Mõned Pala (jõgeva mk) sündmused, mida tean.
Omakaitse mehed vedasid yhe joomingu käigus kohaliku kooli pioneerijuhi (või midagi sellist ta oli) metsa, vägistasid teda seal ja lasid pärast maha. Ohvriks oli 17 aastane tüdruk. (See oli neil kyll lihtsalt eneserahuldamiseks tehtud mõrv). Päris palju toimus mahalaskmisi ka kohalike elanike hulgas. Mahalaskmisele viidi ka minu vanavanaisa ja üks tema poegadest (Põhjuseks siis see, et vanavanaisa oli uusmaasaaja). Kuna omakaitse mehed olid silmini täis, siis vanavanaisa ei saanud tabamust vaid viskas ennast ise auku, poeg sai aga raskelt haavata. Vanavanaisa ei tabanud tookord ka nn kontroll-lasud. Ilmselt purjusolekust ei viitsinud laskjad auku kohe kinni ajada. Nii õnnestus vanavanaisal sealt põgeneda, võttes ka poja kaasa, kes peagi suri ja vanavanaisa peitis ta okste alla. Hiljem muidugi avastati, et paar meest august puudu. Otsimisel leiti siis poja surnukeha. Vanavanaisa varjas end kodus, kust teda pidevalt taga käidi otsimas ja sellega seoses terroriseeriti ka perekonda. Lõpuks ei pidanud vanavanaisa enam vastu ja andis ennast üles. Ta hukati Tartus tankitõrjekraavis.
Lood olen kuulnud oma vanaisalt-vanaemalt. Vanaisa on rääkind veel, et ka tema oli kohaliku vallamaja nn vangikongis koos ylejäänud perega kinni. ta oli siis 9 aastane. (Kui õieti mäletan, siis istusidki nad sel ajal, kui vanavanaisa taga otsiti). Neid lugusid rääkides on ta väga emotsionaalne isegi nyyd, yle 60 aasta hiljem, (ei saa pisaraid tagasi hoida). Seda vangikongi olen ka ise näinu. Põhimõtteliselt oli üks väike putka trellitatud uksega vallamaja sisehoovil . Kuna rahvast oli kambris suht palju siis magamine oli võimatu (ruumipuudus). Yldiselt need kes veel elavad ja mäletavad, räägivad, et yks hullemaid omakaitseimehi oli olnud mingi maniakk, kes purjus peaga oli ikka päris segi läinud. Kes ei meeldinud, selle maha lasi. Oli vist Kallastelt pärit olnud ja hyydnimigi oli tal "hull-sarvik".
Jõgeva mk. meeste toimikuid olen arhiivis lugemas käinud, ka omakaitse juhtide omasid.
Mina sain asjast aru nii, et otseselt maha lasi omakaitse ainult metsas redutavaid ja siia saadetud(langevarjurid)punaarmeelasi.
Tsiviilelanikonnast tegeleti endiste punaste ja väejooksikutega.
Isiklik arvamus on mul, et paljud punased olid oma karistuse välja teeninud.
Paljud uusmaasaajad olid ju endisd kaebajad, kelle pärast maa tegelik õige omanik Siberisse koos perega saadeti.
Kuid kõige tähtsam loo juures on see, et ei tea ühtegi lugu, kus omakaitse ise oleks Jõgeval eestlasest tsiviile hukanud.
Punaste eestlastega tegelesid sakslased.
Omakaitse meeste süüks pandi toimkutes just tsiviilisikute arreteerimisi ja sakslastele üleandmist(koostööd), ning punaarmeelaste mõrvamisi, kuid ei sõnagi tsiviilisikute hukkamisest.
Kui eeltoodud Tsaari jutt vastaks tõele, siis kindlasti ei oleks selline magus fakt NKVD-le tähelepanemata jäänud.
Teine võimalus lugu pidi juhtuma enne 1942a lõppu, sest omakaitse mehed kelle toimikuid ma uurisin astusid omakaitsesse 1942a. lõpp