KV seeria tankid
KV seeria tankid
Tervit.
Nädal tagasi otsustasin võtta itaallasega mässamisest veidi loomingulist puhkust, ehk siis pärastpoole hakkab seegi projekt kiiremini liikuma...
No ja kuna siin on üksjagu kähkukameistreid tegutsemas, otsustasin siis isegi ühe kähkukaga maha saada... Ohvriks valisin Trumpeteri KV-2, selle hirmsuure torniga variandi. Alguses oli plaanis enam-vähem otse karbist kokku panna, aga va von mansteini sunnik... Ajas oma võrkudega kogu mu hea kavatsuse kummuli... Kus sa nüüd enam ilma saad, eks tuli endalgi punnitama hakata..
Aga masin ise on tõega suur, kui sellele mudelile TKS võrdluseks kõrvale panna, on täpselt nagu Taavet ja Koljat, kohe tõsine monstrum. Mudel on igas mõttes hea - kui mitte arvestada mõningaid vigu mõõtmetes, siis võib seda julgelt iga tasemega tegijale soovitada.
Prototüübist niipalju, et sihukesi monstrumeid toodeti tervelt 46 masinat, hiljem mindi üle madala torniga KV-2 tootmisele. Suure torniga masinatel puudusid kuulipildujad, ei olnud teist ei juhi kõrval, ega ka tornis, nii et sama häda, mis hiljem sakslastel Ferdinandidega - jalaväge ei olnud millegagi eemale peletada. Aga ega nende KV-dega ei õnnestunudki ilma tegema hakata - planeeritud Preisimaa kindlustuste lammutamise asemel võeti nad Joosepi poiste käest päris kähku ära.
Aga nüüd mõned pildid kah, kaua ma siis pläran:
ja teiselt poolt:
Nüüd need äraneatud õhu sisseimemise võrgud, von mansteini sunnik... ärr....:
No ja kui juba ühed võrgud said pandud, siis toppisin saba alla veel ühe lisaks:
Kui nüüd kõik õnnestub, võtan laupäeval valmis mudeli kaasa.
Urmas.
Nädal tagasi otsustasin võtta itaallasega mässamisest veidi loomingulist puhkust, ehk siis pärastpoole hakkab seegi projekt kiiremini liikuma...
No ja kuna siin on üksjagu kähkukameistreid tegutsemas, otsustasin siis isegi ühe kähkukaga maha saada... Ohvriks valisin Trumpeteri KV-2, selle hirmsuure torniga variandi. Alguses oli plaanis enam-vähem otse karbist kokku panna, aga va von mansteini sunnik... Ajas oma võrkudega kogu mu hea kavatsuse kummuli... Kus sa nüüd enam ilma saad, eks tuli endalgi punnitama hakata..
Aga masin ise on tõega suur, kui sellele mudelile TKS võrdluseks kõrvale panna, on täpselt nagu Taavet ja Koljat, kohe tõsine monstrum. Mudel on igas mõttes hea - kui mitte arvestada mõningaid vigu mõõtmetes, siis võib seda julgelt iga tasemega tegijale soovitada.
Prototüübist niipalju, et sihukesi monstrumeid toodeti tervelt 46 masinat, hiljem mindi üle madala torniga KV-2 tootmisele. Suure torniga masinatel puudusid kuulipildujad, ei olnud teist ei juhi kõrval, ega ka tornis, nii et sama häda, mis hiljem sakslastel Ferdinandidega - jalaväge ei olnud millegagi eemale peletada. Aga ega nende KV-dega ei õnnestunudki ilma tegema hakata - planeeritud Preisimaa kindlustuste lammutamise asemel võeti nad Joosepi poiste käest päris kähku ära.
Aga nüüd mõned pildid kah, kaua ma siis pläran:
ja teiselt poolt:
Nüüd need äraneatud õhu sisseimemise võrgud, von mansteini sunnik... ärr....:
No ja kui juba ühed võrgud said pandud, siis toppisin saba alla veel ühe lisaks:
Kui nüüd kõik õnnestub, võtan laupäeval valmis mudeli kaasa.
Urmas.
Viimati muutis fossiil, 30 Apr, 2009 15:07, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 2065
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:
Eee oot nüüd, kas ma saan õieti aru siis normitöö KV puhul on 1 nädal. See on küll imelugu, eriti fossiili juures kes ikke mõnuga paar aastakest polte õigesse mõõtu treib ja siis ka veel pärast kurdab et näe , karvavõrra läks mööda, pidin uued tegema
Võimas, see koll on ikka üks tore monstrum, heas mõttes. krt käpad kipuvad ka vägisi KV karbi poole.
Võimas, see koll on ikka üks tore monstrum, heas mõttes. krt käpad kipuvad ka vägisi KV karbi poole.
Suudad Sina ikka üllatada.Sellist kiirust pole ammu nähtud.Uurisin neid pilte aga sealt küll kuskilt ei paista,et kiiremini on tehtud kui muud tööd.Samas peab nentima,et 90% oled karbist võtnud ilma kohendamisteta.Sa võid niimoodi Jämejala kohast ilma jääda!
Tom
Tom
Kui kaks inimest suudavad pimedas teki all ilma abivahenditeta valmis teha kolmanda inimese, siis igasugune mudeli kokkupanemine peaks olema käkitegu.
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Ei no jah, see tuli siin üüpris üllatusena. Väga lahe muideks ja loodan, et mõjub sulle värskendavalt.
Räägi millega sa seda traati painutad, ehk on mingi spets tööriist. Ma ise kasutan tavalisi näpitsaid, kuid ei jää nii korrektne.
Ehk seletad mulle, miks mõnes allikas see masin lihtsalt suure torniga KV-I ks on nimetatud ja siis see uut tüüpi torniga julgelt KV-II ks.
Igatahes väga lahe...
Tänan kõiki heade sõnade eest!
Eks ma mõtlesingi veidi üllatada, tundub et õnnestuski.. No et tuntud uimerdis sai nädalaga karbi sisu kokku pandud ilma midagi kapitaalselt ümber tegemata.
Eks nüüd on vist juba õrnõhuke võimalus olemas, et Jämejala kandidatuuri hulgast maha arvatakse..
Trumpeteri KV-seeria masinaid olen juba tükk aega uurinud, no et kui palju nad mööda on ja nii edasi. Eks tegelikult on nad ikka üksjagu mööda kah - näiteks originaalil on roomiku toetuspinna pikkus, seega siis vahemaa esimese tugiratta tsentrist viimase tsentrini 4400 mm, 1:35 mastaabis seega siis 125,7 mm, kuid mudelil on see vahemaa 128 mm. Lisaks veel üht teist samalaadset. Olgu, saaksin selle kohendamisega hakkama, kuigi aega läheks hirmus palju - kere külgedel on ju tohutult detaile, mis kõik tuleks ümber paigutada. Kuid pärast sellise kangelasteoga hakkamasaamist, kui asetaksin valmis ja värvitud "korrigeeritud" mudeli otse karbist kokkupandu kõrvale, ei oleks niisama silmaga vaadates erilist vahet märgata, nii et otsustasin seekord masohismiga mitte tegeleda.
Tegelikult oli üksjagu tegemist trossidega, kuna suure torniga masinatel olid pleisitud otstega vaierid, kousid kah veel silmustes. Õnneks olid pleisside kohad presendist mähistega kaetud, mis võimaldas kombineerimist. Suures plaanis jäi tulemus selline:
Kasutasin millimeetrist terastrossi, kuigi mõtlemist oli üksjagu.
Traati painutan näpitsatega, aga sõber õpetas - osta kitsenevate otstega lamenäpitsed, millede kitsenevas osas on rihveldus. Kuid ostes tuleb valida sellised, millede rihveldus ei käi mitte hambulised pooled üksteise sisse, vaid et hammastiku tipud jääksid vastamisi - vahedesse jääb siis traadi jaoks ruumi ja pole karta, et traadi koledaks muljub. Juhul kui selliseid ei leia, tuleb ühelt poolelt hammastik suure ketaslõikuri peal siledaks lihvida. Kui sobiv tööriist valmis, siis on edasine juba lihtne - valid hammastiku peal vastava laiusega käepideme tegemiseks paraja soone, märgid markeriga kriipsu juurde ja asetad soonde traadi sisse, edasi pigistad näpitsad õrnalt kokku ja painutad mõlemad traadiotsad ära. Edasi tuleb valmis käepide maha lõigata ja protsessi samas soones korrata ja täpselt ühesuguste käepidemete hunnik hakkab kasvama.
Urmas.
Eks ma mõtlesingi veidi üllatada, tundub et õnnestuski.. No et tuntud uimerdis sai nädalaga karbi sisu kokku pandud ilma midagi kapitaalselt ümber tegemata.
Eks nüüd on vist juba õrnõhuke võimalus olemas, et Jämejala kandidatuuri hulgast maha arvatakse..
Trumpeteri KV-seeria masinaid olen juba tükk aega uurinud, no et kui palju nad mööda on ja nii edasi. Eks tegelikult on nad ikka üksjagu mööda kah - näiteks originaalil on roomiku toetuspinna pikkus, seega siis vahemaa esimese tugiratta tsentrist viimase tsentrini 4400 mm, 1:35 mastaabis seega siis 125,7 mm, kuid mudelil on see vahemaa 128 mm. Lisaks veel üht teist samalaadset. Olgu, saaksin selle kohendamisega hakkama, kuigi aega läheks hirmus palju - kere külgedel on ju tohutult detaile, mis kõik tuleks ümber paigutada. Kuid pärast sellise kangelasteoga hakkamasaamist, kui asetaksin valmis ja värvitud "korrigeeritud" mudeli otse karbist kokkupandu kõrvale, ei oleks niisama silmaga vaadates erilist vahet märgata, nii et otsustasin seekord masohismiga mitte tegeleda.
Tegelikult oli üksjagu tegemist trossidega, kuna suure torniga masinatel olid pleisitud otstega vaierid, kousid kah veel silmustes. Õnneks olid pleisside kohad presendist mähistega kaetud, mis võimaldas kombineerimist. Suures plaanis jäi tulemus selline:
Kasutasin millimeetrist terastrossi, kuigi mõtlemist oli üksjagu.
Traati painutan näpitsatega, aga sõber õpetas - osta kitsenevate otstega lamenäpitsed, millede kitsenevas osas on rihveldus. Kuid ostes tuleb valida sellised, millede rihveldus ei käi mitte hambulised pooled üksteise sisse, vaid et hammastiku tipud jääksid vastamisi - vahedesse jääb siis traadi jaoks ruumi ja pole karta, et traadi koledaks muljub. Juhul kui selliseid ei leia, tuleb ühelt poolelt hammastik suure ketaslõikuri peal siledaks lihvida. Kui sobiv tööriist valmis, siis on edasine juba lihtne - valid hammastiku peal vastava laiusega käepideme tegemiseks paraja soone, märgid markeriga kriipsu juurde ja asetad soonde traadi sisse, edasi pigistad näpitsad õrnalt kokku ja painutad mõlemad traadiotsad ära. Edasi tuleb valmis käepide maha lõigata ja protsessi samas soones korrata ja täpselt ühesuguste käepidemete hunnik hakkab kasvama.
Nende allikatega on sedasi, et tegelikult nimetati algselt KV-1 "väikese torniga KV" ja KV-2 "suure torniga KV", tähistused KV-1 ja KV-2 ilmusid erialakirjandusse alles 1941 aastal. Ja selleks, et erineva torniga KV-2 -del vahet teha, hakati neid nimetama "suure torniga KV-2" ja "madala torniga KV-2". Seda siis vene allikate järgi, mis peaks selle teema kohta olema kõige usaldusväärsemad, ülejäänud, eriti raudse eesriide taga kirjapandud, sisaldavad vene masinate kohta tihtipeale üsna veidrat klassifikatsiooni.Ehk seletad mulle, miks mõnes allikas see masin lihtsalt suure torniga KV-I ks on nimetatud ja siis see uut tüüpi torniga julgelt KV-II ks.
Urmas.
Nonii, vahepeal on igasugu asju juhtunud, nii et pole olnud aega teemat viisakalt äragi lõpetada. Nüüd üritangi sellega lõpuks maha saada, pärast mudelinäitust, kus sai oma KV-2 -e ka eksponeeritud, võtsin ta uuesti osaliselt lahti - roomikud ja rattad maha ning jooksuradasid - pindu üle värvima. Said teised muidu tiba tuhmivõitu, näitusel oli õnneks üsna hämar, nii et suuremad koogid ei paistnud eriti välja.
Alguses kui otsisin sobivat värvi, proovisin nii Humbroli metallikut Polish Steel, kui ka sama Testorsi/Model Masteri oma. Liimisin ülejäänud roomikulülidest proovitüki kokku ja ühele poole pihustasin Humbroli metallikuga jooksuraja, teisele poole Testorsi värviga. Humbroli nühkisin pärast kuivamist läikima, läikis küll, aga vähevõitu. Seetõttu lasin talle läikivat lakki peale, no et veidi efekti paremaks teha. Tulemus oli selline, et läks teine hoopis hallikassiniseks, seega katsetasin Model Masteriga edasi, kuigi algne värv tuli samuti tuhmivõitu. Lisasin 1 ml Model Mastesri Stahlblau 1405 -le kaheksa tilka sama firma Chromsilver -it. Selliste käimadega saigi näitus maha peetud, aga nüüd, ülevärvimise käigus panin kroomi veidi lisaks - 1 ml ~15 tilka, tulemusega jäin enam-vähem rahule.
Ja siin ta siis on, 1941 aasta kuuma suve masin:
Selle lühikese konksuga trossijupi, millega mootori kohal olevat luuki fikseeriti, tegin veidi kobedamaks: keerasin uue konksu ja rõngad, alguses oli plaan ka tross ise kokku keerata, aga esiteks ei olnud ma kindel, et kas saan pleissimisega hakkama, aga kui ka oleaksin saanud, siis oleks see registrist kustutamine jälle küsitavaks muutunud, nüüd vähemalt on lootust..
Urmas.
Alguses kui otsisin sobivat värvi, proovisin nii Humbroli metallikut Polish Steel, kui ka sama Testorsi/Model Masteri oma. Liimisin ülejäänud roomikulülidest proovitüki kokku ja ühele poole pihustasin Humbroli metallikuga jooksuraja, teisele poole Testorsi värviga. Humbroli nühkisin pärast kuivamist läikima, läikis küll, aga vähevõitu. Seetõttu lasin talle läikivat lakki peale, no et veidi efekti paremaks teha. Tulemus oli selline, et läks teine hoopis hallikassiniseks, seega katsetasin Model Masteriga edasi, kuigi algne värv tuli samuti tuhmivõitu. Lisasin 1 ml Model Mastesri Stahlblau 1405 -le kaheksa tilka sama firma Chromsilver -it. Selliste käimadega saigi näitus maha peetud, aga nüüd, ülevärvimise käigus panin kroomi veidi lisaks - 1 ml ~15 tilka, tulemusega jäin enam-vähem rahule.
Ja siin ta siis on, 1941 aasta kuuma suve masin:
Selle lühikese konksuga trossijupi, millega mootori kohal olevat luuki fikseeriti, tegin veidi kobedamaks: keerasin uue konksu ja rõngad, alguses oli plaan ka tross ise kokku keerata, aga esiteks ei olnud ma kindel, et kas saan pleissimisega hakkama, aga kui ka oleaksin saanud, siis oleks see registrist kustutamine jälle küsitavaks muutunud, nüüd vähemalt on lootust..
Urmas.
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Väga kompu asi on küll. Roomikud on eriti minu maitse järgi, sellised kuivad ja metalsed, miski mida ma ei ole suutnud veel eriti meeldivalt järgi teha.
Võibolla väike vingumine oleks, et äkki pisult pisteliselt tolmu juurde lisada, lihtsalt praegu on paar piirkoda päris puhtaks jäänud (toni küljed, osaliselt ka porilauad). Kuigi jah eks ma arvan, et fotokas ''sööb'' siin parajas koguses tolmutamise effekti ära. Endalgi see probleem, et tolmutan mis ma tolmutan, aga pildil on ikka kaunis puhas. Muidu 5+.
Siim
Võibolla väike vingumine oleks, et äkki pisult pisteliselt tolmu juurde lisada, lihtsalt praegu on paar piirkoda päris puhtaks jäänud (toni küljed, osaliselt ka porilauad). Kuigi jah eks ma arvan, et fotokas ''sööb'' siin parajas koguses tolmutamise effekti ära. Endalgi see probleem, et tolmutan mis ma tolmutan, aga pildil on ikka kaunis puhas. Muidu 5+.
Siim
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 44 külalist