Huvitav areng Türgist. Nimelt sai Erdogan endale volitused, mis enne kuulusid valitsusele ja parlamendile. Türgikeelne originaaldokument? on teisel lingil....
Democracy Alla Turca:
The wannabe Sultan of Turkey, Erdogan, grants himself the authority to declare Mobilization & State of War. The authority to declare Mobilization previously belonged to the Cabinet & the decision to Declare War to the Parliament...
https://x.com/DiogenisSinopis/status/17 ... 1319908626
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on võtnud endale volitused kuulutada välja mobilisatsioon ja sõjaseisukord. Mobilisatsiooni väljakuulutamise volitused kuulusid varem valitsuskabinetile, sõja väljakuulutamise otsuse tegi aga parlament.
Türgi võttis 2018. aastal kasutusele täitevvõimu presidendisüsteemi, andes Erdoğanile ulatuslikud volitused ja takistades parlamendil teostada järelevalvet täitevvõimu üle.
Vastavalt president Erdogani allkirjaga ametlikus väljaandes avaldatud uuele määrusele on „mobiliseerimise ja sõjaseisukorra määrus” asendanud endise „mobiliseerimise ja sõjaseisukorra dekreedi”, lõpetades tegelikult alates 1990. aastast kehtinud praktika. tegelikult on tühistatud mitu vanemat määrust, sealhulgas 1980. aasta Türgi relvajõudude logistilise mobilisatsiooni valmisoleku määrus, 1991. aasta Türgi relvajõudude personali mobiliseerimise määrus ja 2010. aasta reservpersonali edasilükkamise määrus. Viited kehtetuks tunnistatud määrusele kehtivates õigusaktides viitavad nüüd uuele määrusele.
52-leheküljeline dokument määratleb määruse eesmärgi kui "võimaldada kogu riigivõimu ja ressursside kiiret ja tõhusat üleminekut rahuseisundist mobilisatsiooni- või sõjaseisundisse".
Mobilisatsiooni all mõistetakse kogu riigivõimu ja ressursside, eriti sõjalise jõu ettevalmistamist, komplekteerimist, korrastamist ja kasutamist sõjaaja vajaduste rahuldamiseks. See protsess võimaldab kodanike õigusi ja vabadusi seadusega osaliselt või täielikult piirata. Kaitseministeerium kirjeldab mobilisatsiooni kui seisundit, mille käigus riik ja rahvas valmistuvad sõjaks.
Osaline mobilisatsioon puudutab ühte või mitut riigi piirkonda, mis nõuab vaid osa riigi võimust ja ressurssidest. Uus määrus rõhutab presidendi keskset rolli nendes ettevalmistustes ja tegevuses mobilisatsiooni ajal.
Mõned õiguseksperdid märgivad, et see muudatus on rutiinne kohandus, mille tingis Türgi üleminek presidentaalsele valitsemissüsteemile pärast 2017. aasta referendumit, millega anti valitsuskabineti volitused üle presidendile.
Endine Türgi mereväe komandör Mehmet Dagcı kritiseeris hiljutist muudatust saates X antud intervjuus, kus ta rõhutas, et mobilisatsiooni väljakuulutamise volituste nihkumine valitsuskabinetilt presidendiametile on murettekitav, kuna see tsentraliseerib võimu ühele isikule. Dağcı väljendas oma kartust, viidates sellele, et määruse aluseks olev motiiv näib olevat pigem režiimi kaitsmine sisemiste rahutuste ja võimalike ülestõusude eest, mitte välisohtudega tegelemine.
Samal ajal väljendas õigusekspert Hatice Yıldız muret, et uus regulatsioon võib piirata teatud põhiõigusi ja -vabadusi, märkides kasutatud mitmetähenduslikku keelt. "Määruse kohaselt võidakse mobilisatsiooni ettekäändel konfiskeerida isegi meie isiklikud autod kuue tunni jooksul," ütles ta.
Yıldız tõi välja ka määruse veel ühe kriitilise aspekti, et mobilisatsiooni saab nüüd välja kuulutada mitte ainult välisvaenlaste vastu, vaid ka vastuseks sisemistele ülestõusudele või ülestõusudele. „See ei puuduta ainult sõjaseisukorda välisvaenlasega; see hõlmab ka sisemiste ülestõusude või ülestõusude potentsiaali, ”ütles ta. "Näiteks kui see asutus oleks 2013. aastal Gezi pargi meeleavalduste ajal olemas olnud, oleks võinud tellida mobilisatsiooniotsuse. President võiks väita: "Ma näen riigis ülestõusu ja ma langetan selle otsuse." Kes siis otsustab, mis on "ülestõus" või "ülestõus"? See on Erdoğan ise.
Uue „Mobiliseerimise ja sõjaseisukorra määruse” tekst(türgi keeles).
Uues määruses on kõige silmatorkavam säte, et erakorralise määrusega riigiasutustest vallandatud isikuid võib mobilisatsiooniperioodil kutsuda reservpersonali koosseisu. Märkimisväärne on see, et pärast vastuolulist riigipöördekatset 15. juulil 2016 saadeti kümned tuhanded inimesed, peamiselt sõjaväelastest ja muudest riigiasutustest, ilma kohtuotsusteta riigist välja, süüdistatuna terroriorganisatsiooni kuulumises. Irooniline, et nendele isikutele võidakse nüüd määrata ülesandeid kriitilistel perioodidel, mil kõige rohkem vajatakse usaldusväärseid töötajaid.
Võimupartei pressiesindaja Ömer Çelik ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et muutuvate sõjaolude ja arengute valguses on vaja vanu dekreete uuendada. Çelik selgitas, et endine määrus, mis esmakordselt koostati 1990. aastatel, on läbinud kuus-seitse muudatust. “Alates 2011. aastast on sisendit kogutud kõikidelt asutustelt. See pidi olema varem üle vaadatud, kuid maavärina päevakord oli ülimuslik. Otsustasime, mida riigi julgeoleku kooskõlastamine endaga kaasa toob, ja määrus avaldati,” rääkis ta.
https://nordicmonitor.com/2024/05/erdog ... clare-war/Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
