Oli siin alles hiljaaegu lugeda NATO-riikide õhujõudude tegelikust lahinguvalmidusest. Üpris masendav lugemine oli. Samas on venelased sel aastal saanud ainuüksi uusi Su-34sid mitu tükki? Palju Luftwaffe sel aastal uusi lahingulennukeid sai? RAF? Prantsuse õhujõud???
Mis jama sa siin ajad?
Nii Saksamaale kui ka Prantsusmaale tarnitakse jätkuvalt uusi lennukeid. Prantslastele tulevad järjest uued Rafale'd (kusagil pooled on vist tänaseks tarnitud) ning Saksamaale uued Eurofighterid (suurem enamus peaks tarnitud olema). Ja tegu on täiesti tänapäevaste pillidega. Ning esimesed F-35 hakkavad alles kohale jõudma.
Ei ole nende lennukitega nii, et teed sõrmenipsu ja kohe on olemas, eriti kui kliente on mitmeid. Need projektid kestavad
aastakümneid.
Ikka sinu ja laiemalt seltskonna kohta, kes näikse olevat arvamusel, et Venemaa on endiselt 90ndate lõpu tasemel ja NATO käib neist vasaku käega vabal ajal suvalises asendis üle. Vaenlast alahinnata on üpris loll tegu.
Keegi ei vaidle vastu, et Venemaa on meile ohtlik. Kuid hakata kohe NATOt igast nurgast maha tegema ja sisuliselt sellise suhtumise levitamine, et nii Eesti kui meie liitlaste kaitseinstitutsioonid on täis idioote, on täiesti arusaamatu. Küll jäävad teile ette KaMina "tibid", siis mingid edevad ohvitserid ja üleliigsed kindrlaid, Merevägi on meil täis ainult tolbajoobe, kaitseplaneerijad (sh ilmselt kaitseväelased, kes neid nõustavad) ei tea üldse mida nad teevad ja üldse on kõik nii perses kui vähegi olla saab... No milleks sellist pahna vaja esitada on?
Borja kirjutas:Seda enam, et kogu selle "miinijahtimise" pulli paarikümneaasta-tagune täiesti juhuslik tekkelugu siin Baltimaades (niisama ka kogu selle "võimekuse" lausmõttetus meie tänases kontekstis) on siin läbi erinevate teemade ikka juba suht üheselt selgeks saanud

No mitte kusagilt otsast pole juhuslik olnud.
Selle asja laiemat poliitilist tausta seletasin veidike siin:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=6148
Sellest hetkest kui võeti selge suund, et Eestis luuakse Merevägi, oldi nii KV kui ka Piirivalves ühel meelel, et selle esmaseks võimekuseks peaks saama
miinitõrje. Väga suurt osa mängis ka Saksamaa mõju selle võimekuse loomises Balti riikides. Ja sakslased ei teinud neid otsuseid lihtsalt põlvelt, selle taga oli omajagu varasemat poliitilist ja militaarset koostöökogemust ning kindel soov Euroopa riikide välis- ja kaitsepoliitikat ühtlustada.