Olukord Türgis

[PaganHorde]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/r ... d=75091223

[Kriku]

Arreteeritute arvul ja ettevalmistatud nimekirjadel võib muidugi olla lihtne seletus. Lisaks neile, keda võib otseselt kahtlustada riigipööramises, lüüakse vähegi vastutavalt riigitöölt minema ka kõik need, kes olid gülenistliku Hizmeti liikmed, avaldanud sellele sümpaatiat või kelle perekonnaliikmete suhtes see õige on. Vastavad nimekirjad olid väga tõenäoliselt ammu olemas.

Türgi asepeaminister: naised ei peaks avalikus kohas naerma.

---

Dargeciti linnas käib lahing PKK-ga, kuulda on automaatrelvade tuld.

[Fucs]

Hakkab looma jah.

PKK attacked police station in Mardin
https://turkey.liveuamap.com/en/2016/19 ... -in-mardin

[Kriku]

Mardini lähedal lasti ka buss õhku.

[Kriku]

Üks väheseid videoid, kus on ka tegelikult näha tsivilistide vastu relvade kasutamist. Keegi sõnakuulmatu kodanik saab pärast korduvaid hoiatusi püstolist kuuli jalga allapoole põlve.

https://twitter.com/putintintin1/status ... 0906351616

---

14 sõjalaeva ikka veel kadunud. Mereväe ülemjuhatajast pole ka ammu keegi midagi kuulnud.

24 raadio- ja TV-jaamalt võeti litsents ära.

Video: Demokraatia eest võitlejad peksavad Malatyas raamatupoe segamini.

---

Suurbritannia välisminister Johnson mainis pressikonverentsil kaks korda "kriisi Egiptuses", pidades oletatavasti silmas Türgit. Tegijal ikka juhtub.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Veel üks loll-lihtne küsimus..
Kui üleöö represseeritakse tuhandete viisi riigi intellektuaalset baasi (hariduselu, riigivalitsemine, kohtumõistmine, sise- ja väliskaitsestruktuurid jne) - siis kes krt neid seal üleöö asendama hakkab Erdoganistlik pööbel vä
Riik tahab ju igapäevaselt valitsemist, kohtud pidamist, tudengid õpetamist, vargad püüdmist jne jne....

ERDOGAN ise ongi see, kes praegu "paraleelriiki" loob - suurlinnade lumpeni ja maapiirkondade islamistide baasil (sest türgi intelligentsi enamuse on ta ju samahea kui "välja lülitanud").
Ja juba väga varsti hakkab näha olema, kuda sihuke lumpenislamistlik "ERDOGANi paradiis" siis ka toimima hakkab - nalla tõotab saada oikuipallu


P.S.
HITLER tuli ka muuseas võimule täiesti seaduslikult - alles siis hakkas lumpeni abiga riiki natsifitseerima // "paraleelriiki" looma

[kalvis]

Kui keegi teab kuidas Türgis kohtunikke ametisse määratakse ja lahti lastakse siis võiks valgustada.
Meil ja Läänes ei saa lihtsalt president oma suva järgi kohtunikke kohalt kangutada, see süsteem on just seepärast nii tehtudki, et President ei saaks talle lojaalseid kohtunikke niisama lihtsalt ametisse määrata ja musta nimekirja kantud kohtunikke vabastada. Eestis võib kohtunik kriminaalkorras süüdi mõistetud olla kuid vabastada ametist ei saa.
Kuid Türgis paistab et saab. See seletaks, miks sealne Hitler kõigepealt talle ebalojaalsed kohtunikud vabastas. See võtab võimaluse ka kõigi muude ametist tagandatul võimaluse lasta tõendite puudumise tõttu tööle tagasi ennistada ehk T. Hitleri märatsemist kasvõi mingilgi määral ohjeldada.
See et Türgi kohtusüsteem vildakas (pe..es) on, oli varasemate sõjaväeliste diktatuuride teene + varasemad kohtuprotsessid, kus suva järgi ajakirjanikke pokri pisteti ja muid hirmutegusi tehti. T. Hitler teadis seda, ja ei jätnud võimalust kasutamatta.

[Kapten Trumm]

EL tahab Türgit liikmeks (strateegilised kaalutlused) ja eks Türgi taha kah (mingi viisavabaduse teema neile tehti vastukaubana pagulastega tegelemise eest).
Teed EL-i on pidevalt takistanud igasugu inim- ja muud õigused, mis on omased pigem Kuuba-tüüpi riigile (isegi mitte niivõrd islamimaale) ja kui Türgi kunagi liikmeks saab, no siis peab seal värk ikka alustaladeni muutuna (no viimased sündmused lükkasid seda jällegi vähemalt 10a edasi).

Sestap sealt mingeid sõltumatuid instantse otsida ei maksa. Ühiskonna toimimine võib olla ehmatavalt sarnane meie toreda idanaabriga.

[Kriku]

Kui keegi teab kuidas Türgis kohtunikke ametisse määratakse ja lahti lastakse siis võiks valgustada.
Meil ja Läänes ei saa lihtsalt president oma suva järgi kohtunikke kohalt kangutada, see süsteem on just seepärast nii tehtudki, et President ei saaks talle lojaalseid kohtunikke niisama lihtsalt ametisse määrata ja musta nimekirja kantud kohtunikke vabastada. Eestis võib kohtunik kriminaalkorras süüdi mõistetud olla kuid vabastada ametist ei saa.

See ei ole õige. Eesti president vabastab kohtuniku ametist Riigikohtu esimehe ettepanekul. Vaata näiteks http://www.postimees.ee/267964/presiden ... ku-ametist Riigikohtus on ka distisplinaarkomisjon olemas, nii et ametist vabastatud kohtunik ei pea tingmata olema seotud mõne kuriteoga ja sel juhul loetakse ta ametist vabastatuks komisjoni vastava otsuse päevast. Vastupidist oleks ka raske ette kujutada, sest et mida muidu teha kohtunikuga, kes lihtsalt paariks kuuks ahuuni läheb?

Kas Türgi kohtunike en masse ametist vabastamine sealse õiguse järgi rangelt võttes seaduslik on, ma ei tea. Võimalik, et ei ole, aga praegustes oludes vaevalt et keegi hakkab väga vaidlema.

[Kriku]

Täna on toimus või toimub kaks olulist sündmust:
* Vikilekkest lekib 300 000 AKP e-kirja jms. materjali. Vikileke on IP aadressi tasemel Türgist blokeeritud ja oli 2 päeva DoS rünnakute all.
* Erdogan teeb pärast oma riigikaitsenõukoguga kohtumist teatavaks "tähtsa otsuse". On spekuleeritud, et see võiks olla häda- või sõjaseisukorra kehtestamine.

Vikileke on juba ära lekitanud: http://www.aljazeera.com/news/2016/07/t ... 37732.html

[Kriku]

Akadeemiliste asutuste töötajatel on keelatud välismaale sõita.

Need, kes on juba välismaal, kutsutakse tagasi.

---

Demokraatia kaitsjate loosung Taksimi väljakul:


Säutsuja tõlge inglise keelde:

Feto [Gülen], Dog of Satan, we will hang you and your dogs by your own leashes. And with God's will, the flag of democracy will flutter in the sky.

Saatana Koer Feto [Gülen], me poome sind ja sinu koeri teie omi kaelarihmu pidi. Ja kui Jumal tahab, saab demokraatia lipp taevas lehvima.

[Kriku]

Staabiülema abi tunnistas üles kuulumise Gülenistliku Terroriorganisatsiooni (olevatki niisugune firma ).

Säutsutakse, et riigimeedia on teatanud 2000 inimese arreteerimisest riigipöörde ajal Internetis sellele toetuse avaldamise eest.

[Kriku]

Praegu on väga huvitav olukord: mõne päevaga rullub lahti tragöödia, mis tavaliselt võtab aastaid.

Arreteerimiste jätkudes jõutakse mingil hetkel punkti, milles õiguskaitseorganid pole enam suutelised arreteeritute massi menetlema. Võimalik, et see on juba käes.

Tulemusena lühendatakse tähtaegu, lihtsustatakse protseduuri ja võetakse tööle uut kaadrit. Mida need eufemismid tähendavad arreteeritute jaoks, oskab iga akf ise ette kujutada.

Väga tõenäoliselt on organitel ka mingid protsendid, kui paljud arreteeritutest peavad osutuma riigipöörajateks. Kui uurija ei suuda neid sellises koguses leida, satub ta enda karjäär kahtluse alla. Protsessi jätkudes muutub niigi laialt levinud peks ja ahistamine süstemaatiliseks piinamiseks.

Seda, kas isikute hulk, kellel on pärast menetlust võimudele õigustatud pretensioone, ületab kriitilise massi, et lumepallina kasvama hakata, ei tea praegu keegi. Võimalik, et Erdogan suudab siiski piiri pidada; võimalik aga ka, et mitte.

Hetkel katsub president maksimaalselt ära kasutada oma tänavatele tulnud pooldajate võiduvaimustust, aga see jahtub vältimatult. Praegu külvatakse eriti ülikoolidesse rohkesti protestiseemneid, mis võivad lähemas tulevikus kasvada hoopis teistsugusteks meeleavaldusteks. Selleks ajaks on AKP pooldajate ind maha käinud ning võimud peavad otsustama, kas vastata uute repressioonidega või mitte. Spiraali sattumise oht on suur.

[Roamless]

Päris okei Türgi sündmuste analüüs ühel tuntud p...lehelt.

Mis ootab Türgit ees pärast riigipöörde läbikukkumist

Juba praegu on selge, et ebaõnnestunud sõjalise riigipöördekatse tagajärjed Türgile ja tema ühiskonnale saavad olema väga tõsised ning pigem negatiivsed.

Liberaalne Türgi ajakirjanik Metin Münir kirjutas sellega seoses: "Erdoğan on päästetud, kuid Türgi läheb põhja."

See tähendab lõppu kemallikule Türgile, kus sõjavägi oli sekulaarsuse ja demokraatia püsimise garandiks, kuigi üsna tinglikuks. Millisena riik sellest katsumusest välja tuleb, on raske öelda, kuid demokraatia saab kannatada igal juhul, kirjutab RIA Novosti.

President Recep Tayyip Erdoğan omakorda nimetas riigipöördekatset "jumala anniks", sest see võimaldab tal arved õiendada nii õiguse, vasakpoolse opositsiooni, vasakpoolse liberaalse kodanikuühiskonna, kui ka kurdimeelsete parteidega. Ega ilmaasjata ei ole maailma ajakirjanduses liikvele läinud kuuldused, et Erdoğan ise initsieeris teadlikult riigipöörde, et sellega tugevdada oma isiklikku võimu.

Praeguseks ei tea keegi tegelikke motiive, mis ohvitsere riigipöördele tõukas. Kuigi Erdoğan ise määrib neile kaela islamivaimuliku Fethullah Güleni islamiideid, võisid nad tegutseda kemallike traditsioonide, mille järgi sõjavägi on Türgi ühiskoona sekulaarsuse garant, kaitsest lähtuvalt. On üsna tõenäoline, et neil olid tõsised patriootilised kavatsused.

Ajalehe "Cumhuriyet" vaatleja ja Galatasaray ülikooli professori Ahmet İnseli arvates tahtsid ülestõusnud saavutada Türgi ühiskonna selle osa poolehoidu, keda paneb sügavalt muretsema Erdoğani autoritaarne stiil. Kuid tänavatele sõjaväelasi toetama ei tulnud keegi. Lisaks sellele ühines putšistidega vaid osa sõjaväest: massilised tagandamised ja kohtud, mida Erdoğan viimastel aastatel korraldas, olid ohvitseridekorpuse demoraliseerinud.

Juba järgmisel päeval pärast 15.-16. juuli veriseid sündmusi alustas Erdoğan sõjaväe, kohtu- ja täitevvõimu suuremahulise puhastusega. Toimuvad ohvitseride massilised vahistamised, üle kolme tuhande prokuröri ja kohtuniku on ametist tagandatud, esimese ööpäeva jooksul on kinni peetud üle 6 tuhande inimese, sealhulgas USA-s vabatahtlikus eksiilis viibiva mõjuka islamivaimuliku Fethullah Güleni pooldajad.

Gülen on Erdoğani endine võitluskaaslane, kes süüdistas islamistlikku Õigluse ja arengu parteid korruptsioonis ja algsetest põhimõtetest taganemises. Jätkuvad kõikide opositsionääride tagakiusamine poliitikas ja meedias, vaatamata sellele, et Läänes on Erdoğani juba korduvalt ajakirjanike tagakiusamise pärast kritiseeritud. Ja loomulikult tabab uus repressioonidelaine kurde.

Erdoğani eesmärk on autoritaarse presidentaalse vabariigi loomine, kus kõik võimuharud, kõik jõustruktuurid alluksid otse talle. Kõige tõenäolisem on, et nüüd ta selle eesmärgi saavutab. Kuid kas üks (äärmiselt ebastabiilse psüühikaga) inimene suudab nii keeruka ja suure riigi reaalselt ümberformateerida?

Türgi ühiskonna seisund on selline, et vaevalt õnnestub Erdoğanil kogunenud etnilised, usulised, majandusklikud ja poliitilised vastuolud lahendada. Teda ootab ees kas järjekordne sõjaväeline riigipööre või kodusõda kurdide ja kõigi jõududega, kes astuvad välja kodanikuühiskonna säilitamise ja tugevdamise eest (tudengid, ettevõtjad, teised rahvusvähemused).

Riigis valitseb keeruline etniline ja religioosne olukord. Möödunud sajandi 20-ndatel aastatel tuli Mustafa Kemal Atatürkil Türgi lagunenud Osmani impeeriumi riismetest suisa kokku panna, kuigi sellist riiki Antante liidrite kavatsustes ja Sykes-Picot lepingu kohaselt ei oleks pidanud säilima. Atatürki isiklik mehisus, Anatolia talupoegade patriotism ja Nõukogude Venemaa toetus aitasid Türgil senistes piirides püsima jääda. Kuid isegi selles Türgis moodustasid etnilised türklased alla poole elanikkonnast, enamuse moodustasid kõik ülejäänud rahvused: kurdid, armeenlased, kreeklased bulgaarlased, tšerkessid jne.

Kolossaalsete etniliste puhastuste hinnaga (ainuüksi 2 miljonit kreeklast küüditati, juba varem aeti välja armeenlased, bulgaarlased ja osaliselt kurdid). Atatürk'il õnnestus luua riik, kus moslemitest türklasi oli pisut üle poole elanikkonnast. Türklasteks hakati lugema kõiki allesjäänud armeenlasi, kreeklasi, bosniakke, tšerkesse, krimmitatarlasi ja isegi kurde hakati nüüd nimetama "mägitürklasteks". Siiski säilitasid paljud nendest rahvusrühmadest eelkõige kurdid, kelle osakaalu Türgi elanikkonnas hinnatakse täna 20-25% (16-20 miljonit inimest), oma identiteedi. Mõnede arvamuste järgi on osakaal veelgi suurem, kuid Türgi võimud varjavad statistikat.

Kuid sellinegi osakaal on täiesti piisav, et Türi seestpoolt plahvatama panna. Türgi juhtkond, alates Atatürgist, on keeldunud tunnistamast kurdide õigusi isegi kultuuriautonoomiale. Konflikt on kestnud kord varjatult siis jälle avaliku sõjalise vastasseisuna juba üle 90 aasta.

Erdoğani katsed luua unitaarne islamiriik, kus elaksid vaid moslemitest türklased, kutsub Türgi erinevates ühiskonnakihtides esile vastuseisu. Seejuures ei ole keegi näiteks uurinud Istanbuli — Türgi majandusliku pealinna, kus ainuüksi kurde elab kahe miljoni ringis, etnilist koosseisu.

Erilist osa praeguste probleemide teravnemises on etendanud demograafiline faktor. Viimase 25 aastaga on Türgi elanikkond suurenenud 50-lt peaaegu 80 miljonini. Suur sündivus on Anatolia sisepiirkondades, kus on säilinud elanikkonna tavapärane elulaad: valitsev on traditsiooniline konservatiivnet islam ja peredes on palju lapsi.

Just "talupojamõtlemisega" inimesed moodustavad valijaskonna tuumiku, kes hääletab Erdoğani ja tema Õigluse ja arengu partei poolt. Kuid Istanbulis, Izmiris, turismilinnades ja tööstuskeskustes, rääkimata Türgi Kurdistanist, ei leia Erdoğani rahvuslik retoorika loodetud toetust.

Viimase pooleteise aastakümne jooksul on Türgi saavutanud suuri sotsiaal-majanduslikke edusamme: riik on demokratiseerimise ja moderniseerimises olnud küllaltki edukas (Lähis Ida mastaabis) ja vanad, autoritaarsed juhtimismeetodid nendes tingimustes enam ei tööta. Ei maksa unustada, et Türgis on üsna tugevad vasakpoolsed parteid, linnades on üles kasvanud noor põlvkond, kes peab demokraatiat normiks ning on nõus selle eest ka võitlema. Seda näitasid 2013. aastal toimunud massilised väljaastumised Istanbulis Taksimi väljakul. Viimaste aastate sündmuste tagajärjel ja eriti ebaõnnestunud riigipöördekatse heidab Türgi sisepoliitiliselt aastakümneteks tagasi: investorid on ära hirmutatud, turismitööstus on löögi all.

Välispoliiitikas on Erdoğan samuti kemalismi täielikult revideerinud, tehes araabia-moslemimaailmas panuse islamiliikumisele, sealhulgas islamivennaskonnale Egiptuses ja Daesh'ile Süürias ja Iraagis. See avantüristlik kurss on kaasa toonud piirkonna destabiliseerimise ja tabanud tagasipõrkena Türgit ennast, kus kkonflikt kurdidega on teravnenud.

Ameerika politoloogi David Goldmani arvates võib Türgist saada Lähis-Ida järgmine "nurjunud" riik (failed state). See on Õigluse ja arengu partei ja isiklikult Recep Erdoğan traagiliste vigade tagajärg.

Sõjalised analüütikud ja eriteenistuste esindajad leiavad samuti, et keskpikas perspektiivis ei pruugi Türgi oma senistes piirides säilida, kusjuures lagunemise käivitab justnimelt kurdi separatism. Praegune riigipöördekatse järgne võimu konsolideerumine annab Erdoğani režiimile vaid lühikese hingetõmbeaja.

[Kriku]

Vaatasin huvi pärast, mida "Wikipedia" kirjutab Türgi varasemate riigipöörete kohta.

1960:

The junta forced 235 generals and more than 3000 other commissioned officers into retirement; purged more than 500 judges and public prosecutors, and 1400 university faculty members; put the chief of the General Staff, the president, the prime minister and other members of the administration under arrest, followed by the appointment of the commander of the army General Cemal Gürsel, as provisional head of state, prime minister and the minister of defense.

Kokku peedistati siis suurusjärgus 5500 inimest. https://en.wikipedia.org/wiki/1960_Turk ... 7%C3%A9tat

1971:

By summer 1973, the military-backed regime had achieved most of its political tasks. The constitution was amended so as to strengthen the state against civil society; special courts were in place to deal with all forms of dissent quickly and ruthlessly (these tried over 3,000 people before their abolition in 1976); the universities, their autonomy ended, had been made to curb the radicalism of students and faculty; radio, television, newspapers and the constitutional court were curtailed; the National Security Council was made more powerful; and, once the Workers' Party was dissolved in July 1971, the trade unions were pacified and left in an ideological vacuum.

Raske öelda, kui paljusid kokku peedistati, aga 5 aasta jooksul kindlasti mitte vähem kui 1960. aasta riigipöörde järel. https://en.wikipedia.org/wiki/1971_Turk ... #Aftermath

1980:

650,000 people were under arrest.
1,683,000 people were blacklisted.
230,000 people were tried in 210,000 lawsuits.
7,000 people were recommended for the death penalty.
517 persons were sentenced to death.
50 of those given the death penalty were executed (26 political prisoners, 23 criminal offenders and 1 ASALA militant).

https://en.wikipedia.org/wiki/1980_Turk ... #Aftermath

Nii et Erdogani reaktsioon on 4 päevaga ületanud 1960. ja 1971. aasta riigipöörete tagajärjed, kuid jääb üle 9000 arreteerituga seni peaaegu 2 suurusjärku tagasihoidlikumaks 1980. aasta riigipöördele järgnenust. Peab muidugi arvestama, et 1980. aasta riigipöördele eelnenud verine segadus pole mingilgi moel võrreldav viimaste aastate Türgiga.