Intervjuu kaitseministriga

[Viiskümmend]

Riskin järjekordselt oma posti kustutamisega aga 2006 a. kehtinud arengukavas oli ajalehtede väitel kirjas 2 miinijahtija ja 2 miinitraaleri ostmine. Kuna osteti 3 miinijahtijat (sest UK müüs kolme laeva komplekti) siis loobuti üksiku miinitraaleri hankimisest üldse, Yks räägib ülivõrretes võimest (miinitraalimine) mida meil juba üle 10 aasta ei ole olnud.

[Yks]

Viiskümmend, ma arvan et minu tekstist on päris üheselt selge millest ma räägin. Meremiinide ja lõhkekehade kahjutuks tegemisest, terminoloogiliselt asju väga peeneks ajamata. Jah loomulikult võime hakata siin nüüd sofistilselt asju lahkama, et misloom on miinijahtija ja misloom miinitraaler jne., aga on sellel pointi?

[Yks]

...pakun, et säärane küsimuse püstitus on sama tobe nagu väide, et sõjalise interventatsiooni oht Venemaa poolt siiakanti on olematu...

Mäletatavasti väitis lugupeetav aegu tagasi eelmises elus tõsimeeli midagi üpris sarnast...

??

[toitst]

Mina ei saa ühest asjast aru, et miks meremiinide demineerimine peab olema mereväe ülesanne? Kas sellega ei peaks tegelema hoopis Päästeamet, kas merepõhja kaardistamine ja faarvaatrilt meremiinide otsimine ei peaks peaks olema Veeteede Ameti hüdrograafialaevade ülesanne? Miks maavägi ei tegele maismaal lõhkemata pommide ja miinide otsimise, demineerimisega kuigi reaalne oht labida või ekskavaatoriga mõne pommi otsa komistada on kordades suurem? Päästekompaniid likvideeriti maaväe juures ära aga mereväele jäeti sarnased tsiviilülesanded alles.

[Viiskümmend]

See ei ole mingi juuksekarva poolitamine, keskmist Tarandit laenates võib öelda, et miinide jahtimine ja traalimine on "ühe tagumiku võrdsed kannikad". Traalidest loobumine tähendab, et ka miinide avastamise ja hävitamise võimekus on meil ju ühe kannikaga või nii....

[Yks]

Kui me räägime taas tekkivatest miinialadest meres, mis kaasnevad sõdadega, siis jään vastuse vôlgu, kas jahtijad on sama efektiivsed või mitte. Rahuajal pakun, et traal versus jahtija kaldub kasuteguri kaal siiski jahtija suunas.

[toitst]

Miinitraale kasutati vanasti ujuvate ankrumiinide ankrutrosside läbilõikamiseks, mille tagajärjel tõusis miin veepinnale. Selliseid primitiivseid meremiine tänapäeval enam naljalt ei kasutata. Meie merevägi ajab valdavalt taga läbiroostetanud ja uppunud meremiine, mis vedelevad kusagil merepõhjas, miinitraaleritega pole seal suurt midagi teha.

[man21]

Ja kas tõesti selleks on vaja kolme rasket raha maksvat laeva!? Ühest oleks kõrini ja jääks veel ülegi.

[Yks]

Kolme kohta ei oska ma miskit kosta, kuid kaks on siiski vajadus, kui soovitakse ilma süümekateta teinegi kord näha siin enamat kui kümmet liitlaslaeva. Muidu, mis alustel nii mõnigi kaasfoorumlane lätlasi julgeolekutarbijateks nimetab, samas kui me ise ainult oma miinidega tegeleme ja teiste (liitlaste) jaoks võimekust üldse ei jaguks?
Kordan samuti seda, et Eesti rannikuveed peale kahte maailmasõda (eriti põhjaranniku ääres) võivad olla piirkonna keerukaimad, mis loobki vajaduse omada enamat kui näiteks lätlastel.

Aga taaskord, kogu see asi läheb meil siin foorumis usutunnistuseks ära. Osa usub, et iseenesest ei oleks meie veed nii ohutud miskit, teised usuvad, et need 900 + lõhkekeha, mis siiani leitud ja kohati deaktiveeritud, oleksid võinud rahulikult edasi ulpida või lebada, mingit kahju nood (ja veel leidmata miinid) endast ei kujuta. Teaduslikult ei suudaks kumbki osapool midagi tõestada, sest tõepoolest miskit pole siiani õhku lennanud (ja loodetavasti ei lenda ka), kuid kas selle põhjus peitub õnnes, teaduslikus tõsiasjas, et sellised miinid lademeski pole ohtlikud või hoopiski selles, et iga aastaga tehakse selline juhuslikkusel baseeruv võimalus järjest vähemaks ei oska minu arust mitte keegi täpselt öelda.

[Viiskümmend]

Tänapäevasel MCM laeval on nii mehhaaniline, kui ka akustiline traal, mõlema eesmärk on miinid plahvatama panna, et liikuvale konvoile vaba tee teha. Miinijahtija on aga pigem selline vaikne rahuaja ukerdaja nagu ksf Yks juba varasemalt mainis. Kui 2004-2005 aasta ajalehti lapata siis seal räägitakse hoopis võimalikust Saksa MCM laevade ostust ning need oleksid olnud siis Ensdorf klassi laevad (universaalsed miinitraalid).

[toomas tyrk]

Kohati tekib selline mõtetu idioodi tunne, et räägid ja räägid, aga keegi ikka ei kuula.

Tänapäeval kasutatakse kontaktsütikuga meremiine, mis on ankurdatud laevasüvise sügavusele, ja mida traalitakse mehaanilise traaliga, ikka väga harva. Enamasti on kasutusel ikka magnet- või akustilised miinid. Mis reageerivad siis vastavalt magnetväljale või laeva mürale.

Neid mõlemaid on samuti võimalik "traalida", st spetsiifilise traaliga plahvatama sundida. Aga selle "traalimise" vastu on omakorda omad nõksud leiutatud. Sütikutele kordajad (plahvatavad alles pärast mingit arvu saadud signaale), spetsiifilised mürafiltrid jne. Seepärast ei tee traalid kunagi täiesti puhast tööd.

Selliste "kavalamate" miinide vastu ongi mõeldud miinijahtijad, mis siis otsivad meid miine, mida traalerid ei suuda plahvatama panna. Miinihävituseks ja ohutu laevatee rajamiseks on vajalikud mõlemad laevad. Ei ole nii, et ühed on rahuajaks ja teised sõjaajaks. Või midagi sellist. Mõlemad tegutsevad, et muudele laevadele ohutu tee tagada.

Eestil on miinijahtijad, ja on muidugi hea, et neil juba rahuajal rakendus on, ja mehed saavad "elusate" miinide peal trenni teha. Aga neid ei ole ostetud siit II maailmasõja aegseid miine otsima.

Eesti miinijahtijad ON JUBA PRAEGU NATO 1. miinitõrje eskaadri koosseisus. See on alaline laevastikuüksus. Üks neljast NATO alalistest laevastikuüksustest. See tähendab, et aastaringselt peab üks Eesti miinijahtija seal kohal olema. Eskaadris on olemas nii traalerid kui jahtijad. Lihtsalt Eesti on seal esindatud jahtijaga.

Selle jaoks neid ostetigi kolm tükki. Üks on alati eskaadris, üks remondis/hoolduses, üks teeb ettevalmistusi oma vahetuseks. Muidu ei oleks meil lihtsalt aastaringselt seal ühte laeva hoida.

Tehke omaette teema sellest miinijahtimisest kui muidu meelde ei jää.

[Lemet]

See tähendab, et aastaringselt peab üks Eesti miinijahtija seal kohal olema

No aga kui nii, siis peaks ju tegelikult nende... khmm, khmm...laevade pidamiseks Vahemere kanti baasi soetama. Noh et need alused ikka aasta läbi kasutuses oleksid. Jääklassi neil ju pole, miska nende aastaringne kasutamine on ju võimalik vaid soojema kliimaga meredes. Raha selleks vast ikka leiame.

[toomas tyrk]

NATO 1. miinitõrjegrupp loodi algselt tegutsemiseks Põhjamerel, Taani väinades ja Baltimerel. Alaline baas on neil vist Belgias Ostendes. Ma ei tea palju nad baasis on ja palju merel. Ja palju talvisel merel...

Aga - seoses üldise poliitilise kliima soojenemisega on ka mõlemad alalised miinitõrjegrupid viidud globaalsesse valmidusse. Et kui vaja, siis ei tolgenda kusagil Hollandi rannikul, vaid püüavad Punasest merest miine. Siis küll vahet pole, et kas on detsember või juuli...

[Viiskümmend]

2005 a. kirjutab EPL "Eesti soovib naaberriikidelt osta kaks või kolm sõjalaeva, milleks kulub umbes 800 miljonit krooni. Lähiaastate suurima rahvusvahelise relvastushanke tingimused on kaitseministeerium juba välja töötanud ning kaitseminister Jürgen Ligi tutvustas neid eelmisel neljapäeval valitsusele. Sõjalaevade muretsemist näeb ette dokument “Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010” (KSAP). Laevad ostetakse tõenäoliselt aastatel 2008–2009 kas Saksamaalt või Põhjamaadest. Praegu on Eesti mereväel üks staabilaev, kaks vana miinijahtijat ning kaks väiksemat miinitraalerit. Mereväe ambitsioon on hankida juurde üks staabilaev ja kaks miinijahtijat, kuid tõenäoliselt ostetakse juurde siiski kuni kaks laeva. Uutest laevadest üks hakkab KSAP-i järgi olema pidevalt reageerimisvalmis, et osaleda NATO operatsioonides."

Nagu me teame ei saanud loodetud Saksamaa MCM laevade tehingust siiski asja ning lõpuks osteti 800 mln eest hoopis kõik 3 müügis olnud Sandowni.

[Kapten Trumm]

Selliste "kavalamate" miinide vastu ongi mõeldud miinijahtijad, mis siis otsivad meid miine, mida traalerid ei suuda plahvatama panna. Miinihävituseks ja ohutu laevatee rajamiseks on vajalikud mõlemad laevad. Ei ole nii, et ühed on rahuajaks ja teised sõjaajaks. Või midagi sellist. Mõlemad tegutsevad, et muudele laevadele ohutu tee tagada.

RN-s oli nende Sandownide ülesanne peale tarkade miinide
-traalimise järgse koristustöö tegemine (Hunt-klassi traalerite järel)
-nn häirivate miiniväljade (puistasin Tallinn-Helsinki laevateele 4 miini ja kuulutasin meedas) likvideerimine