Afganistan

[hjl85]

https://twitter.com/warcoresponted/stat ... 55617?s=21
Massoud vallutas territooriumi juurde ja 300 taliibi vangis.
Fotod vangisest jms

[Turist 47]

Talibanil on alla 100 tuhande aktiivse võitleja. Afganistanis on ca 38 miljonit inimest. Kolme kuuga "joosti vallutades-vabastades" terve riik maha.
Naabrid, Pakistaniga alustades ja Hiina, Venemaaga lõpetades käituvad taliibidega lugupidavalt, ettevaatavalt-"kartlikult".
Türgi täna vabandas, et ta ei saa Kabuli põgenike korjamisel osaleda, see võivat taliibe Türgis pahandada.

See, et miski provintsi vallutamisel osales 16 taliibi kolmel maasturil ja need 16, siis vallutasid 70 tuhande elanikuga linna. Ja linnaelanikud peitsid ennast, naisi ja lapsi.
Politsei- miilits põgenes (ca. 5500 meest), jättes maha varustuse, tehnika.
Kabulis on 5+ miljonit elanikku ja 1o+ tuhat Talibani võitlejat ja kõik, ka. Ameerika maa inimesed on paanikas ja tunnevad "ärevust" ( ).

[paadikapten]

Kuidagi ei mahu pähe, et kuidas on võimalik sedasi käituda. https://sobranna.postimees.ee/7320416/t ... 1629311480

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94348421/afganistani-sojaveteran-riho-kurisoo-kabuli-vallutamisest-see-anti-pohimotteliselt-neile-kandikul-katte-ja-nuud-on-kamp-patte-linnas

[kana tagumik]

Postimehes pikem maksuline lugu mitte niisama targutajalt vaid kohapeal püssirohtu nuusutanud endiselt Nato kaitsenõunikult. Ei olnud ainult kontorirott, käis patrullis jne. Ei hakka värsket lugu ümber jutustama, kõik aspektid on siin teemas juba läbi käinud, alates "võõrast sõjast meie õuel" kuni korruptsioonini. Vaid toon kohalike kogemusliku mõttetera: Afganistanis on edukaimalt ellu jäänud, kes oskavad õigel ajal poolt vahetada.

https://maailm.postimees.ee/7319223/afg ... 1595271886

[Kriku]

Talibanil on alla 100 tuhande aktiivse võitleja. Afganistanis on ca 38 miljonit inimest. Kolme kuuga "joosti vallutades-vabastades" terve riik maha.

Nagu öeldud, see kõik on juba olnud. Kunagi kirjutasin, et IS on steroide söönud Taliban. Nüüd kordas Taliban palju suuremas mõõtkavas Mosuli "vallutamist": https://en.wikipedia.org/wiki/Fall_of_Mosul Karta on, et Talibanist saab nüüd omakorda steroide söönud IS.

Türgi täna vabandas, et ta ei saa Kabuli põgenike korjamisel osaleda, see võivat taliibe Türgis pahandada.

Loll, kes vabandust ei leia.

[Kriku]

Veel Bidenit:

"Raskesisulised stseenid, mida me evakueerimise ajal näeme, on need, mida me seal igal juhul näeksime, olenemata sellest, millal me evakueerima oleks hakanud," ütles president.

See ju täiesti ilmselgelt nii ei ole

Biden kinnitas, et tunneb sellest hoolimata muret Kabuli lennujaamas evakueerimist ootavate inimeste pärast.

Vaata kui kena temast.

https://www.err.ee/1608314489/bideni-so ... aratamatud

[Kriku]

Eiki Berg:

19. sajandi lõpus kujunes Afganistanist puhver Briti ja Vene impeeriumide vahel. Riik, mida 1919. aastal iseseisvana tunnustati, pretendeeris aga rohkemale kui «ei-kellegi-maale». Nimelt jäi oluline osa puštusid nn Durandi joone taha Briti Indiasse. Samal ajal oli vaja võimu, privileege ja ameteid jagada teiste suuremate rahvastega nagu tadžikid, usbekid ja hasaarid. Selles mõttes pole Puštunistan ja Afganistan territoriaalses mõttes kattuvad. Neist esimene viitab puštude rahvusterritooriumile ja teine puštude domineeritud paljurahvuselisele riigile. Pakistani riigi sünd 1947 aastal ja seda piirides, mis lõhestasid puštude etnilise asuala, lõi oskuslikult kiilu edaspidistesse kahe riigi suhetesse. Kabul soovis hõimualade ühendamist, Islamabadil seevastu polnud kunagi päris ükskõik, kes Kabulis võimul on. Pole siis ime, et Taliban ei jäänud organisatsioonina mitte ainult ellu, vaid suutis ka 20 aastat hiljem võimule naasta. Ning seda Pakistani abiga.

Puštusid on Pakistanis 30 miljonit ehk 16 protsenti ja Afganistanis 12 miljonit ehk 42 protsenti elanikkonnast. Pakistanis on olnud kaks presidenti puštu päritoluga – Ayub Khan ja Ghulam Ishaq Khan. Samuti on puštud tähtsatel positsioonidel Pakistani poliitmaastikul ja jõustruktuurides. Afganistanis jällegi on puštud ajalooliselt kontrollinud võtmetähtsusega positsioone riigivalitsemises. Afganistani viimane kuningas Mohammed Zahir Shah, samuti esimene president Mohammed Daoud Khan, kommunistist riigikukutaja Hafizullah Amin ning NATO sekkumise järel presidendiks valitud Hamid Karzai olid ja on kõik puštud. Siinkohal tasuks meeles pidada, et ka Taliban on ennekõike puštu taustaga islamistlik äärmusliikumine, mis lähtub ideoloogilises plaanis mitte ainult sunniitliku Deobandi koolkonna õpetustest, vaid ka Pashtunwali hõimukoodeksist.

Nõukogude Liidu vägede väljaviimine Afganistanist 1989. aastal tõi kaasa strateegilise tühimiku, kus rivaalitsevad sõjapealikud üritasid võimu haarata võõrriikide mahitusel ja omaenda kitsapiirilisi hõimu ja etnilise grupi huve silmas pidades. Väidetavalt aitas Pakistan luua Talibani 1994. aastal, eesmärgiga toetada Pakistani-sõbralikke (puštu) poliitilisi jõude, vastukaaluks tadžiki, usbeki, kasaari rühmitustele, kelle seljataga seisid Iraan, Usbekistan, Türgi, India ja Venemaa. Täna, 27 aastat hiljem, on geopoliitilised kaalutlused analoogsed varasemaga. Üksnes USA ühes oma lääneliitlastega on sunnitud võimu ümberjagamist jälgima kõrvalt, sest strateegilise tühimiku jätnud taandumine täitis president Bideni arvates ameeriklaste huvisid kõige paremal moel.

https://arvamus.postimees.ee/7319207/ei ... -vorrandis

Richard Haass:

On vältimatuid sõdu, nagu teine maailmasõda ja 1990.–1991. aasta lahesõda. On sõjalise jõu kasutamist põhjusel, et seda peetakse parimaks ja ainsaks võimaluseks kaitsta eluliselt tähtsaid riiklikke huvisid. On valikulisi sõdu, nagu Vietnami sõda ja 2003. aasta Iraagi sõda, mida alustatakse, kuigi kaalul pole elulised huvid ja saaks kasutada muid kui sõjalisi vahendeid.

Nüüd nägime, et on ka valikulist taganemist. Näiteks siis, kui valitsus viib minema väed, mille oleks võinud jätta minema viimata. Valikulise taganemise puhul ei ole lahkumise põhjus missiooni täitmine, vägede kohaoleku väljakannatamatuks muutumine või see, et ei olda enam teretulnud võõrustava valitsuse arvates. Mitte ükski neist tingimustest ei olnud USA presidendi Joe Bideni valitsusaja alguses Afganistanis täidetud. Väed välja viia oli valik. Ja nagu valikuliste sõdade puhul sageli juhtub, ähvardavad tagajärjed kujuneda traagiliseks.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94342217/ ... -kahetsema

[ElrikThunderson]

Venemaa süvenevast sõprusest Talibaniga.
https://www.bbc.com/news/world-europe-58265934

Kabuli lennujaamas olla laskmiseks läinud, osalenud nii USA kui Saksamaa sõjaväelased.
https://www.aljazeera.com/news/2021/8/2 ... -live-news

Aljazeeralt värvilist graafikut kes ja kuipalju rahvast sealt juba välja on lennutanud.
https://www.aljazeera.com/news/2021/8/2 ... te-threats

[Karulauk]

Kas see talibani eputamine leitud relvade ja rahaga on ehtne või fake?

https://www.youtube.com/watch?v=YYUtFC80Los

Kui ehtne, siis ainuüksi sulli virnad silma järgi hinnates on 100-250 miljonit $

[Kilo Tango]

Ft on teinud ülevaate, kuidas on muutunud elu Afganistanis viimase 20 aasta jooksul. Eks see keeratakse nüüd tagasi.


https://www.ft.com/content/bfdb94a5-654 ... c0ff3b88aa

[kana tagumik]

Seal võib minna veel naginaks. Suurriigid teatasid täna, et 31. augustiks nad evakueerimistega ühele poole ei saa, taliibid aga teatasid, et nemad selega nõus pole. Nüüd on taliibidel valik , kas "sõna pidada" - ja suurriikidega Kabuli lennuväljal ragistama hakata või vaikides kõrvale vaadata. Kui viimast - siis afganistani hõimujuhid muidgi panevad tähele ja teevad oma järeldused.

[Turist 47]

Talibani jaoks olevat see 31. 08 "punane joon". Eks neil on ka raske - kohalikud pealikud jälgivad igat "sammu", ei taliibid tohi nõrkust näidata.
" Potentsiaalselt on oht kodusõjaks, Afganistanis", ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov täna https://www.aljazeera.com/news/2021/8/2 ... -live-news
"Loomulikult ei kavatse keegi nendesse sündmustesse sekkuda," ütles Peskov ( valetavad, rsk., mis muud)

Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik soovivad rohkem aega evakueerimiseks https://www.dw.com/en/germany-france-ra ... a-58953028
Kanada oli ainus, kes nimetas Talibani põlgusega terroristideks, midagi ütles veel (mälu järgi, aga ei vii "koju", millises artiklis oli K. suhtumisest pikemalt)

Kas see talibani eputamine leitud relvade ja rahaga on ehtne või fake?

Videos kajastatu on väga väike osa, välja teenitud, teiste poolt hüljatud, saagist. Lihtsamad relvad ja muidugi raha lähevad taliibidel endal käiku.
Väidetavalt, venelased olla huvitatud keerulisema riist- ja tarkvara impordist (hiinlased, kadedusega mainisid), uurimise eesmärgil.

[Naxer]

Selle taliibide ultimaatumi/tähtaja osas on Biden kena kolmeharulise kahvli otsas tundub. Esimene valik on kodinad plaanitust varem kokku pakkida ning tähtajaks lahkuda, näidates nõrkust, saateks taas kaadrid kaoses lennujaamast enne viimaseid lende ning mahajääjate südantlõhestavad twiidid. Teine variant on jääda kohale, riskida sellega, et Taliban seab suurtükitorud ümber lennujaama positsioonidele ning antakse tuld, kuni USA kontingent valge lipu tõstab, kuna ära lennata pole ka enam võimalik-hävitav ja häbistav lüüasaamine. Kolmandal juhul võitleb USA teise stsenaariumi vältimiseks aktiivselt sõjaliselt vastu, mis tähendab sisuliselt poole Kabuli segi pommitamist, koos lugematute tsiviilohvritega ning seejärel ikka mingi aja pärast taandumist.

[Runkel]

Etnoloogi pilk Afganistani arengutele. Aimar Ventsel:

Nüüd on selge, et Taliban jääb Afganistanis võimule ja see riik jääb mõneks ajaks kummaliseks halli tsooni riigiks. Kabulist tõmmatakse välja diplomaatilisi esindusi ja paljud humanitaarabi organisatsioonid pole veel otsustanud, kas neil on võimalust Afganistani jääda. On aga üks riik, kes vähemalt praegu on äraootaval seisukohal ja pigem isegi kasvatab suhtlemist Talibaniga. On olemas ka väiteid, et Venemaa tugevdab oma kohalolekut Kesk-Aasias. Praegusega on tuhandeid Afganistani nüüd juba endiste valitsusvägede sõdureid põgenenud üle piiri Tadžikistani.

Kes mõnevõrra jälgib Kesk-Aasia poliitikat, see pole üllatunud, et Venemaa vaatab sellele regioonile kui vasallistaatusega tagaõuele. Kesk-Aasias on probleem islamifundamentalismiga, kusjuures juba pikemat aega. Rikkad laheriigid tegelevad juba aastaid hästi rahastatud mõjutustegevusega, et suurendada pietistliku ja range salafismi mõju.

Selleks ehitatakse mošeesid, avatakse religioosseid koole ja makstakse Kesk-Aasia noortele heldeid stipendiume õppimiseks Saudi Araabias, Kuveidis või isegi Egiptuses. Koos kõige sellega levib salafism ja üldse religioosne fanatism ka Kesk-Aasias, mille kodumaised versioonid islamist on suhteliselt tasakaalukad. Ning mitmedki analüütikud on väitnud, et Venemaad paneb muretsema Talibani mõju tõus ja islamifundamentalismi ning -terrorismi kasv Kesk-Aasias.

Arvestades, et Kesk-Aasia rahvaid seovad Afganistaniga ka etnilised ja hõimusuhted, paljudel juhtudel ka perekondlikud suhted, on sellisel kartusel alust. Lisaks elab Kesk-Aasia riikides arvukalt Afganistanist pärit inimesi, kellest osa on pigem töömigrandid kui pagulased. Kuid on ka üks asi, mille puhul ma pole kindel, et seda Venemaa juhtkonnas teadvustatakse. Venemaa juhtkond on väga hea näide, kuidas ignoreeritakse erialaekspertide arvamust, ja islamiteema pole siin erand. Nimelt juba aastakümneid, kui mitte 19. sajandi lõpust, eksisteerib endisel Tsaari-Venemaal ja Nõukogude Liidus venekeelne islamiruum.

https://arvamus.postimees.ee/7321589/aimar-ventsel-venekeelne-islam-ja-afganistan

[kana tagumik]

Tegelikult Kremlis arvestatakse. "Täiesti juhuslikult" kohtus Putin oma kõhualuste riikide kõrgemate esindajatega ja "pani neile südamele" igal juhul piirid Afghanistaniga kinni hoida. Kas ja kuidas on Moskval seda "südamest tulevat " soovitust ka materiaalselt võimalik mingil moel toetada ja kas see ka kõhualuste riikide juhtide südameid liigutab, on muidugi iseasi.

Miks ma panin "täiesti juhuslikult", sest reeglina või üleüldse, Putin oma väärtuslikku tsaari isikut kõhualuste peale ei pea seisusekohaseks kulutada. Nüüd aga hakkas järsku kiire.

Akf Turist 47: ma seda paar päeva tagasi mõtlesin, et on ainult aja küsimus, mil jänkide kohale jäänud väärtuslikum raud venelastele "mõõduka tasu" eest muidugi, uurida antakse.