Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[Reigo]

MadMan:

Mind huvitaks mingid viited või andmed NSVL küüditamiskavade või poliitika kohta Eesti jaoks. Näiteks juhul kui sakslased poleks rünnanud suvel 1941, kas siis oleks Eesti täitsa tühjaks küüditatud? Või oleks jäetud mingi % talupoegi seemneks ja puuduv "intelligents" sisse veetud?

Tõestust taoliste plaanide kohta minu teada pole. Sovettide poliitika oli eelkõige hirmutamine/sovetiseerimiseks soodsa õhkkonna loomine. Selleks oli vaja endised "ülemkihid" kas elimineerida või tasalülitada.

[Marissa]

Ei tea miks see punaarmee üldse maismaad pidi Soome tungida üritas? Täitsa lollid oleksid ju võinud lennukitega asja korda ajada.

Loe Solonini viimast raamatut, seal ta kirjutab, kuidas sinna Soome minek toimus. Aga põhimõtteliselt arvati, et see saab olema kerge jalutuskäik looduses.

[araterI]

Rääkides sõjast EW ja NSVL vahel on vist oluline ka Läti faktor. Kas lätlased oleks vastu hakanud kui Eestit üritatakse läbi Läti rünnata jne.
Kaotuse korral oleks teatud seltskond saanud Lätisse pageda.
Kuidas oleks Rahvasteliit seda asja näinud - Venemaa oleks varem välja visatud, Lääneriigid mingi protesti esitanud?

Kahtlustan, et kui Eesti oleks jonnima hakanud, siis oleks Lätiga ikkagi 1:0 tehtud. Legendaarsest raamatust "Polpredy soobšajut" jääb mulje, et Eesti oli mis ta oli aga Läti oli üliväga sõbralik venega. Tuntud Stalini-Muntersi vestlus oli nagu vanade semude avameelne mõttevahetus. Munters oli vist ka kellegagi Moskva omadest koos õppinud või midagi sellist.

Eesti rünnakukavade hulka kuulus ka plan B ehk läbi Läti tulek. Ilmselt selline kaalutlus päris orastele rajatud polnud.

Rahvasteliit oli selleks ajaks juba täielik mõttetus. Ja nii arvasid kõik - suured kui väikesed riigid. Kes see Lääneriikidest üldse tõsiseltvõetav oli ja mis oli nende huvi mingeid proteste esitada. USA ajas neutraliteedi joont, Suurbritannia oli Saksaga sõjas aga otsis diili, Prantsusmaa ei olnud küll eriti mingi arvaja. Kes veel tol ajal miski arvaja Lääneriik oleks olnud. Suurbritannia esitas Poola jama ajal igasugu proteste ja avaldusi, lausa isegi tingimusi aga aadu itsitas pihku ja tegi ikka seda mis tal parajasti oluline oli.

[Henn]

Ma ei ole Läti ajalukku väga süvenenud, kuid nendega oli asi üsna segane, nagu Eestiski. Kord ei sobinud neile eestlastega kokku saada ja keeruliseks muutunud olukorda arutada, kord ei sobinud eestlastel nendega kokku saada. Sama jant käis ka leedukatega. Kõik kuulutasid ennast alanud sõjas neutraalseks. Lätlased viisid läbi mobilisatsiooni, eestlased mitte. Samas aga kinnitas Läti Sõjaväelise Varustusvalitsuse ülema abi kindral Peteris Scrabcel 17.09.39 Nõukogude saadikule, et ükski Läti sõdur ei hakka Punaarmeega võitlema ja peale rikaste pooldavat kõik ülejäänud elanikud Nõukogude Liitu. Mine sa võta kinni, mis nad teinud oleks, kui Eesti oleks vastu hakanud. Igatahes leiavad nad, et just Eesti oli see, kes alt ära hüppas ja vastuhakkamise ka neile võimatuks tegi. Samas aga kirjutatakse ka Ulmanise kohta igasuguseid asju...

Kokkuvõttes on kindel vaid see, et vastu ei hakatud. Keegi ehk teab Läti värki paremini?

[Yamamoto]

Samas aga kinnitas Läti Sõjaväelise Varustusvalitsuse ülema abi kindral Peteris Scrabcel 17.09.39 Nõukogude saadikule, et ükski Läti sõdur ei hakka Punaarmeega võitlema ja peale rikaste pooldavat kõik ülejäänud elanikud Nõukogude Liitu. Mine sa võta kinni, mis nad teinud oleks, kui Eesti oleks vastu hakanud.

Lätlastel olid ju oma Relva-SS diviisid, mis kohati päris kangesti punaste vastu võitlesid!?

Eesti rünnakukavade hulka kuulus ka plan B ehk läbi Läti tulek. Ilmselt selline kaalutlus päris orastele rajatud polnud.

Mis selle plaan B kohta veel teada on?

[araterI]

google on kullaauk kui õiged sõnad sisse panna
http://www.google.ee/search?hl=en&as_q= ... rs&num=100

[Tux]

Serovi korraldusest küüditamiste kohta on väheke siin veel juttu:
http://en.wikipedia.org/wiki/Order_%E2%84%96_001223 ja
http://en.wikisource.org/wiki/Order_%E2 ... e_Security

[araterI]

Käskkirja 001223 suhtuks ma teatava ettevaatusega. See dokument on publitseeritud ühes Saksa okupatsiooni aegses väljaandes ja on väidetavalt leitud Riiast mingite mahajäetud dokumentide hulgast. Inglisekeelne tõlge on publitseeritud lätlaste raamatus "These names accuse", sealt edasi on avaldatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teatajas, tõlge ilmunud venekeelses Vikerkaares ning alternatiivne tõlge mõnes venekeelses väljaandes.

Olgugi, et väidetavate originaalide nurgas on ka mingid allkirjad, siis mingeid muid allikaid, mis kinnitaksid sellise dokumendi reaalset eksisteerimist ei ole. Originaale ei tea et oleks säilinud, Vene allikatest kinnitust pole õnnestunud leida. Ilmselt mingil kujul taolised juhendid eksisteerisid (on ka teisi, tõendatud päritoluga analoogilisi juhiseid varasemast ja hilisemast ajast). Samas ei tõesta see dokument, millised olid tegelikud venelaste plaanid eestlaste kohta ja mis olid nendepoolsed sisulised motiivid.

Kahtlust süvendab ka selle dokumendi ilmselgelt vale dateerimine 1939 aastasse, samuti numeratsioon numbriga 001223 on vähemalt veel üks käskkiri.

Panen siia ka lingi skaneeringust. Äkki keegi oskab arvata midagi selle autentsuse kohta?
http://eesti.files.wordpress.com/2008/05/001223_1.pdf

[Henn]

Siit tekib loogiline küsimus, et kui
- süsteemselt vassiti
- vassijate hulgas olid mitmed inimesed, keda jäägitus Pätsile andumises liialt kahtlustada ei saa
- ja ilmtingimata ei pea neid kahtlustama ka argpüksluses, venelaste poolt äraostetuses või põhimõttelises allaandmismeelsuses
- siis äkki oli kõige selle moonutatatud info edastamise taga mingi strateegia ja kokkulepe. Mõni minu järgmistest punktidest?

Maasing oli ju nö sisevastaline, kes ei mänginud seda mängu kaasa. Läbirääkimistest ta ju kõrvaldati?

Lõviosa neist, kes Pätsile ei olnud andunud (ka vabadussõdalased), olid juba ammu ühiskonna võtmepositsioonidelt eemaldatud. Läbi aastate represseeriti inimesi, kes Pätsi kritiseerida julgesid (minu kirikuõpetajast vanaisagi sai 1938. aastal trahvi, kuna julges avalikult teha kriitilise märkuse Pätsi tegevuse kohta, arhiivis on sadu selliseid juhtumeid), edutati vaid omasid ja ustavaid isikuid. Ega olukorda ju nalja pärast vaikivaks ajastuks ei kutsutud.

Neil kriisipäevadel teatas peaminister, et valitsus võitleb kõigi vahenditega punaarmee sissemarsi kuulujuttude levitajate vastu, poliitiline politsei kogus andmeid selliste isikute vastu ja kohtud tegelesid neile trahvide määramisega. Igasugune meelsuse avaldamine oli keelatud.

Seega, kui vassijate hulgas polnudki kõik Pätsile/laidonerile andunult truud, argpükslikud ja äraandlikud, olid nad vähemalt oma positsiooni ja karjäärivõimalusi hoides alalhoidlikud ja sõnakuulelikud ning mängisid oma osa ilusasti kaasa.

Ka mina arvan, et selle moonutatud info edastamise taga oli mingi strateegia ja kokkulepe, kuid ilmselt peame silmas erinevaid asju. Nagu ma mõista olen andnud, leian ma, et sellega valmistati ette pinda hääletuks alistumiseks, nagu Ilmjärv on seda kutsunud.

[andrus]

tsiteerin sulle veelkord foorumi administraatori mõttetera:

Enne igasuguse jama postitamist (ka Oleksoloogia teemasse) tasuks ikka endale mõned asjad selgeks teha.

Loomulikult ignoreerisid sa tema küsimusi ja tulid selle asemel välja järgmise jamaga.

Äkki seletad lahti, kuidas on Arsenali purukspommitamine seotud Soome vallutamisega? Ja kas see on ikka teada, et Arsenal suutis ööpäevaringse tööga toota kuus 1,8 milj. padrunit ?

[araterI]

Lisame konteksti, et

- Venemaa ja Saksamaa olid hoolimata oma erahuvidest avalikult liitlased
- Saksamaa suhtus Eestisse ükskõikselt
- Arvestatava sõjalise võimsusega Poolaga tehti just 1:0 ca 3 nädalaga
- Talvesõda polnud veel isegi alata jõudnud
- Vene ise pöördus, kaubandusleping kirjutati nagu lupsti alla, kinnitati riikluse puutumatust
- Stalin suutis nii Saksamaa kui kogu maailma ära lollitada sellega, et suutis varjata oma agressiivse sõja kavatsusi

Kes on see julge mees, kes Eesti tolleagse varustatuse ja mehitatuse juures oleks kahtlematult ja surmkindlalt öelnud või riski võtnud, et mehed, mis siin ikka, hakkame vastu.

Seda isegi siis kui oldi üli-pätsikuulekad.

Henn, aga räägi siis, mis Sinu teooria on. Päts jobu ja kogu Eesti tolleaegne juhtkond tema kuulekad sabarakud paraku ei kvalifitseeru. Minu mõistuse jaoks jäävad üle ainult vabamüürlus ja rahvusvaheline sionistlik vandenõu.

[MadMan]

andrus - Äkki seletad lahti, kuidas on Arsenali purukspommitamine seotud Soome vallutamisega? Ja kas see on ikka teada, et Arsenal suutis ööpäevaringse tööga toota kuus 1,8 milj. padrunit ?

Ma arvan, et hugo1 pidas silmas punakotkaste "täpsuspommitamist", mis isegi Helsingi suurusele sihtmärgile pihta ei saanud, vaid pommid poetati kuhu juhtus. Ei ole kuskilt silma jäänud, et Soome sõjatehaseid oleks venelaste pommitamine oluliselt seganud.
Iseasi, kas Arsenal oleks suutnud sellise arvu padruneid toota blokaadi tingimustes, kui NSVLi merevägi oleks asunud merekaubandust takistama.

[andrus]

Ma arvan, et hugo1 pidas silmas punakotkaste "täpsuspommitamist", mis isegi Helsingi suurusele sihtmärgile pihta ei saanud

see on kahjuks hugo1 stiilis jamps, helsinkile saadi pihta küll ja küll. Iseasi, et hinnati lennuväe tabamustäpsust ja mõju üle, aga seda tegid teised ka, mitte ainult punakotkad (vihjeks äkki Douhet ?).
Aga siin teemas nagunii me mingit analüüsi teemal "kuidas mõjutas nõuk.õhujõudude tegevus Soome sõjatööstust" ei näe, vaid loeme juttu uutes kasiinodes prassivatest eesti ohvitseridest

Iseasi, kas Arsenal oleks suutnud sellise arvu padruneid toota blokaadi tingimustes

piiranguks vist oli püssitongide arv, mida oli varutud 10 milj., ei viitsi Salot ja Sõja/rahu vahel üle vaadata.

[Henn]

Minu mõistuse jaoks jäävad üle ainult vabamüürlus ja rahvusvaheline sionistlik vandenõu.

Vaat minu lend küll nii kõrgele ei ulatu. Oleks sa vähemalt naerunäogi oma teooria taha pannud! Ma panen sinu eest ära

[MadMan]

Kahjuks midagi paremat ei leidnud, aga ehk aitab seegi:

The air operations undertaken in the Winter War were considered a failure in the Soviet Union. Despite the overwhelming, thirty-fold superiority in numbers, the bombing campaign, with about 44,000 sorties, failed to neutralize the Finnish war effort or to disrupt the country’s economy.

http://www.sci.fi/~fta/russia2.htm

Ma tahan öelda seda, et punalendurid ei oleks Arsenalile pihta saanud muidu kui puhta juhuse läbi. Alates 1944 ei saanud nad isegi Helsingile enam korralikult pihta vaid loopisid laadungi enne maha, aga see on juba teine teema.

Seoses Lätiga ja Muntersiga leidus googlis miski raamat "Latvia in World War II" By Valdis O. Lumans, millest võib järeldada, et lätakate saatus oli meie omaga üsna sarnane - autoritaarne võim, baaside leppe varjamine ja "lootus parimale".