Uued relvasüsteemid EKV-le

[toomas tyrk]

Kaliningradi bastion üksi ei suuda kohe kindlasti Läänemere laevateid blokeerida. Selle mõistmiseks ei pea isegi "kindralstaabler" olema.

Ja SNMCMG1 ei koosne sugugi ainult plastmasskünadest.
https://en.wikipedia.org/wiki/Standing_ ... es_Group_1

Rääkimata sellest, et tõelise konflikti korral ei tule see Läänemerele üksi.

[Martin Herem]

Borja räuskab tüüpiliselt, süüdistab teisi kirjaoskamatuses, sildistamises jne - olen süüdi.
Oleks võinud selle artikli enne üles otsida. Vot tak negramotnõi!

Enne postitamist jõudsin lugeda Borja viimast "sähvatust" ... no totšna negramotnõi!

Vastane ei pea veeskama miinivälju. Võib veesata vaid mõne miini või pettemiini või lihtsalt eksitada ja siis ajama panna.
Eestlased ja NATO aga mõelgu ise, on seal vees midagi või mitte.
Sellises olukorras ei oleks ka mingit probleemi Kaliningradist mööduda ...
Kummaline on neid iroonilisi märkusi siin lugeda. Muidu armastatakse fantaseerida, kirjeldada "hübriidsõda", A2ADd, rannakaitsest. Ja nüüd järsku ei hakka Venemaa midagi mineerima!
Ja mis siis saab, kui me ise miine kasutame? Siis on oma miinijahtimise võime ka tähtis.
Jääoludele viitamine tundub ju teravmeelne aga ... millised takistused on meil sellel külmal talvel olnud?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vastane ei pea veeskama miinivälju. Võib veesata vaid mõne miini või pettemiini või lihtsalt eksitada ja siis ajama panna.
Eestlased ja NATO aga mõelgu ise, on seal vees midagi või mitte.

Kamakaks, misse vastane siis TALLINNa lahte "veeskas" - mis tähtsust see omab, kui:
-- sõda käib juba täiega
-- ning KALININGRADi mereväebaas on täies ilus
Et mis müstilised varustuskaravanid peaksid siis veel läbi TALLINNa sadama käima

Ja SNMCMG1 ei koosne sugugi ainult plastmasskünadest.
https://en.wikipedia.org/wiki/Standing_ ... es_Group_1

Ärasaräägi - tervelt 1 x fregatt plastmasskünade kõrval - no hull läbimurdejõud ju

[Gideonic]

Ärasaräägi - tervelt 1 x fregatt plastmasskünade kõrval - no hull läbimurdejõud ju

Mitte ainult, Fregatt mille kogu relvastus ei oleks hirmutav olnud ka 1. MS ajal:

1 × 76 mm/62 cal. OTO Melara Super Rapid DP gun
2 × 12.7 mm heavy machine guns
2 × 7.62 mm light machine guns

[Lemet]

Jääoludele viitamine tundub ju teravmeelne aga ... millised takistused on meil sellel külmal talvel olnud?

Ilmselge lati alt läbijooks...isand Palmil näikse olevat vanajumalaga leping tehtud, mille kohaselt saab edaspidi siin konnatiigis olema ainult ja eranditult jäävaba meri. A kui see taat võtab selle paprega tagumikku kasida ning organiseerib paari aasta tagused jäälaamad kohale, mis näiteks svenssonite maale suunduvatel passaseridel märtsikuus eriti sõba silmale ei lasknud saada. Ikka seepärast, et jää vastu korpust kolises. Ning hülged poegadega seda kõike jääväljalt uudistasid. Mis siis? Rääkimata sellest, et miiniväljadesse läbipääsude tekitamiseks peaks mäletatavasti pisut teist laevaklassi kasutatama. Traalerid nimeks.

[Martin Herem]

Ega belletristika ei tee juttu arukamaks Lemet. Ja Borjaga pole mõtet võistelda.
Ja miks on leping just Palmil, mitte Heremil või Saskal?

Laevateede lahtihoidmine on tähtis "enne sõda", sõja ajal ja pärast sõda.
Kui me tahame, et meile tuleks abi või jätkuks lihtsalt majandustegevus, siis peame me seda ülesannet täitma. Eesti vastane tegevus võib lisaks muule tähendada ka meie majanduse ründamist.
Kordan veel korra oma imestust, et siin "hübriidsõjast" rääkivad inimesed nüüd äkki selle võimaluse üldse ära unustavad.
Erineval perioodil on tänased miinijahtijad erineva võimekusega. Tuukrid neile lisaks. Paremat meil ei ole.
Samas mõtleme, mida ja kuidas paremaks teha.
Paraku on vahendeid selleks täpselt nii palju kui on. Võiksime jahtijad uputada ja nende ülalpidamise asemel mingid kaatrid osta ... mida me nendega teeme?
Miinitõrjet mingil kujul on ikka vaja.

[Lemet]

Lihtsalt remargi korras- konkreetsete laevadega rääkida laevateede lahtihoidmisest enne ja peale sõjaaega ning sõja ajal ei ole minu arust eriti tõsiseltvõetav juba ammuilma läbinämmutatid põhjustel. Esiteks seesama olematu jääklass, mis muudab meie kliimas nende kasutamise suht- koht küsitavaks märkimisväärse osa aastast (ja väited teemal et näe, sel talvel pole ju jääd olnud omakorda sedapidi väitja mitte eriti tõsiseltvõetavaks) ja teiseks sama olematu vastupanuvõime merel. Peale sõja lõppu laevateede avamiseks- jah, loomulikult. Kui ei õhust, vee pealt ja vee alt seda toimetamist ära ellimineerida ei taheta. Enne ja sõja ajal vaenutegevuse käigus, eriti veel talvetingimustes- tõsiselt??? Muugulgas ka silmas pidades, et laevade ülal- ja käiguspidamine ei ole teps mitte odav lõbu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ega belletristika ei tee juttu arukamaks Lemet. Ja Borjaga pole mõtet võistelda..

Ma fokuseeriks nüüd selle teemapealkirja alt väljavalguva "paadiküse" teemapealkirja alla tagasi - mis on meil UUED RELVASÜSTEEMID EKV-le..
Herem tegi siis (lõpuks) oma ainsa asise posti ses küses ja tunnistas ka otse, et meie plastmasspaatide kasutus ainult väljaspool reaalset sõda ja miskis hallis tsoonis ("hübriidsed" olukorrad, sõjategevust ei toimu, artikkel viit pole aktiveeritud) toimuda saabki.

Ja siit teemapealkirja alla - et mis relevants on pidada üleval ebaproportsionaalselt kalleid (ja lõputut modimist nõudvaid) plastmasspaate sellise ülimalt kitsa ja/või küsitava kasutusega - kui kogu sellise paadimajanduse kasutus taandubki vaid PS soovmõtlemisele, et (a) suurt sõda ei tule ja (b) vastane piirdubki vaid nallasabotaažidega a la "külmkappide veeskamine" TALLINNa sadama piirkonnas ning (c) küll siis meie paadid alles näitavad end

Selline mõtteviis ongi kavatsuslikult vale // intentionally wrong.
Kui ujuvvahendeid üldse hankida, siis max laia ja sõjalise kasutusampluaaga. Mitte aga selliseid suurriikidest ülejäänud paate, mille sõjalist kasutusala tuleb ise välja mõtlema/tuletama hakata. Sisuliselt lihtsalt ammutehtud viga kaitseplaneerimises, mis täna ennast lõputult taastoodab. Et kunagi "võeti vastu" meile sõjalises mõttes kasutu niššivõimekus ja nüüd üritame talle jõukohast sõjalist rolli külge pookida - no aga ei tule välja.


P.S.
Heremil ei olnud eileõhtul aega asisemat posti teha, sest kogu tema aur läks minu sildistamisele

[Kriku]

Ma tooks küsimuse teemale veelgi lähemale. Nende "plastmasspaatide" eluiga saab mõne aasta pärast otsa, nagu arutelu käivitanud Martin Heremi tsitaadist näha.

Mis asemele tuleb?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ma tooks küsimuse teemale veelgi lähemale. Nende "plastmasspaatide" eluiga saab mõne aasta pärast otsa..

Ja jumal tänatud et lõpuks saab
Aint ka nende praegutoimuva üüberkalli modimise kulud oleks võinud juba millekski perspektiivikamaks kokku hoida - aga ma mõistan ka, et selline otsus oleks nõudnud mune..

Mis asemele tuleb?

Kuskil eelmise aasta SÕDURis(-oli vist?) kirjeldasid mereväelased ise mingeid "multifunktsionaalseid" aluseid - rahastusest pole aga ilmselt midagi teada..

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mis asemele tuleb?

Kuskil eelmise aasta SÕDURis(-oli vist?) kirjeldasid mereväelased ise mingeid "multifunktsionaalseid" aluseid - rahastusest pole aga ilmselt midagi teada..

..ei olnud SÕDURis - siin on, lk178-179:
https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf

Päris hea artikkel on siiski SÕDURis ka (No1/2017) - ja kõneka pealkirjaga muideks
Liivo LAANETU "Mereline riigikaitse ehk tardumine 1990tesse"

[sang]

Proovin tõlkida õhku visatud lausepoolikut "pärast 2026. aastat tuleb kindlasti teha järgmised sammud ka mereväes"

Kõik võimearendused peavad olema kirjas Riigikaitse arengukava (RKAK) sõjalises osas. Kuna viide oli, et "pärast 2026", siis sellest saab järeldada, et midagi saab olema laevade kohta arvatud RKAKis, mis algab aastanumbriga 2027. Ehk kunagi pärast seda aastanumbrit 10 aasta jooksul on plaan määrata vahendeid, mis vahetaksid välja olemasoleva võime. Loomulikult eeldusel, et selle tulevase RKAKi (2027-2038?) väljatöötamisel on see teema relevantne ohtude või ressursside vaatest.

Eelneva põletava ja paksult argumente täis vaidluse lisanduseks tuletan meelde faktikillu: Balti mere laevastikus on miiniveeskamisvõimega alused (1, 2) täiesti olemas. Miks me peaksime eos eeldama, et nad seda võimet mingil juhul konflikti üheski faasis ei kasuta?

Ühtlasi tuletan meelde, et kui meri on jäätunud, siis on see samamoodi mõlema osapoole jaoks. Mis me maarotid ka merest teame, lõpetaks selle mõttetu jahus tammumise ära, enne kui mereväelased naeru kätte päris ära surevad?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eelneva põletava ja paksult argumente täis vaidluse lisanduseks tuletan meelde faktikillu: Balti mere laevastikus on miiniveeskamisvõimega alused (1, 2) täiesti olemas. Miks me peaksime eos eeldama, et nad seda võimet mingil juhul konflikti üheski faasis ei kasuta?

Kordan siis väsimatult selle "paksu argumendi" peale, et:
-- niikaua kui vastasel seda vaja ei ole, ta oma miine meil ei veeska..
-- kontrollides KALININGRADi-KROONLINNa teljel piisavalt Baltimaade rannajoont, puudub vastasel selge vajadus meie vesi mineerida..
-- kui aga vastasel peaks(ki) tekkima vajadus meie vesi mineerida, siis tagab ta ka oma miiniväljade kaitse..
-- ja mitte üheski situatsioonis (peale hübriidse trikitamise) ei ole meie plastmasspaatide kasutust ette näha..

[Lemet]

Ühtlasi tuletan meelde, et kui meri on jäätunud, siis on see samamoodi mõlema osapoole jaoks. 

Sõna "jääklass" oleks isand Sangale kohustuslik tudeerimiseks enne edasist targutamist. Ja pisut loomingulist mõtlemist- miks teraskerega laevad südamerahuga läbi jää Helsingisse. Piiterisse ja Stokki kulgevad, samas kui plastkerega jahtide kaptenid nokut näppides sadamakail neid kadedavõitu pilguga seirates kevadet ja vaba vett ootavad.

[Avatar]

Võtmata seisukohta vaidluspunktis - lihtalt märgin, et veeteede mineerimiseks ei ole vaja tingimata nn miiniveeskajaid-laevu. Saab ka lennukitelt, allveelaevadelt ja ilmselt ka paljudelt naabri "tsiviil-laevadelt".