Tervist!
Võtan vana teema üles, sai siin veidi kodutööd tehtud ja nüüd on aeg tulemused üles panna,
pajatasin siin pikalt ja laialt, et kuidas mina keevitan, nüüd püüan asja veidi näitlikumaks teha.
Kõigepealt vjalikud materjalid - abivahendid:
Arvan et siin on kõik niigi näha - pahtel, liim, paari milliliitrine süstal,
kaks süstlanõela, ühele toppisin plastikust torukese sappa, et oleks mugavam käes hoida ja traadijupp.
Edasi hakkab juba midagi toimuma, esimesel pildil on mõlema nõela otsad suures plaanis,
pikem on keevituse faktuuri tegemiseks, lühem käib süstla otsa ja läbi
selle pressin valmis segu vajalikku kohta.
Teisel pildil on näha kuidas pahtel süstlasse saada - kolb välja, sinna otsa
paras ports ja siis sisse tagasi, aga mitte lõpuni välja.
Kolmandal pildil tilgutan Revelli liimi süstla eesmisest otsast sisse, seda tuleb katse-eksituse meetodil proovida - liiga paks ei tule läbi,
aga väga vedel kipub laiali valguma ja tuleb kaua oodata, enne kui saab
faktuuri peale kandma hakata. Neljandal käib segamine, sellesama traadijupiga,
mis esimesel pildil oli.
Edasi võtsin proovitüki ja surusin sinna peale paar "vorstikest", ühe vaba käega,
teise aga teibiribade vahele , teinekord on vaja võimalikult sirget, kergelt väljapoole punnitavat
õmblust.
Teip on see kõige tavalisem pruun pakketeip
Järgmine operatsioon on faktuuri pealekandmine, horisontaalsetel õmblustel pole eriti tähtis,
mispidi faktuur jookseb, kuid vertikaalsetel võib olla.
Pildil on ka nuga, mida kasutan äärte tasalõikamiseks, selline väike ja kumera otsaga teraga.
Edasi on mõlemad õmblused pärast kohendamist:
Tihtipeale asuvad õmblused täpselt nurga peal, sel juhul tuleb nurga terav osa veidi
lamedaks kaabitseda (õmbluse laiuselt) ja piirata teibiribadega, kuna vaba käega
on üsna ebamugav täpset "juga juhtida":
seejärel patsutan teibiribade vahele lastud vorstikese lamedaks, antud faas peaks olema parempoolsel pildil, iseasi kuipalju see näha on.
Nüüd kannan peale faktuuri ja lõikan teibile laiali vajutatud ülejäägid ära.
Ja siin on jupike valmis õmblust juba ilma teibiribadeta - enam vähem sirge ja nurga peal:
Tihti peab õmblus olema soomuslehtede vahel, peaaegu äärtega tasa. Sel juhul on vajalik paraja laiusega vagu:
Edasi käib kõik nagu oodatudki - vorstike süvendisse ja siis faktuur peale, teipi reeglina vaja pole, kuna vagu annab nõela otsale ise õige suuna:
Sisenurgas olevate õmblustega on sama lugu - nõel tavaliselt omapäi jalutama ei lähe:
Tundub et kõik, ahjaa, selle lühikese nõela ots mis süstlale otsa käib, peab olema siledate servade-nurkadega, et plastikut ei kriibiks.
Otsa kuju tuleb leida proovimise teel, mina lihvisin kahelt poolt veidi nurga alla,
ühelt poolt rohkem, teiselt vähem. Kui küsimusi peaks olema, laske aga tulla.
Edu proovimisel, kes viitsib mässata, Urmas.
