Ühes eelnevas arutelus käidi välja mõte, et hulk metsavendi läks ajajooksul peast segi ja hakkas sooritama mõttetuid kuritegusid. Samuti ajas üksindus mehi hulljulgetele tegudele või tekitas soovi arreteeritud või maha lastud saada. Üksinda või väikese grupiga pikalt metsas elades kaob ilmselt reaalsustaju ja asjad hakkavad paistma võimendatuna ja teistmoodi.
Seega küsiksingi, mis aitab eestlast vaimselt üksindusele ja pingele vastu pidada?
Vanasti oli selleks usk Jumalasse ja piiblilugemine -aga nüüd, kui keegi enam teispoolsusesse ei usu? Rääkimata nn isiklikust suhtest Jumalaga.
Mis see on, kust eestlane leiab oma meelerahu ja võidutahte? Vaevalt, et ebamäärane ja laialivalguv nn kodumaaarmastus? On selleks kättemaks? Kuid kättemaks on pime ja ilma lootuseta...
Mis hoiab sissi mõistuse juures?
Elamine kellegi tares enamus ajast ei lasknud tekkida osadel mingeid selliseid pingeid.
Ja muidugi olenes/oleneb indiviidi enda psüühikast. Tean ühte konkreetset meest kes pidas vastu ühe aasta metsas ning ütles selle kohta ise, et rohkemaks poleks tema psüühiliselt võimeline olnud. Samas Sabbe sai vingelt hakkama. Ja ega Johannes Lillenurm´gi kehvem polnud. Tema, tõsi küll, varjas ennast ema ja venna juures, kuid siiski kellegagi peale 1940-ndat läbi ei käinud.
Eks seesama "miski" mis eestlast alati hoidnud on läbi ajaloo, hoidis teda ka metsas. Väga tabavalt saab öelda, et niipalju kui oli mõistusele (noh, enam-vähem) jäänud mehi metsas oli ka erinevaid põhjuseid mis neid selle juures hoidsid.
Ja muidugi olenes/oleneb indiviidi enda psüühikast. Tean ühte konkreetset meest kes pidas vastu ühe aasta metsas ning ütles selle kohta ise, et rohkemaks poleks tema psüühiliselt võimeline olnud. Samas Sabbe sai vingelt hakkama. Ja ega Johannes Lillenurm´gi kehvem polnud. Tema, tõsi küll, varjas ennast ema ja venna juures, kuid siiski kellegagi peale 1940-ndat läbi ei käinud.
Eks seesama "miski" mis eestlast alati hoidnud on läbi ajaloo, hoidis teda ka metsas. Väga tabavalt saab öelda, et niipalju kui oli mõistusele (noh, enam-vähem) jäänud mehi metsas oli ka erinevaid põhjuseid mis neid selle juures hoidsid.
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Võib olla on terake tõtt ka H.Võrno poolt esitatavas reklaamis: "Lollidel on muidugi igav, targal aga alati huvitav." Ehk üksinduse ja teadmatusega hakkama saamiseks pead olema ka vaimselt väga tugev. Kes seda pole, jääb kas vahele või läheb lihtsalt hulluks. Pikemat aega üksinda olnud inimene on harva veel päris täie mõistuse juures ja tema ühiskonda tagasi toomine on üsna raske.
mõistus
Vastus küsimusele.
Sissi, kellel puudub tagala, ei hoia miskit mõistuse juures.
Seepärast polegi tarvis rahvusromantilisi mõtteid heietada ja miskist suurest sissisõjast unistada. Aeg on teine, inimesed on teised, maa on teine, elanikkonna koosseis on teine, jne., jne.
Ehk siis, ühe lausega - Sissisõda pole võimalik ilma tagalata (kus täiendada varusid, puhata, saada ravi jne.). Ilma selleta kestab see äärmisel juhul vaid 1-3 nädalat, kui sedagi.
P.S. Ma pean sissiks muidugi sellist relvastatud tegelast, kes ikka miskit ette kah võtab, mitte ainult enese varjamisega ei tegele.
Tobe oleks nimetada kangelaslikuks sissivõitlejaks kedagist, kes mitu aastat vaid kusagil põrandaaluses kartulikoopas konservikuhja otsas aega mööda saadab. See oleks kommentaariks eelkkommenteerijatele (mõnele), kes justkui taolist enese varjamist peabki sissinduseks.
Sissi, kellel puudub tagala, ei hoia miskit mõistuse juures.
Seepärast polegi tarvis rahvusromantilisi mõtteid heietada ja miskist suurest sissisõjast unistada. Aeg on teine, inimesed on teised, maa on teine, elanikkonna koosseis on teine, jne., jne.
Ehk siis, ühe lausega - Sissisõda pole võimalik ilma tagalata (kus täiendada varusid, puhata, saada ravi jne.). Ilma selleta kestab see äärmisel juhul vaid 1-3 nädalat, kui sedagi.
P.S. Ma pean sissiks muidugi sellist relvastatud tegelast, kes ikka miskit ette kah võtab, mitte ainult enese varjamisega ei tegele.
Tobe oleks nimetada kangelaslikuks sissivõitlejaks kedagist, kes mitu aastat vaid kusagil põrandaaluses kartulikoopas konservikuhja otsas aega mööda saadab. See oleks kommentaariks eelkkommenteerijatele (mõnele), kes justkui taolist enese varjamist peabki sissinduseks.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
näiteks Delfi kommentaaridest: pole tehnikat vaja, ostke snaipripüsse. Meil on mets ja üks väljaõpetatud eestlane saab püssiga rohkem korda saata. Rääkides lähedase KL liikmega sõjast, on esimene sõna mets ...
See on keskmise eesti mehe arvamus või ettekujutus sõjapidamisest: me vist loodame metsast ja enda varjamisest üsna palju.
Või kui mõte ümber pöörata, siis - mida peaks keskmine inimene tegema? Millele lootma? Olukord on teine, aeg on teine, inimesed on teised - sõda võib olla edukas, võib olla ka mitte.
Tuleb välja, et kui paistab, et sõjast miskit nahka ei saa, siis viska püss kaugele põõsasse ja mine koju naise ning laste juurde. Sest nn tagalale ei saa tänastes tingimustes lootma jääda. Iseseisval vastupanul ilma tagalata okupatsiooni tingimustes pole aga sisulist mõtet?
See on keskmise eesti mehe arvamus või ettekujutus sõjapidamisest: me vist loodame metsast ja enda varjamisest üsna palju.
Või kui mõte ümber pöörata, siis - mida peaks keskmine inimene tegema? Millele lootma? Olukord on teine, aeg on teine, inimesed on teised - sõda võib olla edukas, võib olla ka mitte.
Tuleb välja, et kui paistab, et sõjast miskit nahka ei saa, siis viska püss kaugele põõsasse ja mine koju naise ning laste juurde. Sest nn tagalale ei saa tänastes tingimustes lootma jääda. Iseseisval vastupanul ilma tagalata okupatsiooni tingimustes pole aga sisulist mõtet?
Re: Mis hoiab sissi mõistuse juures?
Miks peakski see jumal olema juutide oma ? Muhhamed lõi jumala enda uskumuste järgi, omast kogemusest võin kinnitada ainult arvamust, et igaüks loob jumala OMA näo järele.kelguga poiss kirjutas:Vanasti oli selleks usk Jumalasse ja piiblilugemine -aga nüüd, kui keegi enam teispoolsusesse ei usu? Rääkimata nn isiklikust suhtest Jumalaga.
Kirik/muud sorti pühamu on ainult kokkusaamise paik, et saada lisa mõlgutustele, misssugune võib olla Jumal.
Ka mets võib olla tempel. Muistsetel eestlastel, tundub, et üksikud korrastatumad paigad seda just olidki. Isiklikult oskan ma ainult loota, et tegeliku vajaduse korral ei hakka ma omas usus kahtlema.
Kahjuks ei saa seda enamuse puhul eeldada aga mõistuse juures hoiab see asi, mis hoiab metsas mõistuse juures Leo Kunnase taolisi mehi. Ega me ei tea ju täpselt, mis sellise mehe hinges toimub aga ma oletan, et korralik humanitaarharidus, enda jaoks paljude maailma asjade selgekstegemine, millele lisaks on militaarkoolitus on parim kombinatsioon hingeliseks kestmiseks.
Väga pragmaatiliselt võttes, mis iganes see pragmaatika ka poleks, kas ansiplik, bedwetterslik või pätsilik - sellest seisukohast tuleks vähegi lootusetumas olukorras ju püss männi alla maha matta ja koju minna / üles anda, kui amnestia on. Seetõttu peab arvestama, et siss olemises on paras annus irratsionaalsust ja sellises olukorras on mingit sorti religioosne või tugevalt emotsionaalne toetuspunkt väga oluline.
Ma arvan, et isegi siis kui tegemist on padu-ateistiga oleks sõjamehel hea olla lähemalt tuttav olla mingi usundiga - on see taarausk, maausk, kristlus või muhamedlus. Kui mitte varem siis, siis kui pask on majas, siis annab see väga palju hingetuge. Mis ei tähenda, et tavaolukorras peaks sõjaväes mingi halleluuja käima. Ehk siis mingi irreaalne nähtus või printsiip millele toetuda siis kui reaalsus pakub ainult tina ja verd.
Lepiku Liisude ja kaunite Eesti neiudega soovitaks ettevaatlik olla. Till tahab niikuinii oma aga kui see siduda veel mingi konkreetse isiku igatsusega, siis tulemus ei ole võitlusmoraali suhtes just väga hea. Tütrikute pärast on pigem deserteerutud kui vingelt võideldud. Aga noorpõlve peale mõeldes - vist oli jah nii, et ilus tüdruk oleks ka motiveerinud. Vingelt võideldud on koduste, isa-ema, õdede-vendade, maa ja rahva eest. Soovi eest taas Pika Hermanni tornis sinimustvalget näha nii, et klimp kurku tuleb. Paraku seda eestlase salarelva nimega patriotism, SBK käigus ei treenita minu teada üldse.
Kui mehed on mitmekesi, siis on kõige parem asi üks hea nali ja kõige suurem mürk mingi mõttetu nügimine või rivaalitsemine. Kolmekesi punkris või operatsioonil on sama mis kosmoselaevas elamine. Teine mees sööb situb ja peeretab 24h sinu kõrval ja Sa pead selle välja kannatama mis tegelikult tähendab ignoreerima asju mis närvi ajavad, eksimuste korral siiski tähelepanu juhtima ja tuliseks läheb siis õigel ajal piiri pidama. Kui paarimees on isegi munajoodik või arrogant, siis ta peab ellu jääma, sest üksinda võib kuid ei pruugi olla kõige hullem. Aga muidugi - reeturitel ja ise kuuli otsijatel on oma saatus. Kõige lähedasem tunne , mis sellele metsasolekule sarnaneb, olen kogenud polaarmatkal. Seal murduvad ka kõige kõvemad muidumehed.
Väga pragmaatiliselt võttes, mis iganes see pragmaatika ka poleks, kas ansiplik, bedwetterslik või pätsilik - sellest seisukohast tuleks vähegi lootusetumas olukorras ju püss männi alla maha matta ja koju minna / üles anda, kui amnestia on. Seetõttu peab arvestama, et siss olemises on paras annus irratsionaalsust ja sellises olukorras on mingit sorti religioosne või tugevalt emotsionaalne toetuspunkt väga oluline.
Ma arvan, et isegi siis kui tegemist on padu-ateistiga oleks sõjamehel hea olla lähemalt tuttav olla mingi usundiga - on see taarausk, maausk, kristlus või muhamedlus. Kui mitte varem siis, siis kui pask on majas, siis annab see väga palju hingetuge. Mis ei tähenda, et tavaolukorras peaks sõjaväes mingi halleluuja käima. Ehk siis mingi irreaalne nähtus või printsiip millele toetuda siis kui reaalsus pakub ainult tina ja verd.
Lepiku Liisude ja kaunite Eesti neiudega soovitaks ettevaatlik olla. Till tahab niikuinii oma aga kui see siduda veel mingi konkreetse isiku igatsusega, siis tulemus ei ole võitlusmoraali suhtes just väga hea. Tütrikute pärast on pigem deserteerutud kui vingelt võideldud. Aga noorpõlve peale mõeldes - vist oli jah nii, et ilus tüdruk oleks ka motiveerinud. Vingelt võideldud on koduste, isa-ema, õdede-vendade, maa ja rahva eest. Soovi eest taas Pika Hermanni tornis sinimustvalget näha nii, et klimp kurku tuleb. Paraku seda eestlase salarelva nimega patriotism, SBK käigus ei treenita minu teada üldse.
Kui mehed on mitmekesi, siis on kõige parem asi üks hea nali ja kõige suurem mürk mingi mõttetu nügimine või rivaalitsemine. Kolmekesi punkris või operatsioonil on sama mis kosmoselaevas elamine. Teine mees sööb situb ja peeretab 24h sinu kõrval ja Sa pead selle välja kannatama mis tegelikult tähendab ignoreerima asju mis närvi ajavad, eksimuste korral siiski tähelepanu juhtima ja tuliseks läheb siis õigel ajal piiri pidama. Kui paarimees on isegi munajoodik või arrogant, siis ta peab ellu jääma, sest üksinda võib kuid ei pruugi olla kõige hullem. Aga muidugi - reeturitel ja ise kuuli otsijatel on oma saatus. Kõige lähedasem tunne , mis sellele metsasolekule sarnaneb, olen kogenud polaarmatkal. Seal murduvad ka kõige kõvemad muidumehed.
Pidasin rohkem silmas metsakohinat ehk samakat mida metsavennad oma ajal metsas usinasti ajasid.epiku Liisude ja kaunite Eesti neiudega soovitaks ettevaatlik olla
Kui jätta kõik heroiseeritud asi välja siis pakun kidlasti,et tavaline eesti mehel on sellel puhul hingepidemeks pudel olemas.
Võib imelikult kõlada aga kindlasti ei jää alkohol mängust välja.
Naiste kohta arvan mina nii,et linnas/külas ei tasuks mitte mingil juhul käia,kuna kui sissi identiteed on avastatud on kõik omaksed ja tuttavad luubiall ja luuretegevus on tänepäeval midagi muud kui oli 1950 näiteks,kus politruk lihtsat kuuritaga luuras ning öiseid varitsusi tegid.
Peale suurt sõda metsasolnute,suurim nuhtlus ja vahele jäämise põhjus oli suur kõri ja suur m..n. Vennakesed Voitkad,olid kes nad olid,aga liisuga ei sõbrutsenud,tänu sellele ka nii kaua metsas.Haridusega nad ka väga uhkustada ei saanud,hiljem lisandus "Võpsiku Keskkool" ,täies pikkuses. 
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Ei maksa unustada seda, et tavaline metsavend oli enne kõike lihtsalt lihtne maapoiss, mitte mingi karastunud ja kalkuleeriv luuraja või eriväelane. 1950-ndatel oli olukord juba üsna lootusetu - küüditamine oli ära olnud, Valge Laev jäi saabumata, elu hakkas teistel inimestel minema oma rada mööda ja metsavendadest taheti järjest vähem midagi teada või kuulda, veel vähem neid varustada. Suures osas oli toonane metsavendlus juba lihtsalt enda varjamine. Aastate viisi punkris istudes hakkaks igaühel katus sõitma. Näide on meil ju olemas - ega need Voitkadki enam täie mõistuse juures polnud, lihtsalt läks hästi, et nad sealt lõpuks siiski välja toodi enne kui oleks veel hullemaid lollusi tehtud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist