Terrorirünnakud Euroopas

[Tundmatu sõdur nr. 4]

The mayor of Brussels, Yvan Mayeur, claimed the crowd was from other towns, in particular Antwerp, who came to the capital to provoke peaceful mourners, according to Reuters.

Ahah - et BRÜSSELi "ohvritallekesed" tahtsid härdalt leinata aga ANTWERPENi "vassistid" tulid sinna eiteakeda peksma

Selline padutolerastlik möla ei aja enam naerma ka mitte - ning 1:0 kommertstelevisiooni kasuks

Riigina on too Belgia ilmselt tõesti kutu - eriti just see prantsusekeelne padusotsialistlik osa (koos multikulti BRÜSSELiga)

[Kriku]

Vahel väidetakse, nagu olevat Eesti poliitiline kultuur madal. Belgias aga 20 aastat tagasi, kui võeti kinni pedofiilist mõrvar Marc Dutroux, kes lapsi oma keldris kinni hoidis ja nendega... noh, manipuleeris... siis ütles keegi poliitik, et ta esindavat "tüüpilist vallooni elustiili".

Kujutage ette, et keegi Eestis sarnasel juhtumil venelaste kohta niimoodi ütleks...

Nii et ühelt poolt siis pika sotside võimu all olemisest tulev tolerastia, teiselt poolt tuha all hõõguvad kuumad tunded põlisrahvaste vahel. Ja see pole ka nii lihtne, et valloonid (ca 1/3) on allasurutud rahvuslased, kes ei kannata, et flaami enamus soosib immigratsiooni. Valloonide aladel olid üldiselt tööstus ja kaevandused, mistõttu need olid traditsiooniliselt proletaarsemad ja vasakpoolsemad.

Üldiselt tuleks küll see riik ära jagada. Aga Brüsselit ja mõnd teist linna see tolerastiast muidugi ei päästaks.

Väljastpoolt Euroopat pärit immigrantide hulk ei olegi tegelikult nii suur, miski 12-13 %:

In the beginning of 2012, people of foreign background and their descendants were estimated to have formed 25% of the total population.

Of these 'New Belgians', 1,200,000 (49%) are of European ancestry and 1,350,000 (51%)[3] are from non-Western countries.

Küsimus ei ole mitte niivõrd suures "tšurkade" hulgas, vaid selles, kuidas neisse suhtutakse ja kuidas neil oma paralleelseid struktuure moodustada lastakse. Ja kõige rohkem on see Brüsseli probleem, kus üle veerandi on muhameedlased.

[kromanjoonlane]

Teiseks- pidev reformimine on Belgia riigiaparaadi läbi kottinud.

Ajaloolane Tony Judt kirjutas oma 2005.a ilmunud teoses "Pärast sõda", et 1970.a. saadik on Belgia põhiseadust 7 korda muudetud.Wikipedia aga loetleb 6 riigireformi 1970-2011. https://en.wikipedia.org/wiki/State_reform_in_Belgium
Nende reformide põhisisuks on provintsitasandile lisaks veel regiooni ja rahvuskogukonna tasandite moodustamine. Uute tasandite piirid osaliselt kattuvad, aga mitte täiesti. Funktsioonid kah osaliselt kattuvad, aga mitte täiesti.

Nüüd tsiteerin Tony Judti:
Kõikide nende ümberkorralduste lõpptulemus oli koomilisuseni kohmakas. Põhiseadus nõudis nüüd näiteks, et igas valitsuses selle poliitilisest värvingust sõltumata olgu võrdselt hollandi ja prantsuse keelt kõnelevaid ministreid, kellest ainult peaminister pidi olema kakskeelne (seetõttu tüüpiliselt Flandriast). Keeleline võrdsus oli nõutav ka konstitutsioonikohtus, mille eesistuja vahetus igal aastal ja oli pärit kord ühelt, kord teiselt poolt keelebarjääri.
Brüsselis pidid pealinna piirkonna täitevvõimu 4 esindajat nüüdsest peale ühiselt arutama (omal äranägemisel valitud keeles) ühist huvi pakkuvaid probleeme, aga flaami või prantsuskeelse kogukonna asju käsitledes tuli seda teha kahekaupa flaami või prantsuse keeles.

Tagajärjed:
1) 20.sajandi lõpuks oli Belgia riigivõlg SKP-ga võrreldes Lääne-Euroopa suurim- dubleerimine ju maksab.
2) Riigist kadus kord. Tekkis itaalialik korruptsioon, kus rahvasaadikud täidavad iseenda taskut, erinevalt Eestiski levinud "eurokorruptsioonist", kus seadust rikutakse partei huvides. Agusta kopteriskandaalis, kus osteti 46 kopterit Itaalia firmalt Agusta ja lasti F-16 hävitajad Prantsuse firmas Dassault remontida, teenisid sotsid päris kõvasti.Vaene sots Andre Cools, kes teadis liiga palju, teenis küll kuuli- ta leiti 1991.a. oma autost tapetuna.
1985.a. ohvriterohke jalgpallikaklus Heyseli staadionil aeti küll Briti jalgpallihuligaanide kraesse, kuid tegelik süüdlane oli pigem Belgia korrakaitse, kes ei suutnud Briti ja Itaalia fänne staadionil lahus hoida. Kaklust alustanud itaallased jäid põgenedes ajutise vaheseina rusude alla, sihukest seina poleks kah staadionil olla tohtinud.
Siis veel pedofiiliavõrgustik ja Marc Dutroux- vaevalt küll belglased on loomu poolest ilged perverdid, lihtsalt saamatus Belgia riigis on igasugu saastal turvaline tegutseda.
3)Riigi ühtekuuluvustunne on tegelikult vähenenud. Nii kristlikel demokraatidel, liberaaldel, sotsidel kui ka rohelistel on eraldi flaami ja vallooni parteid.

Miks Belgia veel koos püsib? Tony Judt väidab, et kolmel põhjusel:
1) riigis on palju immigrante, kel nii flaami kui ka vallooni asjast sügavalt savi
2) riik on veel rikas
3) riik kuulub (veel?) Euroopa Liitu

[Yks]

Sest nagu ma mõned poognad tagasi näiteks Saksamaa või Hollandi näitel kirjutasin, siis on isegi demorkaatlikes riikides olemas piisavalt näiteid, kuidas perventatiivselt on islami võimaliku ohuga tegeletud juba päris pikalt.

Isegi juhuslikul kirjaveal võib teinekord oma sisu olla.

"Juhuslikult" ei võeta politseisse täiskohaga tööle islamieksperte. Saksamaal on nad eksisteerinud tänaseks 15 aastat. Täiskohaga. Juhuslikult ei paisutatud ka AIVID islamistlike gruppideg tegeleva osakonna töötajate arvu juba aastaid tagasi mitmekordseks.

[Kriku]

Nüüd tsiteerin Tony Judti:
Kõikide nende ümberkorralduste lõpptulemus oli koomilisuseni kohmakas. Põhiseadus nõudis nüüd näiteks, et igas valitsuses selle poliitilisest värvingust sõltumata olgu võrdselt hollandi ja prantsuse keelt kõnelevaid ministreid, kellest ainult peaminister pidi olema kakskeelne (seetõttu tüüpiliselt Flandriast). Keeleline võrdsus oli nõutav ka konstitutsioonikohtus, mille eesistuja vahetus igal aastal ja oli pärit kord ühelt, kord teiselt poolt keelebarjääri.
Brüsselis pidid pealinna piirkonna täitevvõimu 4 esindajat nüüdsest peale ühiselt arutama (omal äranägemisel valitud keeles) ühist huvi pakkuvaid probleeme, aga flaami või prantsuskeelse kogukonna asju käsitledes tuli seda teha kahekaupa flaami või prantsuse keeles.

Jah, seda ka. Hea näide, et kvoodisüsteemidel põhinev parlamentarism annab tulemuseks impotentse riigi. Minu arvates on see kõige kindlam viis riik põhja lasta (sama käib Bosnia-Hertsegoviina ja Liibanoni kohta). Siis tuleks juba kaks eri riiki teha ja lasta kummalgi eraldi sipelda. Lõppeb selline asi niimoodi, et keegi ei julge midagi teha, et mitte vastaspoolt solvata ja keegi ei saa midagi teha, sest igasugu kvoodid, piirangud ja tasakaalumehhanismid on ees. See Brüsseli linnaosade politseiline autonoomia, millest üleval juttu on olnud, lähtub ka mingist sarnasest arusaamast. Kui politseinikud on kohalikud, hoitakse eelduslikult ära kohalike suhtes diskrimineeriv politseiline tegevus. Teoorias ilus, praktikas BS.

[Kriku]

Terroristide püüdmine toob Belgiast päevavalgele järjest üllatavaid fakte.
Raimo Poom, raimo.poom@epl.ee
Eesti Päevaleht

Juhtum juhtumi järel selgub, kellel on Belgia võimud lasknud vabalt ringi liikuda ja millel juhtuda.

Pärast Brüsselis möödunud teisipäeval olnud enesetapurünnakuid käivitatud võimas terroristide püüdmise aktsioon andis nädalavahetusel tulemusi. Kuid iga uus infokild tekitas omakorda uusi küsimusi.

Võimudele oli kahtlemata kõige olulisem püüda kinni Zaventemi lennujaama rünnakutes osalenud kolmas mees.

Lennujaama turvakaameraga jäädvustatud terroristide triost lasid end õhku kaks: Najim Laachraoui ja Ibrahim El Bakraoui. Kulus paar närve­söövat päeva, kuni Belgia võimud kaudselt kinnitasid, et neil on eeldatavasti käes kolmas, lennujaamast lahkunud terrorist. Nimelt teatas föderaalprokuratuur laupäeval, et esitab Brüsseli terrorirünnakutes osalemise süüdistuse Fayçal C-le. Meedia identifitseeris ta kiiresti kui Fayçal Cheffou ja võimud ei lükanud seda ümber.

Kentsakal kombel pidi Bel­gia ja terve Euroopa tagaaetum mees nagu hiir kassile suhu jooksma. Meedia teatel võeti ta ööpäev varem kinni ei kuskil mujal kui föderaal­prokuratuuri enda maja ees, kus Cheffou autot jälitanud patrull ta kinni pidas.

Nii nagu end rünnakute käigus õhkinud vendade El Bakraouide (Khalid oli seotud Maalbeeki metroojaama pommiga) ja Laachraoui puhulgi, selgus kiiresti, et ka Cheffou oli varem võimudele teada. Näiteks meenus Brüsseli linnavõimudele kohe, et Cheffou peeti mullu mitu korda kinni pargis, kuhu olid end ajutiselt sisse seadnud riiki saabunud asüülitaotlejad. Kinnipidamise põhjus: avalik radikaalne kihutustöö saabunud põgenike seas.

Taustauuring näitas, et Cheffou on aastaid püüdnud omamoodi ajakirjandust teha. Näiteks leiti internetist 2014. aastast pärit video, kus ennast vabakutseliseks ajakirja­nikuks nimetav Cheffou räägib Brüsseli-­lähedase Steenokkerzeeli asüülikeskuse aia taga, kuidas selles asutuses rikutavat islamiusuliste põhiõigusi.

Laupäev tõi veel kahele isikule terrorismisüüdistuse, kuid esialgu pole kinnitatud, et need on seotud Brüsseli rünnakutega. Föderaalprokuratuur avaldas nende nimed kujul Aboubakar A. ja Rabah N. Viimati nimetatu kohta eeldatakse, et tegemist on Pariisis äsja ära hoitud rünnakusse puutuva isikuga.

Prantsusmaal juba kaks korda süüdi mõistetud

Rohkem tähelepanu pälvis reedel Schaerbeeki linnaosa trammipeatuses kinni peetud ja vahistamise käigus kuuli jalga saanud Abderahmane A. Mitu meediaväljaannet väitsid, et tegemist on Abderahmane Ameroudi nimelise mehega, kes oli Prantsusmaal süüdi mõistetud kaks päeva enne 11. septembri terrorirünnakuid Afganistanis aset leidnud kurikuulsa suitsiidirünnaku eest. Nimelt tapsid kaks tuneeslasest Talibani enesetaputerroristi 9. septembril 2011 ühe viimase Afganistani enda väepealikuna Talibani vastu võidelnud Ahmad Shah Massoudi.

Prantsusmaal toimunud kohtuistungil otsustati, et illegaalsest immigrandist Ameroud oli 2005. aastal Massoudi tapmises süüdi, ja ta mõisteti seitsmeks aastaks vangi. Kaks aastat hiljem mõisteti ta süüdi veel terrorismis. Näiteks seostati teda Pariisi lähedal Fontainebleau metsades ja Prantsuse Alpides avastatud džihadistlike õppelaagrite korraldamisega.

Ameroudi Prantsuse kohtuistungite aegne advokaat avaldas New York Timesiga rääkides tema Brüsselist leidmise üle suurt imestust, sest oli eeldanud, et alžeerlasest illegaalina Prantsusmaalt tabatud ja süüdi mõistetud mees oleks pidanud olema ammu kodumaale tagasi saadetud.

Pühapäeval jätkusid Brüsselis läbiotsimised ja arreteerimised. Võimude teatel tehti 13 läbiotsimist, mille käigus peeti kinni üheksa inimest, kellest viis lasti peagi lahti.

Seletamatud juhtumid

Metroo peatamise otsus ei jõudnud metroo haldajani

Pärast Brüsseli enesetapurünnakuid on sageli küsitud: miks ei katkestanud võimud kohe pärast lennujaamas olnud pommiplahvatusi linna allmaaraudtee tööd? Siseminister Jan Jambon teatas reede õhtul, et valitsus tegi otsuse metroo seisma panna kell 8.50 kohaliku aja järgi ehk 21 minutit enne seda, kui Khalid El Bakraoui end Maalbeeki jaamas õhkis. Kuid rongid ju sõitsid?

Laupäeval teatas Brüsseli metrood haldav ettevõte ühemõtteliselt, et kui ka valitsus rongide peatamise otsuse langetas, ei jõudnud see firmani. „Polnud ühtegi sõnumit, ühtegi kõnet,” ütles metroo esindaja.

Terrorist Abdeslami küsitleti ainult tund aega

Brüsseli terrorirünnakud toimusid neli päeva pärast seda, kui neljakuulise tagaajamise peale oli kätte saadud end osavalt varjanud Salah Abdeslam, Pariisi terrori­rünnakute võtmetegelane. Nädalavahetusel selgus, et võimud ei teinud kinnipidamise ja terrorirünnakute vahele jäänud aja jooksul temalt info hankimiseks suurt midagi.

Abdeslami küsitleti ainult tund aega. Võimud kohtusid temaga ka teist korda, kuid formaalse kahtlustuse ettelugemiseks.

Nädalavahetusel lekkis Prantsusmaa meediasse selle tunnise ülekuulamise protokoll. Sealt selgus, et Abdeslamile ei esitatud ühtegi küsimust võimalike uute rünnakute kohta. Asjale pani laupäeval punkti tema advokaat, kes teatas, et nüüd ei rääkivat ta enam üldse midagi.

Politsei teadis Abdeslami peidupaika juba detsembris

Pärast Salah Abdeslami kättesaamist väitsid Belgia võimud, justkui oleks tal õnnestunud end nähtamatute võrgustike abiga täielikult varjata. Paraku ei pea see paika. Reede õhtul tuli Belgia politseil endale tuhka pähe raputada, sest selgus, et Brüsselist põhjas asuva Mecheleni linna politsei oli saanud vihje Abdeslamiga seotud isiku aadressi kohta Brüsseli Molenbeeki linnaosas, kust esiterrorist lõpuks leitigi.

7. detsembrist pärit vihje oli kirjutatud föderaalpolitsei jaoks mõeldud ettekandesse, mille Mecheleni politsei juhtkond jättis edasi saatmata.

[Yks]

Kogu Belgia sisejulgeoleku süsteem meenutab üha enam olemuselt ise terroristide rakukestel põhinevat struktuuri. Erinevate lülide, mis omavahel pole enamasti otse seotud, üle omab formaalset kontrolli mingi keskus (minister, kohalik linnapea vmt), ja sedagi vaid ainult suunavate juhistega. Kogu organisatsiooni tegevus on kaetud sisuliselt konspiratiivsuse hõnguga nii et väljaspool seisjad (antud juhul tavakodanikud) ei saa enam eriti miskit aru. Tragikomöödia...

[virguja]

Asi on veel hullem: Mis te arvate, kes ütles [Süüriasse] võitlema läinute kohta: "Võib-olla ühel päeval me ehitame monumendi neile kui revolutsioonikangelastele"?
http://www.theguardian.com/world/2016/m ... are_btn_tw
## mul ei ole põhjust The Guardiani kui viisakas väljaandes kahelda: Belgia Kuningriigi välisminister issanda aastal 2013 Didier Reynders.

[Roamless]

Lugedes tänasest Päevalehest Kriku poolt juba siia lingitud artikklit, siis tundub, et meie õnnetu alarahastatud ja alamehitatud politsei on Belgia politsei kõrval ikka väga efektiivne struktuur. Neil seal pole info liikumisega mitte lihtsalt probleeme, vaid tegu on suisa katastroofiga. Metroo sulgemise info ei jõua metrood haldava firmani, politsei haldusjaotus ja struktuurid on nii laiali jagatud, et üks käsi ei tea, mis teine teeb, jne jne jne. Ka Eestis on infovahetusega politsei erinevate piirkondade vahel probleeme olnud, kui võrreldes Belgiaga, on meie juhtumid köömes. Riigi seisukohalt oluline infovahetus toimib meil ikkagi suht hästi. Pole siis ime, et Brüsselis on ülesse ehitatud korralikult toimiv terrorivõrgustik koos värbamistruktuuriga, mis ekspordib terrorit naaberriikidesse. Näiteks paistab, et Prantsusmaal korrakaitsestruktuuridel olemas suhteliselt korralik agendivõrk molsemitest elanikkonna hulgas, et toimuda on saanud tegelikult vähesed terrorirünnakud, samas, kui belglaste panus on nulli lähedane ja pigem on nad silma paistnud sellega, et potensiaalsed terroristid on kas silmist kaotatud või koheselt türmist välja lastud.

[ruger]

Brüsselis toimuma pidanud Rahu marsi järgsest mäsust pildiline ja video ülevaade.
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... orial.html

Belgia politsei võimekusest annab aimu järgnev artikkel. Abdesalami asukohta teati 3 kuud, kuid midagi ei tehtud tema kinnivõtmiseks.
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... ASTER.html

Kaks Belgia tuumajaama töötajat on eelnevalt liitunud ISIS'ega.
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... tacks.html

Väidetav ISIS'e välisvõitlejate päritolumaade kaart

https://twitter.com/ianbremmer/status/7 ... 1675200512

[MMX]

Pikem artikkel Belgia olukorrast ja segadusest...

Wach endlich auf, Belgien!
Der flämische Schriftsteller Van Reybrouk fragt sich, wie es mit seiner Heimat so weit kommen konnte. Während Belgien alte Konflikte kultiviert, radikalisiert sich die Jugend der Parallelgesellschaft.
Von David Van Reybrouk
http://www.welt.de/politik/ausland/arti ... lgien.html

[Fucs]

Stratfor prognoosib poliitilisi muutuseid Euroopas pärast terrorirünnakuid Brüsselis

Stratfor прогнозирует политические последствия терактов в Брюсселе для Европы
23.03.2016 - 08:15

Ряд стран Евросоюза в ближайшее время объявит о серьезном усилении внутренней безопасности, в самом ЕС укрепится консолидация по выделению сил на борьбу с ИГИЛ, соглашение между Турцией и ЕС может покачнуться, а в странах старого Запада усилятся националистические движения.

Такой прогноз обнародовала после терактов в Брюсселе американская частная разведывательно-аналитическая компания Stratfor, которую в СМИ называют "теневым ЦРУ", сообщает Укринформ.

"Несколько стран в Западной Европе, скорее всего, в ближайшее время объявят о новом национальном законодательстве в сфере безопасности, усилении контроля в отношении бойцов, которые возвращаются из конфликтов на Ближнем Востоке и Северной Африке, а также о расширении обмена разведданными со своими соседями", - указывается в публикации.

Члены ЕС также возобновят обсуждение лучших путей борьбы с терроризмом за рубежом в проблемных странах, таких как Ливия и Сирия. Кроме того, ожидается повышение готовности европейцев сделать вклад в усилие коалиции, которая борется против "Исламского государства". Возможно, увеличится поставка оружия и проведение учений иракских военных и курдских боевиков, а также развертывание боевых самолетов и участие в миссиях наблюдения НАТО в Турции.

"Другой жертвой может стать недавнее шаткое соглашение между Турцией и Евросоюзом относительно ограничения пропуска лиц, которые ищут убежища в Европе", - продолжается в анализе. Новое осознание угрозы терроризма среди государств-членов ЕС перенесет внимание на внешние границы этого блока стран, возможно с большим углублением сотрудничества с Турцией.

Впрочем, последние террористические атаки могут также разжечь антимусульманские настроения в Европе и поднять требования стран ЕС относительно предоставления Турции безвизового режима - ключевого условия Анкары для сотрудничества в вопросах мигрантов.

"Антимусульманские настроения также могут привести к более существенной поддержке националистических партий по всему континенту", - отмечают эксперты Stratfor. Это уже имеет место во Франции и Германии, где в 2017 году состоятся всеобщие выборы.

"В обоих случаях основные партии будут находиться под электоральным давлением со стороны своих националистических конкурентов. В результате, они, вероятно, примут некоторые элементы платформы националистических партий", - указывается в анализе. То же самое можно ожидать и в других странах Северной Европы, таких как Нидерланды или Швеция, которые также имеют относительно сильные националистические движения. Политические силы, которые хотят выхода Великобритании из ЕС, могут также использовать недавние террористические атаки для своих лозунгов.

"И, наконец, атаки в Брюсселе навредят экономике европейских стран, хотя, очевидно, на протяжении короткого промежутка времени", - указывается в публикации. Ведь, в ближайшее время граждане западных стран, вероятно, отменят свои планы на поездки.

"Для большинства европейцев угроза терроризма является теперь частью их повседневной жизни. Кроме национальной политики и экономики, долгосрочные последствия атак будут влиять на саму структуру Европейского Союза", - подытоживают эксперты аналитической компании.

Ранее группа ИС сообщала, что глава СБУ предположил, что взрывы в Брюсселе - элемент гибридной войны России.

http://sprotyv.info/ru/news/kiev/stratf ... lya-evropy

Brussels Attacks Tear at the Fabric of the European Union
Analysis
March 22, 2016 | 15:21

Analysis

The March 22 terrorist attacks in Brussels come as the European Union is still reeling from the November Paris attacks and scrambling to solve the migrant crisis. More important, they come as nationalist forces are challenging key principles of the Continental bloc, including the free movement of labor and the Schengen Agreement, which eliminated border controls among several member states. The atmosphere of fear and suspicion that is sure to follow will only worsen these social, political and economic crises.

The first outcome of the Brussels attacks will be a fresh round of debate over EU border controls, in particular those in the Schengen zone. The Schengen Agreement came under fire at the start of the migrant crisis in early 2015. The Paris attacks escalated the controversy, particularly because the perpetrators moved between France and Belgium without detection. Consequently, France and other countries enhanced their border controls. The European Commission has since said that it wants all border controls in the Schengen area lifted by the end of 2016. However, the latest attacks — and the potential that more will follow — will make this difficult.

Several governments in Western Europe will likely soon announce new national security legislation, improved controls on fighters returning from conflicts in the Middle East and North Africa, as well as enhanced intelligence sharing with their neighbors. EU members will also resume discussions on how best to combat terrorism abroad in troubled nations such as Libya and Syria. Europeans will become more willing to contribute to the coalition against the Islamic State, possibly with more weapons and training for the Iraqi military and Kurdish militants, increased deployment of combat aircraft and participation in NATO surveillance missions in Turkey.

Another casualty could be the recent, tenuous agreement between Turkey and the European Union to limit the arrival of asylum seekers in Europe. Renewed awareness of the threat of terrorism among EU member states will bring focus on the bloc's external borders, possibly justifying deeper cooperation with Turkey. But the attacks could also reignite anti-Muslim sentiments in Europe and increase popular demands on EU governments not to grant visa-free travel to Turkish citizens — a key stipulation from Ankara for cooperation on migrant issues.

Anti-Muslim sentiment could also lead to more support for nationalist parties across the Continent. France's National Front already receives substantial support in electoral polls. In Germany, the anti-immigration Alternative for Germany party recently achieved record performances in regional elections and is currently the country's third most popular party. Both France and Germany will hold general elections in 2017, in votes that will happen against the backdrop of the immigration crisis and the multiple terrorist attacks. In both cases, the mainstream parties will be under electoral pressure from their nationalist rivals. As a result, they will likely adopt some elements of nationalist party platforms. The same can be expected in other Northern European countries such as the Netherlands or Sweden, which also have relatively strong nationalist movements. Political parties and groups that want the United Kingdom to leave the European Union could also use the recent terrorist attacks to justify greater isolation from the Continent.

Lastly, the Brussels attacks will hurt European economies, though likely only for a short time. In the coming days, some people in Belgium and other Western European countries may decide to avoid travel or densely crowded areas, such as cafes and shopping malls, out of fear of another attack. It will temporarily stifle domestic consumption and the tourism sector. For most Europeans, the threat of terrorism is by now a part of their daily lives. Beyond national politics and economics, the long-term impacts of the attacks will affect the very fabric of the European Union.

https://www.stratfor.com/analysis/bruss ... pean-union

[sadist]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=74068049

[virguja]

Aitäh isand Fucs'ile algallika kaasatoomise eest!

[metroo]

Veidi OT, aga USA võimudel õnnestus terroristi nutifoni lahtihäkkimine ilma tootjafirma Apple abita.
http://www.reuters.com/article/us-apple ... SKCN0WU1RF