele viivituspositsioonilegi taganeda? Jah, minimaalne keskmaa õhutõrje ei jõua igale poole, aga vaindlane ei tea ette, kuhu ta parasjagu jõuab ja kuhu mitte. Süüria näitab, et nad on küllaltki ettevaatlikud ning enese naha hoidmise eesmärgil ka vähemefektiivsed.
Tegelikult oleks see jõukohane, kui poliitikud otsustavad punnida. Kuna kõiki asju on ilmselt planeeritud osta järelmaksuga, siis selle kaitseinvesteeringute fondi rakendamine uute võimete loomiseks eeldaks mingite vanade järelmaksude sinna fondi tõstmist, et tagada uute võimete puhul ka jooksvate kulude tasumine.

[pagan]

Rahu. Lugege rahulikult uuesti.
Alguses ütleb, et 2.17% SKP-st eest tankide jaoks raha ei jätku.
Aga kui lisada 0,4 tankide jaoks ja 0,2 õhutõrje jaoks, siis võiks kaaluda.
Ja et peab ausalt rääkima sel teemal. Ja 2% ei ole lagi vaid miinimum.

[Lemet]

Ei, see ringiaegade võtmine on üks päris kobe mõte...jätame nüüd meelde, et järjekordne läbimisaeg oli kaheksas detsember. Pakun, et maksimaalselt kahe kuu pärast tuleb uus aeg...

[Some]

Raha poole pealt, kas too C-17 transpordiosakute hange 45 lennutundi endiselt jõus? Tolle hind meile oli ca 42 miljonit euri. Global Hawki luuredrooni projektis osalemine oli vaid 2,5 miljonit... Äkki veel miskeid sarnaseid põnevaid projekte, mille raha saanuks teisiti kulutada?

[HeiniR]

Some:Raha poole pealt, kas too C-17 transpordiosakute hange 45 lennutundi endiselt jõus? Tolle hind meile oli ca 42 miljonit euri. Global Hawki luuredrooni projektis osalemine oli vaid 2,5 miljonit... Äkki veel miskeid sarnaseid põnevaid projekte, mille raha saanuks teisiti kulutada?

See C-17 kulu jagatakse ikka väga pika perioodi peale. Kui varem selles rahakasutuses kõhklesin, siis nüüdseks enam mitte - Global Hawki ja C-17 teeneid võib meil ühel hetkel väga vaja minna. Kriisi korral võib juhtuda, et nendega tehakse meile või Baltikumile tööd rohkem kui maksnud oleme.
Kui see oli NATO strateegiline otsus, et rakseid õhutranspordi vahendeid on juurde vaja, samuti luureks droone, siis ei ole meil mõtet enam kobiseda. Võimalik, et julgeoleku paradigma muutumisel on neid vahendeid vaja juurde hoopis hankida.

[aj1972]

Leidsin netiavarustest Toomepuu arvamuse Eesti Mereväe kohta:

Kõige tähtsam on muidugi see, et Eesti merevägi, kuigi kulukas, pole lahinguvõimeline. Eesti merevägi pole võimeline täitma ühtegi vajalikku lahinguülesannet ega ühtegi merepiiri kaitseoperatsiooni.
Eesti merevägi on üles ehitatud peamiselt miine kahjutuks tegema. Oleks huvitav teada, kes oli see riigikaitse juht, kes arvas, et merelt suunatud rünnaku puhul hakkab vaenlane meie territoriaalvett mineerima või et meie peaks neid kahjutuks tegema, et vaenlasel oleks ohutum rünnata? Kui meil endil pole kavatsust mõnele miinidega kaitstud riigile mererünnakut sooritada, oleks kindlasti mõttekam varustada merevägi miinitraalerite asemel miinide ja alustega, mis neid vette lasevad, et saaksime oma randasid rünnaku puhul kaitsta.

http://www.teabeleht.com/index.php/arva ... a-skandaal

[tommy]

Lisaõppekogunemisele kutsuti 302 reservväelast, kellest kohale tuli 265, mis teeb osaluseks 88 protsenti. Inimesed, kes ei jõudnud 48 tunni jooksul kohale, tõid peamiseks põhjuseks haiguse või välisriigis töötamise.

http://www.postimees.ee/3943337/kaitsev ... rvvaeelast

[Kapten Trumm]

Selline mõttekoht: Siil 2020 võiks sisaldada kahe jalaväebrigaadi etteteatamata kokkukutsumist nädalaks ajaks.

[alo]

Lisaõppekogunemisele kutsuti 302 reservväelast, kellest kohale tuli 265, mis teeb osaluseks 88 protsenti

Nii et see 88% ei olnudki siis ülekattega planeeritud ametikohtade täituvus vaid reaalne osalusprotsent. Pole paha. Ei tea, kas lihtsurelik kunagi KL/Sidepati lõikes ka selle info kätte saab?

[Kapten Trumm]

Kuna seal osales 1 KV ja 1 KL kompanii, siis mu sisetunne ütleb, et esimesel tuli kohale tavapärane 60% ja teisel 100+% (ülekate kah).
Martin, kommenteeri.